''Kallis Mikael'' Maarja-Leena Tiainen Mikael oli rikas Soome poiss, kes elas tavalist teismelise elu. Tal oli oma bänd, palju sõpru ja oma tüdruk, kes oli talle tohutult tähtis. Mikaelist tuleb rääkida aga mineviku vormis, sest ta hukkus traagilises ratta õnnetuses jättes endast maha tüdruksõbra Roosa, kes ootas peale kõige veel Mikaeli last. Kui Roosa oli avastanud, et ta ootab last, tahtis ta loomulikult lapsest vabaneda, sest ta oli alles noor, viieteistkümne aastane koolinoor. Ühel päeval otsustaski Roosa minna naistearsti juurde, et arutada abordi võimalusi. Tema nõustajaks osutus aga surnud Mikaeli tädi, kes arsti eetika reegleid rikkudes rääkis Mikaeli vanematele, et nende poja tüdruk jõudis rasestuda enne, kui Mikael suri. Mikaeli pere oli uudisest teada saades tohutult õnnelik ja tegid kõik selleks, et Roosa jätaks lapse alles. Mikaeli vanematel ei õnnestu...
Kallis Mikael Raamatu on kirjutanud Marja-Leena Tiaininen Välja andnud on selle kirjastus Teravik ning see ilmus aastal 1999. Selles raamatus jutustab 16-aastane poiss romaani "Kallis Mikael" peategelaneegelane Mikael hukkub liikluses ja see surm saab sündmusteahela alguseks. Õnnetusele eelnenuid ja järgnevaid sündmusi näeme justkui tema silmade läbi. See omapärane kujutamisviis tegi lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni. Mikael ei suuda leppida sellega, et ta on surnud ning ei saa edasi elada. Kõige rohkem tunneb peategelane kaasa oma endisele tüdrukule Roosale. Kes elab seda kõige raskemini üle. Kui Roosa saab tema surmast üle ning hakkab sõbrustama tema vennaga, mille üle on Mikael rõõmus. Oma matusete kohapealt on tel hea meel, et need peeti Luu...
Kallis Mikael Lugesin Marja-Leena Tiaineni teost "Kallis Mikael", mis ilmus esimest korda 1999. aastal. Teos on pärit Avita kirjastusest, Teraviku sarjast. Teoses räägitakse teismeliste leevenduse otsimisest alkoholist ning narkootikumidest, süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel üheks raskeks probleemiks neiule osutub lahkunud poisi vanemate piire ületav abistamine. Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest te...
Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silm...
KALLIS MIKAEL MARJA LEENA TIAINEN Mari-Liisa Belohvostova 8b klass Gustav Adolfi Gümnaasium 05.11.2013 TEOSE TEGELASED Mikael- Loo peategelane. Ta ei õppinud koolis hästi. Ta tarvitas alkoholi , narkootikume ja suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase. Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid...
Raamatu "Kallis Mikael" kokkuvõte Autor Raamatu autor on Marja-Leena Tiainen. Ta on Soome laste- ja noortekirjanik, kes on sündinud 10.oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo...
Soome keel Soome keelonlnemeresoome keeltephjarhma kuuluvkeel, mida kneleb umbes 6 miljonit inimestSoomes,Rootsisja teistes riikides. Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G...
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
