Võnkumised ja lained 1. Võnkumine - Perioodiline edasi-tagasi liikumine Võnkesüsteem Vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem Tiirlemine Ringjooneline liikumine Pöörlemine Keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber erinevate raadiustega ringjooni Harmooniline võnkumine Võnkumised, mida kirjeldavad siinus- või koosiinusfunktsioon Pendel Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel Venimatu, kaalutu, niidi otsas rippuv punktmass Vedrupendel Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber
Elektronide interferents: Difrtraktsioon: tõkete taha paindunud lainete interferents. Potensiaaliauk- Kui kuulike on sulustatud kahe barjääri vahele või tõkestatud igas küljest. Potensiaallibarjäär- pinnavolt, peegeldub barjääril. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulained olema orbitaallained. S.o. tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega r. 1. Joonlõigule pikkusega L sulustatud elektroni leiulained seiskuvad seisulaineteks pikkusega alfa=2L/n, n=1,2,3. 2. Vastavalt de Broglie seosele alfa=h/mv on kvanditud s.o. hüppeliselt muutuv ka osakese kiirus ja energia, neid määrab kvantarv n. 3.Energia jäävusest tingitult saab sulustatud elektron energiat omandada ja loovutada ainult kindlate kvantumite viisi, mis võrduvad lähte ja lõpptasemete energia vahega. 4. Kolmemõõtmelisse ruumiossa
3 5,73E-06 5,20515E- 2,3529 2237274,10 1,0517E-06 06 41 5 4 4,68E-06 4,15195E- 9,4117 8923641,51 1,0547E-06 06 65 5 5 3,62E-06 Joonis3 Diferentsiaalne jaotuskõver JÄRELDUS Raadiustega 0,00000736 osakeste osakaal on kolloidsüsteemis kõige suurem.
Kordamisküsimused 10 kl. füüsika 5.kt PERIOODILISED LIIKUMISED. Tean: · mõisteid: ringliikumine-liikumine, mis toimub mööda ringjoonelist trajektoori NT VAATERATAS tiirlemine(keerlemine)-toimub juhul, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised NT KELLAOSUTI TIPP pöörlemine-kui keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber erinevate raadiustega ringjooni NT AUTORATAS, MAA ÜMBER OMA TELJE kõverusraadius- pöördenurk-nurk, mille võrra pöörub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus-võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga, joonkiirus-kirjeldab igasugust liikumist, kesktõmbekiirendus-suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti,
seisulained tekkida ainult siis, kui laine ringeldes end lakkamatult kordab. 23. Miks kindla energiaga elektroni võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast - Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusse mahub täisarv elektroni leiulaineid. 24. Mis järeldub elektronide laineomadustest nende liikumise kohta aatomis? - Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tiirelda tuuma ümber vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega rn 25. Sõnasta Bohri postulaadid - 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. 26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu.
Kuplid on väljapoolt valged ja seest kaunistatud bütsantsi mosaiigi ja marmoriga. Need on ehitatud puust. Kiriku põhjapoolse ukse kohal on poolkuppel fassaadi põhjal, milles on mosaiik, mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid. Nende kuplite mosaiigid asetsevad ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on väikesed, kuid piisavalt lähedal, et neid selgesti näha. Need on kogu kiriku põnevamad kunstiteosed. Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhanikainstituut Kodutöö Rõngakujulise plaadi pingete arvutus Üliõppilane: Õppejõud: Kalju Kenk Tallinn 2009 Rõngakujulise plaadi pingete arvutus On olemas rõngaskujuline plaat raadiustega a ja b ning paksusega h, mille siseäär on toetatud (vaba), välisäär on müüritud. Plaadi peale mõjub ühtlaselt jaotatud koormus intensiivsusega P. Võetakse koordinaadistiku O,r,,z, mille teljede asend on näidatud joonisel. Lähteandmed: h = 0,03 m E = 200 GPa a=2m b = 0,5 m = 0,3 a = 120 MPa Leidmiseks: Maksimaalne koormuse intensiivsus P. Lahendus: Ülesande lahendamiseks kasutasin lihtsustatud lahendusviis - õhukese elastse plaadi korral.
moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 40. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Tasapind lõikab pöördkoonust mööda kahte lõikuvat sirget, kui lõikav tasand lõikab koonust kahte moodustajat mööda ja läbib ühtlasi ka koonuse tippu. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid). Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd) ?
ehituses pöördumatuid muutusi ja seetõttu muutub ka esialgset kuju taastav elastsusjõud. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks. Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame rääkida siis, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me võime kasutada punktmassi mudelit. Kui keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber mööda erinevate raadiustega ringjooni, on tegemist pöördliikumise ehk pöörlemisega. Pöörlevalt liiguvad näiteks autoratas, grammofoniplaat, avatav uks, saltot sooritav akrobaat ja Maa ümber oma kujuteldava telje. Nurka, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga tähiseks on kreeka täht φ (fii). Kasutades selliselt defineeritud nurgaühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos:
Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind paraboloid,hüperboolne paraboloid. (elliptiline koonus,ellipsoid, ühe- ja 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti kahekatteline hüperboloid, elliptiline saamiseks, kui on antud ellipsi teljed paraboloid, hüperbolne paraboloid). (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone keskpunkti rinkid raadiustega a ja b, valime liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame juhtjooni. raadiuse, ühtlasi saame ka punkti vöiksemal 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga Laotuvad joonpinnad: Kooniline pind hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma
Kui tasand on paralleelne koonuse teljega. 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. Või pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder
suhtes). 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. (vt lk 23 loengukonspektist) 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. (lk 24) 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)?
a) detaili pind, millega puuril on algne kokkupuude, peab olema risti puuri teljega, et vältida puuri murdumist. Sama nõue kehtib ka pinnale, kus toimub puuri väljumine detailist. 42c 42d c) kruvipea varjamiseks on vajalik puuritud avale freesida faas d) üleminekute teostamine ühelt ristlõikelt teisele suhteliselt suurte raadiustega kaartega; 42e 42f e) teravate üleminekute puudumine ristlõigetes f) ja tugevdus paindekohtadel; 42g 42h g) valandi pindadel, mis on risti mudeli lahutuspinnale, h) iga valandi kuju peab ette nägema lihtsa, ilma raskusteta mudeli lahtiv.
3 4 Variant 20. 21 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 ; kaksikplokkidest 2 ja 3 ühesuguse massiga m2 = m3 , ning ühtlasest silindrist 4 massiga m4 . Kaksikplokkidel 2 ja 3 on ühesuguste raadiustega suuremad trumlid R2 = R3 ning väiksemad trumlid r2 = r3 . Nendel on ka ühesugused inertsiraadiused tsentri 5 suhtes i2 = i3 = r = 1,25r . Silindri 4 raadius on r4 ning mass m4 = 4m . Keha 1 asetseb kaldpinnal 4 kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Ratas 4 veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veeretakistusteguriga . Süsteem oli algul paigal. Ratas 4 hakkab mööda kaldpinda alla veerema.
viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha tiirleb, seda suurem peab olema ringjoonel liikuva keha kiirus. Pooleteise Schwarzschildi raadiuse kaugusel tiirleks keha valguse kiirusega. Mustale augule veelgi lähedasemal orbiidil ei saa keha üldse liikuda, sest siis peaks ta liikuma valgusest kiiremini. Kolmest Schwarzschildu raadiusest väiksemate raadiustega ringjoonel liikumine on ebapüsiv. Pisemgi häiritus, vähimgi tõuge viib tiirleva keha orbiidilt ja ta kas kukub musta auku või lendab kosmosesse. Kõige huvitavam ja ebatavalisem on uues teavemehaanikas ikkagi see, et must auk suudab haarata kosmosest tulevaid kehi. Kui kosmosest tulnud keha möödub mustast august kaugelt, on gravitatsiooniväli nõrk ning siis keha liigub täpselt mööda parabooli või hüperbooli
viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha tiirleb, seda suurem peab olema ringjoonel liikuva keha kiirus. Pooleteise Schwarzschildi raadiuse kaugusel tiirleks keha valguse kiirusega. Mustale augule veelgi lähedasemal orbiidil ei saa keha üldse liikuda, sest siis peaks ta liikuma valgusest kiiremini. Kolmest Schwarzschildu raadiusest väiksemate raadiustega ringjoonel liikumine on ebapüsiv. Pisemgi häiritus, vähimgi tõuge viib tiirleva keha orbiidilt ja ta kas kukub musta auku või lendab kosmosesse. Kõige huvitavam ja ebatavalisem on uues teavemehaanikas ikkagi see, et must auk suudab haarata kosmosest tulevaid kehi. Kui kosmosest tulnud keha möödub mustast august kaugelt, on gravitatsiooniväli nõrk ning siis keha liigub täpselt mööda parabooli või hüperbooli. Kui keha
3 Telgjoonte kriipsude pikkusi lühendati neli korda, aga ikka veel lõikuvad telgjooned lühikeste kriipsude kohalt Võtame uueks kriipsude pikkuse kordajaks – LTSCALE = .3 ja telgjoonte lõikumine vastab standardi nõudmistele. Lukustame kihi Telg, muudame kihi Abi kasutatavaks ja joonestame käsuga CIRCLE ümber telgede lõikepunkti abiringjooned raadiustega 15, 25 ja 40 mm: Näide 4 4 Abiringjooned NB! Nüüdseks on võib olla kuluntatud aega nii umbes veerand tunni jagu ja selleks, et tehtud töö mõne näpuvea või ettenähtamatu elektrivõrgu häire tõttu kaduma ei läheks, on vaja töö salvestada, kuigi nullilähedasi IQ-ga inimesed, nagu Knicks-Marichjen, ütlevad selle kohta, et on vaja seivida.
10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus. a=(v-v)/ t (m/s 2) 11.Ühtlaselt muutuva liikumise põhivõrrandid: s=v·t+(a·t 2)/2; s=( v2v2 )/2a s - nihe (teepikkus sirgjoonelisel liikumisel) (m) v0- algkiirus (m/s) v - lôppkiirus a - kiirendus (m/s2) t - aeg (s) Ringliikumine 12. Ringliikumiseks nim. liikumist, mille trajektooriks on ringjoon. 13. Kôverjoonelise liikumise trajektooriks on kôverjoon, mille üksikuid lôike vôib vaadelda, kui erinevate raadiustega ringjoonte kaari. 14. Kesknurk ehk pöördenurk on ringjoonel liikuva keha alg- ja lôppasukohta tômmatud raadiuste vaheline nurk. = / r (rad) l - kaare pikkus r - ringjoone raadius 15. Pöördenurk on 1 radiaan, kui temale vastav kaar vôrdub selle ringjoone raadiusega. 16. Nurkkiirus näitab kehani tômmatud raadiuse poolt sooritatud pöördenurka ajaühikus (ehk pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja t suhet). = / t (rad/s) 17
- stantsitakse Suure võimsususelised 2 tak SPM väntvõllid valmistatakse üksikutest osadest ja koostatakse kas ist – ühendusega või keevitatakse kokku Väntvõll koosneb: vändakael raamikael põsed (võivad kujult olla ovaalsed, ümmargused, 4 või 6 kandilised ja olla varustatud vastukaaludega ) Üleminekud põskedelt kaelteks tehakse suiuvad ja suurte raadiustega, et vähendada pingete ülemineku kohtades pingete konsentratsiooni. Valmistamis materjalid: kõrgkvaliteetiline süsinikteras.30, 35, 40, 45 Legeeritud teras 40XH, 40X Väntvõlli õlitus. Õli juhitakse õlimagistraalist mootori igasse raamlaagrisse ja sealt läbi väntvõlli raamikaelte tappides olevate avade kaudu sattub õli väntvõlli sees olevasse kanalisse ja seda kanali kaudu liigub õli edasi vändakaela.Vända – kaelast
(2) kromosfääriks, kus Päikese atmosfäär hakkab kiiresti hõrenema, kuid tänu sellele suureneb gaasiosakeste kineetiline energia, millega on seotud gaasi temperatuur. Kui Fotosfääri ülemistes osades on vesiniku ja heeliumi segu temperatuur umbes 4000K ning gaasid esinevad praktiliselt atomaarsel kujul, siis temperatuuri tõustes algab taas gaasi ioniseerimine. (3) Kromosfääri ülemistes kihtides on plasma temperatuur 1 … 2 miljonit kelvinit ning jääb paljude Päikese raadiustega võrduvatel kaugustel peaaegu muutumatuks. Kromosfääri kõige ülemisi ja hõredamaid kihte nimetatakse Päikese krooniks ning see on hästi vaadeldav täielike päikesevarjutuste ajal. Tähesuurus Tähed moodustavad 95% sellest, mis Universumis näha, kuid nende mass on väiksem kui 10% Universumi massist, mis moodustab ülejäänud 90+%, on hetkel veel ebaselge. Seda tänaseni tundmatut „ollust“ tuntakse ka kui tumeainet või tumeenergiat.
lahendus – mida suurem stardimass, seda kulukam start. Pigem rammida atmosfääri. Ringliikumine ja võnkumised • Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. • Maa tiirleb ümber Päikese. Maa trajektoori iseloomustab trajektoori raadius. • Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks. • Kui keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber mööda erinevate raadiustega ringjooni, on tegemist pöördliikumise ehk pöörlemisega. Teepikkus ja pöördenurk • Nurka, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga tähiseks on kreeka täht φ (fii). Füüsikas mõõdetakse pöördenurka mitte kraadides, vaid radiaanides. Üks radiaan (lüh rad) on selline kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega
m2 l cos ( 3h + 2l sin ) = m2 ( l sin + 2h ) AD cos 6 2 millest l ( 3h + 2l sin ) AD = (3.25) 3 ( 2h + l sin ) Näiteülesanne nr. 4. Süsteem koosneb kehast 1 kaaluga P; kaksikplokist 2 kaaluga G, trumlite raadiustega R, r ja inertsiraadiusega i B , ning ühtlasest silindrist 3 kaaluga W ja raadiusega r3. Keha 1 asub horisontaalsel pinnal, mille libisemishõõrdetegur on . Keha 3 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga ja veeretakistusteguriga . Leida nööride tõmbed, kaldpinna reaktsioon ja liigendi B reaktsioon süsteemi liikumisel. 1: P ;
5 9 R3 R1 A B „Sirkliringid” raadiustega 15 ja 39 mm Joonestame nende abiringide ja püsttelje lõikepunktidest rõhtsad 120 mm pikkused jooned mille algpunktid leitud: INT abil ja lõpp-punktideni @-120,0 (miinusmärk kauguse ees, sest joon läheb vastu X-koordinaadi positiivset suunda), Töö 3 Klamber 4 120
(2) kromosfääriks, kus Päikese atmosfäär hakkab kiiresti hõrenema, kuid tänu sellele suureneb gaasiosakeste kineetiline energia, millega on seotud gaasi temperatuur. Kui Fotosfääri ülemistes osades on vesiniku ja heeliumi segu temperatuur umbes 4000K ning gaasid esinevad praktiliselt atomaarsel kujul, siis temperatuuri tõustes algab taas gaasi ioniseerimine. (3) Kromosfääri ülemistes kihtides on plasma temperatuur 1 … 2 miljonit kelvinit ning jääb paljude Päikese raadiustega võrduvatel kaugustel peaaegu muutumatuks. Kromosfääri kõige ülemisi ja hõredamaid kihte nimetatakse Päikese krooniks ning see on hästi vaadeldav täielike päikesevarjutuste ajal. 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne
d mt z z zv = v = = . mn mn cos cos 3 2 Sõltuvalt arvutuste iseloomust, võib saadud zv asendada lähima täisarvuga. 4.5. Wildhaber-Novikovi ringkruvihambumine 1960. aastatel loodud Novikovi hambumine kasutab kaldhammaste profiilidena lähedaste raadiustega kumeraid ja nõgusaid ringjoonekaari, mis ei moodusta kaasprofiile. Hambumine on pidev ainult tänu kaldhammastel esinevale telgkattele. Novikovi hambumine talub suuremat koormust kui samade mõõtmetega evolventhambumine, kuid nõuab täpset ja jäika laagerdust. Hambalõiketerad on keeruka kujuga, mis raskendab nende valmistamist. Seetõttu kasutatakse Novikovi hambumist peamiselt siis, kui ülekande massi ja mõõtmete väiksus on väga oluline. 4.6. Nihutustegurite valik
1.1. ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE Ühtlane liikumine mööda ringjoont (tiirlemine) on üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi. Keha liikumist mööda ringjoont iseloomustavad kõige paremini nurksuurused: pöördenurk ja nurkkiirus. Nurksuurusi kasutatakse ka telje ümber pöörlevate kehade liikumise kirjeldamisel, sest pöörleva keha erinevad punktid liiguvad mööda erinevate raadiustega ringjooni erinevate kiirustega: teljele lähemal asetsevatel punktidel on väiksemad ja kaugematel punktidel suuremad kiirused. Kui pöörlemisteljelt tõmmata raadiused keha mistahes punktidesse, siis võib öelda, et samal ajavahemikul pöörduvad punktide raadiused ühesuguse nurga võrra: seda nurka nimetatakse keha pöördenurgaks ja tähistatakse kreeka tähega [fii]. Punkti pöörlemise kiirust võib iseloomustada pöördenurga ja aja t suhtega: seda
annaabi.ee 
