tihedalt, kiu leegist eemaldamisel kustub või hõõgub aeglaselt edasi. Põlemisel tekkiv lõhn on küllaltki ebameeldiv ja tugev ning meenutab juuksekarva põlemise lõhna. Jäägina tekkib must, söestunud pundar. Märgamine (paksem vill): Vett hülgav, ei taha üldse märguda ega vett endasse imada. Jääb vee pinnale ka vette surudes. Välja võttes tundub kergelt niiske, aga pigem kuiv. PUUVILL (CO) Põletamine: Lahvatab suure, ereda leegiga põlema. Põleb kiiresti ja kiud jätkavad intensiivset põlemist ka leegist eemaldamisel. Põlemisel eraldub puidu või paberi põlemist meenutav lõhn. Tekkib hele, ühtlane tuhk. Märgamine: Vette asetamisel märgub kiiresti. Puuvillakiu omadused: · Niiskub ja kuivab kiiresti · Talub kõrget temperatuuri · Õhku hästi läbilaskev · Jäik · Üsna tugev · Ei ole pillingualdis SIID (SE)
......... 2. Flambeerimisel toimuvad muutused toidus........................................................................ 3. Ettevaatusabinõud............................................................................................................. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. SISSEJUHATUS Flambeerimine on protseduur, kus kuumale pannile lisatakse alkoholi ja süüdatakse see põlema. Sõna tuleneb prantsusekeelsest sõnast flambé, mis tähendab leegitama. Seda kasutatakse efektse ja muljetavaldava visuaalse esitlusena toidu serveerimisel, mis ühtlasi annab toidule ka huvitavaid maitsenüansse. Flambeerimine muutus populaarseks 19. sajandi lõpus kui ettekandja Henri Carpentier süütas kogemata pannil põlema pannkoogid. Ta avastas, et selline põletamine muutis toidu maitset täiesti ettearvamatult.
Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab sulama ja siis süttib kergesti ja kiiresti. Leegist eemaldades põleb lõpuni, alles jääb must tomp. Eraldub paberi põlemist meenutavat lõhna. Märguvuskatse (1). Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt. Anuma põhja vajub alles füüsilise surumise tagajärjel. Põletuskatse (2). Leegile lähenedes hakkab sulama, leeki asetades lahvatab suure leegiga põlema, leegist ära võttes hõõgub väikese leegiga edasi. Põlemisjäägina jääb järgi must tomp. Lõhn on paberi moodi. Märguvuskatse (2). Üpris hästi imab vett ja kui on piisavalt niiskust imanud mingi aja möödudes, siis vajub põhja. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkas sulama, leegile suhteliselt lähedalt lahvatas põlema. Leegist eemaldades põles lõpuni ja mõlema katse puhul jäi järgi must tomp. Mõlema kanga tükiga olid tulemused suhteliselt sarnased
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi
9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju
* Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid
ja kukkus nuttes pikali, sest keegi oli ta vanemad ära tapnud. Albert kuulis seda ja läks vaatama. Noormehe vanemad olid üles poodud ja seinale oli verega kirjutatud “Kardad?”. Albert oli hirmunud. Ta kutsus šerifi ja nad arutasid, et kas see võib tõesti olla Anastasie. Šerif ei leidnud ühtegi asitõendit, et keegi oleks kirikuõpetajat mõrvanud, oleks olnud nagu enesetapp. Albert läks välja, värisedes hirmust pani ta suitsu põlema ning tõmbas seda lootes rahuneda. Peale suitsu läks ta lõunale kohalikku restorani. Sisenedes restorani, imestas ta et restorani peakokka Edgardit pole kohal. Ta oli iga päev seal, kuid täna teda polnud. Albert hakkas kahtlustama, et äkki on temaga ka midagi juhtunud. Ta jooksis Edgardi majja ja nägi, et ta oli ka üles pootud. Ta otsis seina peal kirja, kuid ei leidnud. Järsku lendas pauguga uks kinni, kardinad akende ette, tuba muutus järsku kottpimedaks
neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude ja õhu segu, mitte lahusti ise Üldiselt Kui kinnises ruumis tekib lahusti aurude ja õhu segu, võib see suure jõuga plahvatada (nt benssiniaurud). Tahked ained on vähem tuleohtlikud. Plastmassid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole eriti tuleohtlikud. Küll aga võib plastmasside lagunemisel tekkida mürgiseid gaasilisi lagunemissaadusi. SÖÖVITAV TOIME Kontsentreeritud happed ja leelised
ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk. Ka muud tuled peavad põlema (lähi-, ääre- ja numbrituled). Soovitatakse ka vedaval autol sisse lülitada ohutuled. MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h. · Pukseerimine on keelatud: 1. Painduva ühenduslüliga kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, millel ei tööta
Selles peitub igasuguseid veidrusi. Meile võib küll tunduda, et füüsika on lihtne mõiste, kuid tegelikult sügavamale füüsikasse vaadates on see vägagi keeruline. Üks keeruline osa füüsikast on absoluutkiirus ehk suurim võimalik kiirus. Kõige kiirem kiirus on valguse kiirus, mis levib tühjuses 30000 kilomeetrit sekundis. Kui selle üle hakata mõtlema, siis tundub see võimatu, et miski nii kiiresti saab liikuda. Kuid kui vaadata näiteks laelampi seda põlema pannes, jõuab see valgus inimeseni nii kiiresti, et ei saa arugi. Kui panna lampi põlema, siis tavaliselt ei mõelda selle üle, kuidas valgus nii kiiresti meieni jõuab või kuidas üldse pirn süttida saab. Igal liikuval asjal on oma absoluutkiirus. Keskmisel autol on kõige kiirem kiirus umbes 260 kilomeetrit tunnis. Sellist kiirust pole raske saavutada, eriti veel võrreldes valguse kiirusega. Kuid samuti on ka tavaliselt auto kiirusel omad veidrused
1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Rünnak kulges edukalt- saavutati võit 1211
Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp 3 · Kuumutati kaaliumnitraati kuni selle sulamiseni ja jätkati kuumutamist kuni gaasimullide eraldumiseni · Süüdati pird · Põlev pird muudeti hõõguvaks. · Pandi pird otsapidi katseklaasi otsast sisse. · Pird süttis leegiga põlema. Analüüs Hüpotees oleks osutunud õigeks kui katse oleks välja tulnud. 4 Joonis nr. 1 Hapniku saamine ja tõestamine kuumutamise teel Katse nr.2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil Eesmärk Saada ja tõestada hapniku vesinikperoksidi ja kaaliumpermanganaadi abil. Hüpotees Katse käigus eraldub O2 5 Vajalikud vahendid katseklaas pird
kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses:
Teos algab hetkest, mil poisid olid kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, kus pole täiskasvanuid. Pealikuks valitakse Ralph. Ralph leiab maast merekarbi ja teeb seaduse, et kelle käes on merekarp, seda inimest peavad teised kuulama. Ralph eesmärgiks on saarelt pääsemine. Selleks et pääseda tuleb teha mäe otsa tuli. Suure sagina käigus süttis mets põlema ja üks väike poiss jäi kadunuks. Ralph kutsus kokku uue koosoleku ja poisid arutasid, kuidas ööd ara elada ning Ralph pakkus välja onnide ehitamise. Kõik teised olid sellega nõus. Aga siis tekkisid lahkhelid Ralphi ja Jack Merridewi vahel, sest Jack Merridew, kes juhtis ka ühte kampa seal saarel, ihkas ka saada pealikuks. Jack polnud huvitatud tule hoidmisest ega onnide ehitamisest, tema oli huvitatud vaid sigade küttimisest ja tapmisest. Lahkheli tulemusena lahkus Jack
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5
matemaatik, füüsik, insener, leiutaja ja astronoom. Kuigi tema elust pole palju teada, ta peetakse teda üheks juhtivatest antiikaja teadlastest. Tema edusammude hulka füüsikas kuuluvad hüdrostaatika ja staatika alused ja selgitus kangi printsiibist. Tema arvele kantakse uuenduslike seadmete kavandamine, sealhulgas nõguspeegel ja kruvipump, mis kannab tema nime. Kaasaegsed katsed näitavad, et Archimedese mõeldud masinad on võimelised ründavaid laevu veest välja tõstma ja panna neid põlema järjestatud peeglite abiga. Archimedest peetakse üldiselt kõige suuremaks antiikaja matemaatikuks ja on üks terve ajaloo suurimaid. Näiteks andis ta tähelepanuväärselt täpse pii väärtuse ja leiutas geniaalse süsteemi väga suurte numbrite väljendamiseks. Archimedes suri Sürakuusa piiramise ajal, mil ta tapeti Rooma sõduri poolt vaatamata käsule teadlasele mitte kahju teha. Cicero kirjeldab Archimedese haua külastamist, mille kohal asus silindri sees paiknev kera
10. Mida Moonika valetas oma vanaisa kohta? Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema? Ema unustas põleva küünla aknale. Siim pani aknale küünla põlema. Sirli mängis tikkudega. 14. Kuhu viisid sanitarid kojamehe? Sanatooriumisse puhkama. Polikliinikusse arsti juurde. Hullumajja ravile. 15. Miks Siim üksi kaubamajas käis? Siim tahtis osta uusi kardinaid. Siim tahtis osta mänguasju. Siim tahtis kojamehele osta uut akvaariumi. 16. Kuhu hüppas vetelpäästja Bill , kui ta nägi suurt okkalise turjaga
Nad viidi vangilaagrisse, ainult Herkulesel õnnestus põgeneda. Nad pandi ahelaisse. Nad kõik olid üksteisest lahutatud. Teel ühines Dickiga Harris, et tuua sõna, et proua ja tema poeg on surnud. Ta sööstis Harrisele kallale, haaras tema vöölt lühikese mõõga ja torkas selle talle südamesse. Harris oli surnud. Neegrid müüdi orjadeks. Nad jäeti õnneks kokku. Dick oli pärismaalaste juures ja ootas surma. Kuningas Lunga oli suur viinasõber. Viin pandi suures anumas põlema. Lunga haaras kulbi ja jõi seda leegitsevalt. Silmapilkselt süttis kuningas põlema. Varsti oli temast järel ainult tuhk. Herkulese abi pääsesid Proua Weldon, Jack ja Dick keegi neist ei olnud tegelikult surnud. Herkules leidis paadi, millega nad ka lõpuks pääsesid. Nad kohtasid sõbralikke portugali kaupmehi ja nad pääsesid minema. Dick lõpetas merekooli ja asus juhtima üht James Weldoni laevadest. Ta jõudis nii kaugele tänu oma püüdlikkusele ja töökusele
avada ilma õige inimeseta. See õige inimene ongi võti, millega võib avada tikutoosi, mis on imesi täis. Üks otsib seda võtit kaua, teine aga leiab seda otsimata. Ärge sulgege silmad, võib olla see võti inimese kehastuses juba ammu heliseb võtmete kimbus, mis mis peitub Teie taskus. On vaja ainult võta selle sealt ning joosta kiiresti oma toosi poole, et seda avada. Võti on leitud, toos avatud, viimane asi mis on vaja teha- panna põlema tikk. Kuni tikk põleb ümbritseb teid ka ime, ime mis paneb särama ja sädelema silmad isegi, kui päike ei paista. See tiku tuli soojendab, kuigi see on niivõrd väike. Armastus teeb seda tugevamaks Teie silmades ja kõik ümbritsev muutub. See väike leek varsti kustub ning tuleb panna põlema uus tikk. Aga on vaja olla ettevaatlik, sest iga põletatud tikuga toos tühjendub. Peab ka tulevikule vaadata, välja arvutada, kas need kolmkümmend kaheksa tikku kauaks jääb
· pistikupesi · lambipesi · vahetada kaitsmeid Enne kõikide elektritööde alustamist lülitage vool välja!!! Tavaliselt on kõige suurema ohuga ruumid köök,vannituba,saun,garaaz ja tööruumid. Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta.Samuti seal ei köeta eriti ja elektrikilp võib olla niiske ning muutuda ohtlikuks.Neis ruumides kasutatakse ka igasugu erinevaid süttivaid asju,siis võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju.
sa kurat kisad seal, mine kutsu tuletõrje", ning eit jooksis nuttes tuppa. Õnneks ei läinud tuletõrjel kaua aeg, kuna depoo asus läheduses olevas väikelinnas. Kümne minuti pärast olid punastes pükstes tuletõrjujad kohal ja võis alata täies hoos kustutustööd. Peale pooletunnist kustutamist olid leegid summutatud ja oli vaja teha ainult järelkustutust. Järsku hakkas Jaan mõtlema, et kuidas sai küll see kuur põlema minna. ,,Seal ei olnud ju isegi elektrit sees," mõtles Jaan endamisi. Ja järsku ta taipas ja sõnas eidele: ,,See kuramuse sunnikust kolaostja pani oma suitusga minu kuuri põlema ja nüüd on kadunud nagu tina tuhka. Oi ma otsin ta raisa üles ja ajan tal naha üle kõrvade!" ning kargas maruvihasena püsti, läks võttis toast jahirelva ja istus linttraktorisse ja sõitis hoovist välja küla poole. Tuletõrjujad said ka parajasti järelkustutusega ühele poole, pakkisid oma riistvara
Nad heitsid magama, ning magasid keskpäevani. Kui Jaanus üles ärkas, kuulis ta õuest rääkimist. Ta läks sinna kohale ja sai vaidlusest teada kubjas oli tulnud Metsa talusse ja otsis Maanust tagha. Kuid noormees viskas koios sulastega kubja minema. Kubjas jutustas sellest Oodole, kuid valetas mõned asjad juurde. Oodo läks vihaseks ja läks koos abilistega Metsa tallu. Seal oli väike sõdimine, kuid kui Jaanus kaotas kõik oma sulased ära, jooksis ta majja, maja pandi põlema, kuid Jaanus jooksis mööda salakäiku minema. Kahjuks põles Maanus ära, ja Tambet jäi ellu, sest Jaanusel oli Oodoga kokkulepe, et kui Jaanus kaotab, siis jätab Oodo tema isa ellu... Oli aasta 1343, Jüriöö, künkal seisis kübaraga ratsanik, ta hõidis käe tõrvalondi, mille ta põlema pani. Siis süttisid igal pool mõisad põlema, kus elasid kas saksad või taanlased, see oli Jüriöö ülestõus.
15 tolli (rehvi sise mõõt veljele) V kiirusklass, mis määrab selle rehviga sõites suurima lubatud sõidukiiruse Mis on vesiliug/veekiil ? Sõiduki valgusseadmed Esituled - lähituled (sõidutuled, päevatuled) - kaugtuled - gabariidituled (ääretuled) - suunatuled Tagatuled - gabariidituled (ääretuled) - pidurituled (stopptuled) - numbrituled - suunatuled § 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. § 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui: -tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses; -vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit; -need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. Suunamärguanded Peateel sõidu jätkamiseks peab andma suuna. (Juhul kui peatee or kurviga) Suunatuli peab põlema vähemalt enne sõidu alustamist, enne manöövrit, enne peatumist. Märguanded: Paremmärguanne - käsi küünarnukist kõvertatud üles Vasak - käsi sirgelt Pidurdamine - käis üles alla . Parkimine ja peatumine (ja muud kaugused) Veekogust - 10m Teepeenrale parkides - 0,7m Asulas tee aarest - 0,2m Kõnnitee peab olema vaba - 1,5m Laadimisel peab olema tee vaba 1,5m ja ühistõiduki teest 15m kaugusel Ei tohi parkida trammiteel -1m Ülekäigurajal - 5m Lõikuval teel/ristmikul -5m
("Access1/2" nuppu.). Kõne sai katkestada vajutades "Clear" vastava kõne ajal. 4.3.4 Sisenenud kõne ümbersuunamine Helistati 25lt digitaaltelefonile. Vajutasime nuppu "Inquiry", valisime 20 ja vajutasime klahvi "Transfer". Kõne suundus ümber 20le. 4.4 Saabuvate kõnede vastuvõtt kuskil mujal 4.4.1 Vajutasime klahve "Access1", "Diversion" ja valisime numbri 20. Siis vajutasime uuesti "Diversion" klahvi, tuluke klahvi juures jäi põlema. Vajutasime klahvi "Clear". Helistasime 25lt 26le, helisema hakkas 20. Uuesti "Diversion" klahvi vajutades sai ümbersuunamist lõpetada. 4.4.2 Helistati 20lt 26le. Valisime digitaaltelefonil 25 (kõrval olev telefon) ja valisime oma numbri (26) ning vajutasime nuppu "F3". Saime rääkida 20ga. 4.5 Mittehäirimine Valisime digitaaltelefonil *27# ja vajutades "Clear", meile helistades telefon ei helisenud. 4.6 Kui helistate, kuid abonent ei reageeri 4.6.1
peavanemaks ikka 11.Milline karistus määrati vähile? Kilplased tahtsid vähki ära uputad 12.Miks otsisid kilplased hiirekoera? Sest neil olid nõukodas palju hiiri 13.Millega sai hakkama hiirekoer? Kui nad oldi hiirekoera ostnud siis nad ei küsind mis ta sõõb üks mees jooksis mehele järgi ja küsis seda aga oli kõva tuul ja kilplane ei kuulnud hästi ja kuulis et ta sööb rahva ja linna siis otsustasid kilplased kassi ära põletada aga kas oli ühes majas ja pandi mja põlema kass läks teise majja ja pani teine maja ka põlema
10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12.Metsa tallu jõudes löödi Tambet peaaegu maha. Jaanus käskis Maanusel end lakas ära peita ise läks ta õue. Jaanus võitles Oodoga ja ütles, et kui ta sureb jätku nad Tambet ellu. Jaanus aeti majja ja maja pandi põlema. Maanus hukkus tulekahjus Jaanus aga pääses läbi salakäikude. Oodo tundis pigem kahjurõõmu kui rõõmu. 13.JÜRIÖÖ. Oli algust tehtud Jüriöö Ülestõusuga. Süüdati paljud mõisad. Padise klooster Lodjajärve loss
hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Õnneks ei ole ka noored neid tavasid ja kombeid veel väga unustanud ning on vanavanematelt kuulnud ning teavad suurelt jaolt surnuaiaga seotud muinasusundi tänapäeva kajastusi. Esivanemate kultusest veel nii palju, et nende heakskiidu pälvimiseks jäeti neile hingedeajal lauale süüa, jäeti ka tuli põlema, et nad ikka silmadega süüa näeksid, kuna keha neil polnud ja samuti suud ning muinasajal kõeti neile isegi sauna. Tänapäevalgi jätavad osa inimesi hingedepäeval lauale hingedele süüa ja jäetakse ka küünlaid põlema, et hinged ikka näeks koju tulla. Muinasusundis arvati, et inimesed omavad peale füüsilise keha veel erilist jõudu ehk väge. Väge oli ka sõnades. Inimesi, kes loitse laususid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad võisid vahel erinevate
asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna Eestisse. Kõigepealt langes nende löögi alla Ugandi maakond. Ugandisse tulid kaasa ka latgalid, nende saadikud esitasid eestlastele mitmesuguseid nõudmisi. Läbirääkimised nurjusid, saadikud lahkusid ,,üksteist vastastikku üliteravate odadega ähvardades". 1208. aasta sügisel hakkasid ordurüütlid, kaasas ka piiskopimehed, muud
Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak abiväed, sakslased põgenesid - võit andis usku Viljandi piiramine
terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid.Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka asbest ja tellis.Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. Kasutamine Fluororgaanilised plastid (teflon) Klaasi söövitus Jahutusvedelikud hambapastades Kloor Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi
õpetaja võttis selle temalt ära . Kirjutas päevikusse märkuse ja käskis isal laupäeval kooli tulla . Kooli olid tulnud ka teiste laste isad.Õpetaja oli väga kuri ja ähvardas kõikide laste isasid .Seepärast sidusid isad õpetaja kinni ja saatsid Aafrikasse. Ühel päeval luges isa lehest imelikku uudist ,et linna lähedal on tohutu majasuurune elukas , kelle keha on kaetud okastega. Siim arvas ,et kui paneb köögi aknalauale küünla põlema ,et siis meelitab selle suure looma enda maja hoovi. Siis aga läks köögikardin põlema ja Sirli ja Siim kutsusid kojamehe appi, kes tuli oma merega ja kustutas tulekahju ära. Härra Lammas aga nägi , kuidas kojamees kõndis koridoris meri sabas ja laskis kojamehe hullumajja saata. Sirli ja Siim päästsid kojamehe hullumajast ära ja kojamees läks jõkke elama ja ütles ,et temast saab tõeline näkk. Ühel päeval aga nägid Sirli ,Siim koos ema ja isaga suurt okkalist looma
2.3. Rauapuru põlemine Raud ei põle ,aga kui raud teha pisikesteks tükkideks (rauapuruks) siis see põleb ja sellest on tehtud palju pürotehnikad. Ma kasutasin säraküünalt selle katse jaoks, kuna säraküünal koosneb rauapurust ja lisaks veel magneesiumist. Katse nägi välja niimoodi, et ma võtsin statiivi, säraküünla ja läksin välja. Kinnitasin säraküünla statiivi külge ja panin põlema. Siis hakkas säraküünal põlema ja need pisikesed sädemed oli põlev rauapuru (Lisa 8). Ma tegin veel ühe katse, aga seekord ei kasutanud ma säraküünalt vaid puhast rauapuru. Seekord ma panin vatti põlema ja viskasin rauapuru leeki peale. Alguses ei olnud midagi näha, aga pärast kui tähelepanelikumalt vaatasin nägin murdosa sekundi jooksul sädemeid ja selletõttu ei saanud ma sädemetest pilti (Lisa 9). 2.4. Alumiiniumpuru põlemine
Katse ,,Põlemine" Katse vahendid: küünal, metallese, tikud Katsekäik: 1.Panen küünla põlema. 2.Asetan leegi sisse metallese. 3.Jälgin toimuvaid muutusi ja kirjeldan need. Kirjeldus: Kui ma panin metallese leeki metallese hakkas minema mustaks. Kuigi oli ka tunda soojust (metalleses hoides). Järeldus: Metallist tehtud esed annavad soojust hästi üle. Pildid: enne-ajal-pärast
Kui ma hakkan kooli minema, siis kooli teel ma näen kuidas auto eritab heitgaase ja bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja heitgaas tekib nii, et autol bensiin plahvatab ja kõik. Auto kui ajab välja ei tekki keemilist reaktsiooni kuna seal ei segune mingeid ained,sest bensiin lihtsalt plahvatab mootoris ja kõik. Kooliteel näeb veel ka kuidas keegi tõmbab tikku põlema ja tikku leek eritab lõhna ja ka gaasilist auru. Majad ja muud hooned eritavad ka heitgaase,sest puud visatakse ahju ja puu põlemisel eritab tuli rohkem soojust ja lõhna kui tavaline küünla leek. Puude põlemisel tekkib keemiline reaktsioon, sest tiku ja küünla põlemisel tekkib ka keemiline reaktsioon. Puude põlemisel muutub õhk süsihappegaasiks,sest nii on ka teistel põlevatel asjadel.
Fotoromaan Kuidas elad, Ann Aidi Vallik Reelika Jõuram 7. klass Ann leidis keldrist kastide alt ema päeviku. Ann luges ema päevikut. Ann läks emaga tülli ja läks sõbranna suvilasse. Rahvast oli palju. Pidevalt toimusid joomingud. Ann kohtas Timot ja kaotas talle süütuse. Suvila saun läks peaaegu põlema Oleg uppus ära. Ann läks sõpradega tülli. Ann jäi üksi segi pööratud suvilasse. Neiu igatses ema. Otsustas koju naasta
Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks. Meteoor pole tegelikult midagi muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju: Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem
alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku." ,,Ütlen alati ,,väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. Sinna ei ole midagi parata. Sellepärast ma arvan, et inimene jäetagu rahule, kui ta on vähemalt millestki huvitatud ja kõneledes põlema läheb. Mulle meeldib, kui keegi põlema läheb. See on nii kena." ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast
soojusjuhid (erand on grafiit) Sepistatavus Võrdlemisi plasilised ja hästi Haprad, purunevad kergesti, ei sepistatavad ole sepistatavad 6. Erinevate metallide (hapniku, hapete ja veega reageerimine+ reaktsioonid) Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn) - küllaltki vastupidavad, nende pinnale tekib õhuke oksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerimist - kuumutamisel aktiivsus suureneb, aga põlema need metallid kunagi ei sütti VÄÄRISMETALLID- Kõige väiksema aktiivsusega METALLID REAGEERIMINE REAGEERIMINE VEEGA HAPPEGA Aktiivsed metallid Reag
sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele. 15. Viljandi piiramine; Sõda muutus julmemaks. 1211 aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Algselt ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati. Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas
Colosseum Ehitatud Roomas u. 1940 aastat tagasi. Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega.
järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid Ümera lahing väike kokkupõrge, eestlased loevad seda suureks võiduks; eestlased liikusid üle Koiva jõe, võit andis jõudu edaspidiseks
Nad viidi vangilaagrisse, ainult Herkulesel õnnestus põgeneda. Nad pandi ahelaisse. Nad kõik olid üksteisest lahutatud. Teel ühines Dickiga Harris, et tuua sõna, et proua ja tema poeg on surnud. Ta sööstis Harrisele kallale, haaras tema vöölt lühikese mõõga ja torkas selle talle südamesse. Harris oli surnud. Neegrid müüdi orjadeks. Nad jäeti õnneks kokku. Dick oli pärismaalaste juures ja ootas surma. Kuningas Lunga oli suur viinasõber. Viin pandi suures anumas põlema. Lunga haaras kulbi ja jõi seda leegitsevalt. Silmapilkselt süttis kuningas põlema. Varsti oli temast järel ainult tuhk. Herkulese abi pääsesid Proua Weldon, Jack ja Dick keegi neist ei olnud tegelikult surnud. Herkules leidis paadi, millega nad ka lõpuks pääsesid. Nad kohtasid sõbralikke portugali kaupmehi ja nad pääsesid minema. Dick lõpetas merekooli ja asus juhtima üht James Weldoni laevadest. Ta jõudis nii kaugele tänu oma püüdlikkusele ja töökusele
Becky Nukk Orbude kodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa isegi Kristiina. Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk
Esimese kavandi autor oli Second level Clemens Pale, aga hoone Third level Fourth level ehitati valmis Gert Konigk Fifth level poolt. 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona ja relvaladu. 2. märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum. Paks Margareta renoveeriti 19781980. Nüüd on Paksust Margaretast saanud Click to edit Master text styles turistide lemmik. Second level Third level Eelkõige on torn tuntud Fourth level kui meremuuseum.
Paluma-bitten,bat,hat gebeten Jääma-bleiben,blieb,ist geblieben Põlema-brennen,brante,hat gebrannt Viima-bringen,brachte,hat gebracht Mõtlema-denken,dachte,hat gedacht Tohtima-dürfen,durfte,hat gedurft Sööma-essen,a,hat gegessen Sõitma-fahren,fuhr,ist gefahren Leidma-finden,fand,hat gefunden Lendama-fliegen,flog,ist geflogen Andma-geben,gab,hat gegeben Meeldima-gefallen,gefiel,hat gefallen Minema-gehen,ging,ist gegangen Omama-haben,hatte,hat gehabt Peatuma-halten,hielt,hat gehalten Rippuma-hängen,hing,hat gehangen Kellegi nimi on-heien,hie,hat geheien
Mirjam Janterist, kes läks Tartu ülikooli ja elab ühikas. Ta leidis endale seal uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
Kaltsium(Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal. Toa temperatuuril on kaltsiumi agregaatolek tahke. Kaltsium avastati Londonis 1808 Sir Humphrey Davy poolt. Koostatud: Risto Lindmäe 9B Kasutatud materjal: A. Dingle Perioodilisus tabel. Keemilised elemendid millel on jumet. http://web.zone.ee/chemistry/Ca.htm http://www.wikipedia
Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena. Nad asusid elama karjääri.
annaabi.ee 
