välisseadmete sobivat paigutamist.Töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad,vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge; Dokumendihoidja olema kindlal alusel ja teisaldatav, et vältida pea ja silmade ebamugavaid liigutusi. 6. Töökeskkonna temperatuur ja õhuniiskus õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. 7. Tööolme: Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12
(allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
palav, samuti ei tohi olla tööruum liigselt niiske ega kuiv. Tööruumi kliima ja õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust. Korrapärane kontroll seadmete juhtmetele peaks olema kohustuslik. Riketega ja katkiseid seadmeid, pikendusi jm kasutada ei tohi. 3. Raamatupidaja peamiseks töövahendiks on arvuti ja töö kuvariga on suurimaid ohutegureid. Kindlasti peab endale teadvustama sellest tulenevat ohtu ja käima regulaarselt silmade kontrollis, töötades peab tegema piisavalt puhkepause ja ka
summaarselt 1 tund ja 40 minutit tööpäevas. Teistel töötajatel on 8-tundiline tööpäev 8-st 17-ni, ettenähtud lõunapaus 60 min. Kasutatavad seadmed Arvutid, printer, skänner, faksiaparaat., kassaaparaat. Töö iseloom Kerge füüsiline töö - kategooria Ia (juhtkond, raamatupidaja, peamänedzer), tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust. Keskmise raskusega füüsiline töö kategooria IIa ja kategooria IIb. Kategooriasse IIa kuuluvad klienditeenindajad, koristajad. Selline tööd seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes ja mis nõuavad
kavandama ja ellu viima meetmed riskide vähendamiseks. Riskianalüüsi alusel määratakse ka töötajate tervisekontrolli sagedus. tagama, et töökoht vastab kehtestatud miinimumnõuetele Siinjuures tuleb silmas pidada ka reguleeritavaid toole ja sobivat valgustust. Ka on määruses sätestatud nõuded kuvariekraanile, klaviatuurile, töölauale, toolile, töökeskkonnale (valgustatus, müra, elektromagnetiline kiirgus, tööruumi sisekliima jne) ja tarkvarale.. planeerima tööd nii, et töö kuvariga vahelduks muude töö- ülesannetega Määruses on sätestatud, et tööd peab saama korraldada nii, et kuvariga töötamine vahelduks teistlaadsete tööülesannetega. Kui see pole aga võimalik, siis peavad puhkepausid moodustama 10% kuvariga töötamise ajast. Pauside sagedus sõltub palju töö iseloomust. Määruses on määratud pauside koguaeg, kuid seda, kui sageli ja kui pikki pause teha, ei ole sätestatud
Kõik üleliigne kulutab Teie arvuti ressursse ning muudab teie arvuti aeglaseks · Kasutage ainult ühte viirusetõrjeprogrammi. Mitu aktiivset viirusetõrjeprogrammi võivad põhjustada arvuti kokkujooksmist · Ärge avage e-mailiga tulnud faile enne, kui olete veendunud nende ohutuses · Ärge installeerige kõiki võimalikke versiooniuuendusi, kui Teie arvuti töös ei esine probleeme Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega: - Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;
selgitada oma nägemiselundkonna seisund ja selle muutumine võrreldes eelmisel kontrollajal hinnatuga. Vabariigi Valitsuse määruses ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud. Tugi- ja liikumiselundkond (luud, liigesed, kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna
Ebamugav laud ei väsita pooltki nii kiiresti kui ebamugav tool. Büroos töötav inimene istub toolis keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast, mis teeb 10 aastaga 19 650 tundi. Töösse süvenenult kaob tihti range distsipliin oma keha üle ja mõnus asend pole alati tervislik. Ergonoomiline tool peab tagama, et istumisasend ei tekitaks deformatsioone ega vaevusi. Hea tool laseb ka puhkepausidel lõõgastuda. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend rohkem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töötaja ei väsi nii kiiresti. Paraku on ergonoomiline tool üsna kallis ning firma eelarve sunnib tihti otsustama odavamate toolide kasuks. Büroo sisustamisel puutub alustav firma kokku dilemmaga kvaliteet versus hind. Kvaliteet igas mõttes praktilisus, esteetilisus,
11. TÖÖRUUMID Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste vaba liikumine. Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi. Tööruum ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. 12. TÖÖASEND Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alatoele. 13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas.
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht...................................................................................................................
hoides käes detaili või tööriista. Tagajärjed: kõõluste ja närvide kahjustused, öised käevalud, käte "suremine". Soovitav tööasend: hoida õlad vabad ja õlavarred kehale võimalikult lähedal, töötada normaalse randmeasendiga. Selg Tüüpilised vead: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskete esemete ebaõigete võtetega tõstmine. Tagajärjed: seljavaevused, radikuliit. Soovitav tööasend: hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sund- Asendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Jalad Tüüpilised vead: kestev seismine. Tagajärjed: vere voolukiiruse aeglustumine, jalgade tursumine, veenilaiendid, suurenenud koormus südamele. Soovitused: seismist vaheldada kõndimise ja istumisega, valida õiged jalanõud. Puhkepausid Ülepingutuse vältimise seisukohalt on puhkepauside pikendamine mittevajalik. Lühemad pausid sagedamini on eelistatumad, kui pikad pausid harvemini. Pikad
ja teistest elektriseadmetest. mõjutamine, mõju silmanägemisele ja Mobiiltelefonid kiirgavad nahale, soojuslik raadiosageduslikke laineid. toime. Võimalikud väljad ka objektidel. Kontoriruumi põrand on kaetud sünteetilise vaibaga, mis võib tekitada staatilist elektrit. 1.4. Sisekliima Õhutemperatuur on kontoris Kontor, tegevjuht Õhutemperatuurist Võtta objektile vajadusel kaasa I töötaja sõnul komfortne ja tulenevad soojad riided, mida saab jaheduse vajadusel reguleeritav. Objektid tervisehäired ( sh korral kasutada. külmetumisoht) Olenevalt objektist võib töökoha temperatuur
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada: · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget; · aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle; · töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne; · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008
toodete väljatöötamisel kontseptuaalses faasis, detailsel konstrueerimisel kui ka kasutusel olevate projektide ja seadmete hindamisel. Ergonoomikat kasutataks peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Kui ergonomist lülitub töösse alles siis, kui osa tööst on juba tehtud, on funda- mentaalne kaasabi enamasti välistatud. 5. Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Viimasel ajal on tekkinud uusi teadusvaldkondi, kus käib intensiivne uurimistöö. Osa lähedastest valdkondadest jäetakse teistele teadustele. Sellisteks on enamasti tervist kahjustavate keemiliste ainete ohutuse probleemid, kui pole tegu optimeerimisega, mitte parima variandi leidmisega
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
