kogu võimutäitluse; Colbert- majanduspoliitikat korraldas; oli rahandus ja peakontrolöri ametis; riietus alati musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja; koostas esimese riigieelarve James I- sai troonile peale Elisabeth I surma; ei saavutanud sellist populaarsust nagu elisabeth; ta oli liiga matslik ja rahvast eemale hoidev; kandis paksu vateeritud vammust; toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga ühku lasta; Cromwell- juhtis ratsaväge- äärmupuritaanlike vaadetega raudkülgseid; independentide juht, hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru
pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel. Parlament Stuartite ajal: Kahe parlamendi ühendamine- ühendatud kuningriik. James I 1603-1625 Parlamendile pannakse alus -The Bill of Rights(1689)-deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad.( kuningas ei saa peatada seaduste toimet, maksude küsimus jääb parlamendile, kuningas ei saa
· Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649) · Absolutistlikud taotlused · Aktiivne, kuid ebaedukas välispoliitika (sõjad Hispaania, Prantsusmaa, soti mässuliste vastu) · Usulistelt veendumustelt toetas
Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa Parlamendi 1215-suurvabadusekiri, hakkab kujunema parlament tekkimine 1265- parlament esimest kord koos Parlament 1605- püssirohuvandenõu James I ajal kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid tülli parlamendiga peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali samal aastal uuesti kokku (pikk parlament); 2 koda
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale...
II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624
Inimesed võrdsed seaduse ees Mõistuse kultus Monarhia kaotamine Napoleon bonaparte 1769 - 1821 Andekas inimene (hea mälu, sügavalt haritud, suutis mitut asja korraga teha) valitses Prantsusmaad 1799-1814 ja 1815 1802. A. keisriks kuulutamine 1804. a . kehtestas "Tsiviilkoodeksi" Venemaa sõjakäik tähistas Napoleoni langust Mürgitati Üks vägevamaid väejuhte ajaloos inglismaa püssirohuvandenõu katoliiklaste vandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas James I. Troonile saada James I tütar Elizabeth. Vandenõulased üürisid keldriruumi Lordidekoja hoones, viisid sinna 36 vaati püssirohtu ning panid seda valvama Guy Fawkesi Kuna võimud said anonüümse kirja, mis paljastas plaanid, siis plaan ebaõnnestus, kuna võimud otsisid hoone läbi ja Guy jäi vahele. Inglise kodusõda 1642-60 Põhjused:
Absolutismi alguseks loetakse, kui kuningas Louis XII asemel valitseb kardinal Richelieu, olles esimene Prantsusmaa minister. Järgmine valitseja on Louis XIV, kelle eest valitseb kardinal Mazarin → nantes'i edikti tühistamine 1685. aastal → Versailles lossi rajamine Suurbritannia 17.sajandil James I (1603-1625) → monarh on valitseja jumala armust, kogu võim peab tema kätte kuuluma. → kuningal puudub alaline sõjavägi → püssirohuvandenõu → usulised vastuolud Charles I → 1640. aastal lühike parlament (kestab 3 nädalat) → 1640. aastal pikk parlament Kodusõja põhjused: → kuninga soov saada rohkem võimu → usulised vastuolud (katoliiklased ja puritaanid) Kuninga pooldajad nimetati pikajuukselisteks parlamendi pooldajad nimetati ümarpeadeks. Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649. aastal
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti puritaanidele järeleandmisi, siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud puritistid pagendati. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majandus areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas
Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil ning Elisabeth'i tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. James valitses aastatel 1603 1625. Uus kuningas ei saavutanud kaugeltki sellist populaarsust kui Elisabeth. James oli inglaste jaoks liiga matslik ja rahvast eemale hoidev. Kartes vandenõu, kandis ta alati paksu vateeritud vammust, mis pidi leevendama pistoda lööki.[1] 1605. aastal paljastati Londonis püssirohuvandenõu. Katoliiklane Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, sest ta tahtis parlamneti koos kuningaga õhku lasta. Siit on pärit ka tänini püsinud rituaal enne parlamendi istungjärgu algust hoone kelder üle vaadata. Kuningavõimu tugevdamisele püüded ajasid James I tülli parlamendiga. Kuninga ja parlamendi põhilised tülilõunad olid seotud maksude kehtsetamisega. Kuninga sissetulekud olid kindlaks
Kuninganna tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. Inglise kuningriik mis alates 1535.aastast hõlmas ka Walesi Soti kuningriik ühendati nüüd personaaluniooni kaudu. Kuningas James I ema oli katoliiklane, sotlased aga valdavalt puritaanid, jätkas kuningas anglikaani kiriku toetamist, tegemata mingeid järelandmisi katoliiklastele kui ka puritaanidele. 1605. aastal paljastuas Londonis püssirohuvandenõu. Katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünni, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Jätkati ka puritaanide jälitamist. Osa neist lahkus Inglismaalt Hollandisse ja sealt edasi Ameerika kolooniatesse. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, mille kuningas jätnuks meeledi vaid nõuandva rolli. Kuninga ja parlamendi peamiseks tüliõunaks sai maksude kehtestamine
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Lut...
vähemalt võrdsed õigused protestantide kõrval. Ent James otsustas Inglismaa valitsemisel toetuda vaid anglikaani kirikule ning tõrjus eemale nii radikaalsed protestandid, puritaanid, kui ka katoliiklased. Kui puritaanidele jäeti vähemalt mingidki õigused oma riitusi korraldada, siis katoliiklust püüti täielikult välja juurida, keelates nii missad kui ka muud kombetalitused. Lõplikult otsustas asja ära 1605. aasta Püssirohuvandenõu, mille Cecil sidus otseselt kõigi katoliiklastega ning seejärel suruti see konfessioon täielikult põranda alla. JAMESI VIIMASED AASTAD JA SURM 1624. aastal otsustas James viimaks siiski sõtta minna, et oma tütre au taastada. Et riik oli sisuliselt pankrotis, siis kutsus ta Buckinghami hertsogi ja poja soovitusel kokku parlamendi ning palus sellelt kehtestada erakorralised sõjamaksud. Nagu mitu korda varemgi, keeldus parlament sellest ning Jamesi vihal polnud piire
1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud.
Nagu Elisabeth oli soovinud, läks pärast tema surma Inglise troon Mary Stuarti pojale, Sotimaa kuningas James VI-le. Inglismaa troonile astus ta James I nime all [160325]. Nii nagu Elisabeth, toetus ka James I anglikaani riigikirikule, rünnates ühtaegu nii katolitsismi kui puritaanlust, vaatamata sellele, et nii katoliiklased (kuna tegu oli Mary Stuarti pojaga) kui ka puritaanid (sest kuningas oli sotlane) lootsid tema toetusele. 5. novembril 1605 paljastati Londonis püssirohuvandenõu (Gunpowder-Plot). Äärmuskatoliiklane Guy Fawkes kavatses parlamendi koos kuningaga õhku lasta, paigutades Westminster Abbey keldrisse 36 püssirohuvaati. Üks vandenõulastest paljastas ettevõtmise ning Fawkes tabati otse sündmuskohal askeldamast. Püssirohuvandenõu vallandas järjekordse katoliiklaste tagakiusamislaine. Siit on pärit ka tänini püsinud rituaal enne parlamendi istungjärgu algust hoone kelder üle vaadata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
