päev; - kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev. (Tagatisfond) 3.4. Hoiustajate teavitamine Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates hoiuste peatamise päevast, avaldama vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: - krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi, kus hoiused on peatatud; - hoiuste raamatupidamisandmetega sh hoiuste saldodega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad; - hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord; - hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu. (Tagatisfond) 7 3.5. Hüvitise määramise kord Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija on kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast:
liikmete ja materiaalselt vastutavate isikute allkirjadega. 12 3.2 Arvelduste inventeerimine Arvelduste inventeerimise viib läbi vähemalt 2 inimest ja sularaha tehingute eest vastutav isik. Inventuuri käigus saadud tulemused kantakse inventuuri akti ning allakirjastatakse ja edastatakse raamatupidamisele, kus toimub akti vastavuse võrdlus raamatupidamisandmetega. Pangakontodel rahaliste vahendite inventeerimine toimub pangaväljavõtete alusel igapäevaselt ja aasta lõpul panga kinnituskirjaga. Finantsinvesteeringute inventeerimisel toimub nende periodiseerimine lühiajaliseks ja pikaajaliseks. 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi järgmised protseduurid: nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
Selle kui sageli kassat inventeeritakse määrab kindlaks iga ettevõte ise oma raamatupidamise siseeeskirjades. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: KASSA INVENTEERIMINE(2) 1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. sissetuleku- ja väljaminekuorderi viimane number; 4. sularaha jääk (numbrite ja sõnadega) ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete allkirjad. Sularahata arveldused(1) Sularahata arveldusi liigitatakse makse garanteerituse järgi lihtmakseteks ja dokumendimakseteks makse algataja järgi tsekiarveldusteks ja ziiroarvelduseks (makse sooritatakse ostja maksekorralduse alusel) Sularahata arveldused(2) · Lihtmakse põhineb usaldusel ning raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult. Võib juhtuda, et müüjal on pärast kauba üleandmist raha
Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine `+ Inventeerimine Töö infosüsteemis Lao korrashoid 16. Miks tehakse laos inventuure? Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi üle-või puudujääk, võrreldes raamatupidamisandmetega. Kõik puudu-ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. 17. Kuidas ladustatakse kaubaaluseid (vähemalt 5 ladustamismoodust, kommenteeritult)? Kaubaaluste riiulid. Kaubaaluseriiulitega ladu,mis koosneb moodulitest(külgraamid,talad,nii riiulite sügavus kui kõrgus on suures osas ja lihtsalt reguleeritav.Riiulite kõrgustavaliselt3-12m.riiulitaladkannavadtavaliseltkoormust850-
inventeeritava kassa eest vastavalt sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument ( inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; 4. sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete allkirjad. Nõuete ja kohustuste inventuur Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi osaühingu nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 100 kroonist. Saldoteatistest jääb osaühingule koopia. Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1. andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2
3. Varude inventuur. Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele: · kaubad; · ettemaksed. Varude inventuurilehed trükitakse välja laoprogrammist. Kõik varud laos loetakse üle tükiviisil ja märgitakse inventuurilehele tegelikud andmed. Kui laos on varusid, mida inventuurilehel pole, tehakse nende kohta õiendid, selgitused. Kui laos pole tooteid, mis on kirjas inventuurilehel, koostatakse selgitused, mahakandmisaktid. Kõiki laovarusid võrreldakse raamatupidamisandmetega (tükid, soetushinnad, müügihinnad, kuludesse kandmise meetod). 15 Kui kaupu, materjale, tooteid on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt. Mahakandmisaktile märgitakse järgmised andmed: · ettevõtja nimi, aadress, registrikood; · kuupäev; · kaubakood; · kauba lühiiseloomustus; · mõõtühik; · kogus; · hind ühele mõõtühikule;
20 000 1. 20 000 Põhivara amortisatsioon- numbriga 4422 D K 2. 4000 Põhivara akumuleeritud kulum D K 2. -4000 Inventeerimine · Inventuuriakt - varade arvestuse järeldusdokument · ettevõttes tegelikult olemasoleva vara allesoleku ja seisukorra kontroll · Inventuuri eesmärgiks on fikseerida vara kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga jne. ning võrdlus raamatupidamisandmetega · Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. · Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raamatupidamisandmed vastavusse tegeliku olukorraga: koostatakse vastavad korrigeerimiskirjendid. · Inventuure kasutatakse ka aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi kulutatud materjali või müüdud kauba tegeliku kulusumma arvutamiseks. Inventuurid jagunevad:
· ostudokumentide vastuvõtmine, kontrollimise ja kinitamise kord; · laodokumentide koostamise kord; · varude arvestamise pidamise süsteem; · varude liikumise sisestamine laoprogrammi; · laoandmete edastamine raamatupidamisse; · laoandmete õigsuse eest vastutamine; · varude kulusse kandmise meetodi kasutamine; · laovarude allahindluse ja varude mahakandmise tingimused; · korralise inventuuride läbiviimise kord, inventuuride võrdlemine raamatupidamisandmetega; · materiaalselt vastutavad isikud; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 125-126]. Varude soetusmaksumuse kindlakstegemiseks on erinevad meetodid: · individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod; · kaalutud keskmise meetod; · FIFO- meetod; · LIFO- meetod. Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks) sobivaks. Määravaks on ka lao või
· kaupade füüsiline kontroll: siia alla kuulub ka üleliigse ja kasutu vara kindlakstegemine; · kaupade väärtus hindamine [25: 6]. Inventeerimise korraldamisel tuleb kindlaks määrata: · üksikute vararühmade, rahaliste vahendite, arvelduste ja teiste bilansiväärtuste inventeerimise sagedused ja tähtajad; · ametiisikud, kes peavad inventeerimist teostama; · inventuuride läbiviimise kord, inventuuritulemuste vormistamine, kinnitamine ja raamatupidamisandmetega võrdlemise kord; · millistel juhtudel viiakse läbi erakorralisi inventuure [11: 14]. Kui kaupu ja materjale ostetakse iga konkreetse töö tegemiseks, pole nn laoinventuuri läbiviimist vaja [1: 51]. Inventuur on aeg-ajalt tehtav kontroll varudele. Inventuuri käigus avastatakse varud, mis võivad olla kasutuskõlbmatud, varastatud ja ka ülejäägid avastatakse siin. Inventuurid jagunevad läbiviimise üaltuse järgi täielikuks või osalisaliseks ja
väheväärtuslike varade inventeerimisel nii inventeerimiskomisjoni esimehele kui ka komisjoni liikmetele. 2. Mõisted FIS linna majandusarvestuse korraldamiseks kasutatav finantsinfosüsteem, milles peetakse linna asutuste raamatupidamisarvestust, sh varade arvestus. FIS tugineb peamiselt standardtarkvaral SAP; Inventeerimine inventuuri tegemine. Inventuuri läbiviimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse aktides varade tegelik seisukord, selgitatakse üle- või puudujääk võrreldes raamatupidamisandmetega; Inventuurikomisjon ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb komisjoni liikmetest sh komisjoni esimees ja vähemalt kaks liiget; 3 Inventuurikomisjoni esimees ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuurikomisjoni liige, kes vastutab inventuuri läbiviimise eest; Inventeerijad vara lugejad
põhimõtteliselt equity insolvency mõistega ja teine balance sheet insolvency mõistega. Krediidiasutuse pankroti erisused tuleb lähtuda tagatisfondi seaduses (TFS) sätestatud erisustest.Tagatisfondi seaduse § 38 kohalselt on krediidiasutuse pankrotihalduri kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuste kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; esitama fondile andmed hoiustajate ja nende hoiuste saldo kohta. Krediidiasutuse maksejõuetus vaadatuna läbi regulatiivse maksejõuetuse prisma tähendab krediidiasutuse mittevastavus olulise tähtsusega usaldatavusnormatiividele, millekson eelkõige likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei tegelda
Kuna nõudlus on muutlik ja tarned võivad hilineda võib artikli varu langeda alla miinimumtaset. Laodefitsiidi tekkimisel on 3 tagajärge : Järeltellimus Asendamine Kaotatud müük Üks tähtsaim varudega seotud näitaja nii laoartikli- kui koguvarude tasandil on keskmine laoseis. (ajavahemikul laos oleva varu keskmine kogus või väärtus) Varude kontrollimeetodid Inventeerimine -ettevõttes tegelikult olemasoleva vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatud inventeerimiskomisjon kontrollib erinevaid varaobjekte kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerimine on kohustuslik iga majandusaasta lõpus, ettevõtte asutamisel ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel.
kavandamine toimub enamasti tooterühmade tasemel (nt kui otsustatakse maksimaalne varudesse investeeritava kapitali limiit). Ringlustsükkel LK 332 joonis Kasutusvaru Täitmisaeg tellimisvajaduse tekkest kuni kauba kättesaamiseni Tellimisvahe Laodefitsiit Max, min, tellimispunkt inventuuri viisid- Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC-analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul
millegi poolest muudest toodetest. Erinevas võib seisnevad suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis või muus toote omaduses või nende kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse muudest laoartiklitest eraldi. Inventuuri viisid – Inventeerimine on ettevõttes tegelikult olemasoleva ara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatus inventeerimiskomisjon kontrollinb erinevaid varaobjekte kas ÜLELUGEMISE, KAALUMISE või MÕÕTMISE teel. Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid
• Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes • Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida, arvestades juba olemasolevaid varusid • Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või tootmiseks, võttes arvesse tellimise täitmisaegu. 90. INVENTEERIMINE Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC- analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude planeerijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt
tegemisel, võivad siinjuures tehtavad vead tuua kaasa liigsete või ebapiisavate varude omamise. Kaks laialdaselt kasutatavat meetodit varude kontrolli aruandluse adekvaatsuse ja täpsuse taga- miseks on ABC analüüsi ja pideva inventuuri läbiviimine. Inventeerimine on ettevõttes olemasoleva vara raamatupidamisandmetega võrdlemise ots- tarbel korraldatav toodete ja nende koguste tuvastamine, mille käigus kontrollivad inventeerijad erinevaid varaobjekte ülelugemise, kaalumise või ülemõõtmise teel. Inventuuride eesmärk on teha kindlaks varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta
annaabi.ee 
