(summutaja) Üleval kare all sile Endoplasmaatiline retiikulum (ER) Ainete süntees Aine kogumine, sorteerimine ja pakkimine. Pakitakse: 1)varuaine tilgad Golgi kompleks (summutaja otsas põieke) 2)primaarne lüsosoom. Jääkainete rakust eemaldamine, välismembraani paikamine. Puuduvad membraanid, materjaliks on valgud ja rRNA. 2alaühikut (nagu lumememm).
Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on)
Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel. Tallus Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Pleurokokk Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest
retiikulumil, tuumamembraanil, mitokondrites ja taimedel plastiidides. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad neid edasi. Mõlemal rakul on ka Golgi kompleks, mis koosneb membraaniga ümbritsetud tsiternikestest, põieksetest ja neid ümbritsevatest torukestest. Tsiternikestes moodustuvad polüsahhariidid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud põieke, mille ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke rakuosi ja molekule. Lüsosoom sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme. Mõlemal rakul on mitokondrid, mis on ümbritsetud kahe membraaniga, millest sisemine moodustab harjakesi. Nende harjakeste vahele jääb mitokondri tsütoplasma. Mitokondrid viivad läbi rakus hingamist ja varustavad seda energiaga, mille käigus nad toodavad ATP-d (Adenosiintrifosfaat). Taimerakk Taimerakku ümbritseb peale membraani ka rakukest, mis
*Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide. Osmoos- Lahusti (vee) molekulide liikumine läbi membraani madalama kontratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga
a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valkude töötlus,pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest. Rakumembraan ainete valikuline liikumine rakku,rakust välja+ ainete hulga reguleer,kaitseb rakku.Lüsosoom 1x membraan põieke,ainete ensümaatiline lagundus. Kloroplast-taimerakus,fotosüntees ja valkude süntees 2membraani,seesDNA.Rakukest- taimerakul. Annab kindla kuju ja takistab raku liikumist,tugi+kaitsefunkts. Tsütoplasma täidab rakku ja seob need tervikuks. Koosneb veest, milles on lahustunud anorgaan/ orgaan ained,kaitsefunks kromosoom:päriliku info säilitus.leukoplast-plastiidvärvustu fagotsütoos:sisse sopistumise algus,bakteri haarang rakku,bakt seedimine.lüsosoom
Ülesanne: reguleerib raku Tsentrosoom paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest. elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA. Vakuool membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti, sisaldab toitaineid ja Rakumembraan oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku lõhnaga (peletavad putukaid) kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus.
hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell. Tsütoskelett Moodustub kolmest Raku tugi ja valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku suhtes risti paiknevast jagunemiseks. silindrilisest tsentrioolist. Vakuool Suur membraaniga Vee talletaja. ümbritsetud põieke. Rakukest Koosneb tselluloosist. Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju. Kloroplast Topeltmembraaniga Seal toimub fotosüntees. ümbritsetud, rõngas kromosoom, sisaldab klorofülli. Kromoplast Membraanidest koosnev Ainevahetuslik taimeraku organell, mis funktsioon. Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente
Ekuarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad golgi kompleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuan lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine, sekreedi põikestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogiline kromosoom-kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke
Bioloogia kt 3.1-3.6 raku ehitus ja talitlus I , I rida 1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga) 3
valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes a)kloroplastid -toimub fontosüntees ja kloroplastid on taime rohelistes osades b)kromoplastid- annab värvuse taimele, sisaldavad pigmente c) leukoplastid- sisaldavad varuaineid, tärklise, valkude ja lipiidide säilitamine. KLOROPLAST->KROMOPLAST viljade valmimisel enne lehtede langemist
Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Golgi komp- Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatja- lõuab lõpule valkude töötlemine leks test tsisternikestest, põiekestest ja neid ühen- ja nende pakkimine sekreedipõie- davatest kanalitest
anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht Liitleht- leht, mille leherootsule kinnitub sõrmjalt v. sulgjalt mitu lehelaba osa Tsütoplasma- rakutuuma ümbritsev protoplasma, rakuplasma
Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e
Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt- >Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)- >Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub
toksilisi ühendeid. Parasiitidest vabanemiseks piisab taoliste bakterpreparaadi külvamisest taimekultuuridele. Bakterite poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete-, tekstiili- ja farmaatsiatööstuses. Toiduainete tööstuses juustu tootmisel, neid ensüüme sisaldavad samuti biolisanditega pesupulbrid. Taimeraku kest koosneb tselluloos, ligniin ja pektiin. Taimeraku kestas on poorid, mille kaudu toimub ainevahetud. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustiku tsisternidest. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemate rakkude vakuoolides on jääkained. Vakuoolide ülesanded Säilitusorganell (nii toiainete kui jääkproduktide jaoks), peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat. Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku siserõhu eest, Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse. Plastiidide eellased on proplastid. Kloroplastid
osa kromosoomid. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport. Ribosoom-Koosneb rRNA ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgu süntees. Golgi komleks- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine ekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosüüm- Ühekorde membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule ja rakustruktuure. Mitokonder- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse ATP-d. Plastiid- Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmntide sisalduse alusel eristatakse kloo-, kromo-, leikoplaste. Vakuool- Peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraanidega ümbritsetud põiekestest. Eelkõige taimeraku veemahutid, täidab ka seedeorgani ülesandeid
impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir ................................. kukal .........
impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir ................................. kukal ....
Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast- Membraanist koosnev taimeraku organell, kus pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid markomolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteerituid aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organeliide koostisesse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab raku ATP molekule Mükotoksiin- mõnete seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum
seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, sisaldab plastiide Leukoplast------///-------------------------------------------------,milles pingmendid puuduvad Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugused makromolekule Mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse Mitokonder-membraanidest kkoosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagnudamine. Varustab ATP molekulidega Mükotoksiin-(seenetoksiin)mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNArõngasmolekul, milles sidalduvad geenid on vajalikud
Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE
Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Talitlus: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Talitlus: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Tsütoskelett:
SEENERAKK Vakuoolid väikesed ja väga palju, sisaldavad varulipiide Eukarüoot (tuum ümbritsetud tuumamembraaniga); heterotroofne (kasutavad teiste organismide poolt toodetud aineid); hüüfid ehk seeneniidid; ühes rakus võib olla mitu tuuma; hulkraksete seente hüüfides esinevad vaheseinad; jagunevad kottseenteks, ikkeseenteks ja kandseenteks; organeliid on tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid ja lüsosoom (ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure) BAKTERIRAKK Kõige väiksemad üherakulised organismid, kelle on kõik elutunnused. Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad Limakapsel säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga.
kaltsiumi ioonide depoo. Ribosoom: ülesandeks on valgu süntees. Mida aktiivsem on raku ainevahetus, seda rohkem on seal ribosoome. Ehituselt on ta 2 osaline. Koosneb rRNA ja valkudest. Sünteesitakse raku tuumas olevas tuumakeses. Golgi kompleks: koosneb teineteisega seotud membraanstruktuuridest. Ülesanneteks on valkude lõplik valmimine, seal küpsevad/valmivad lüsosoomid ning osaleb rakumembraanide moodustamises. Lüsosoom: Membraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab ensüüme. Ül: on ainete lõhustamine: 1)surnud ja mitte vajalike ainete lagundamine, 2)võõra orgaanilise aine lagundamine(nt baktermürgid), 3)fagotsütoos ja pinotsütoos, 4)moondega arengu juures, 5)nälgimisel või kaalulangetamisel. Mitokonder: on rakuorganell, mis on kaetud kahe kordse membraaniga. Ülesandeks on olla raku energiaallikaks. Tagavad hingamise raku tasandil. Aktiivse ainevahetusega rakkudes on mitokondreid palju. Seal toimub ATP süntees
Membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule valkude Golgi kompleks + + + - töötlemine ning pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. (e. sünteesitud valkude sorteerimine) Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid Lüsosoomid + + + - makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Karedapinnaline Karedus tuleneb arvukatest ribosoomidest - + + - mis selle peal paiknevad. tsütoplasmavõrgustik Siledapinnaline Sellel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa
mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum.
6. Ainete aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Aktiivne- energivarud (endosüntoos ja eksosüntoos) Passiivne- Ei vaja energiat (difusioon, osmoos) 7. Taimeraku ehituslikud eripärad (rakukest, plastiidid, vakuool), nende organellide ehituslikud iseärasused ja ülesanded. Rakukest- ümbritseb taimerakku, koosneb tselluloosist. Plastiidid- kromoplastis (värviline), leukoplastid(ei sisalda pinkmenti), kloroplastid (roheline) Vakuool- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. See aitab rakku hoida sisemise pinge all. 8. Seeneraku ehituslikud sarnasused ja erinevused võrreldes taime- ja loomarakuga. Taimerakul ja seenerakul on varusüsivesikud aga loomarkul pole. Teimerakul ja seenerakul on kestad aga loomarakul pole. Seeneraku ja loomaraku ainevahetustüüp on hetotroofne aga taimerakul autotroofne. Seeneraku ja loomarakul on varusüsivesikud glükogeen aga taimerakkul tärklis ja insuliin.
Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees
puudmine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Golgi kompleks- membraandiest koosneb päristuumse raku organell. Selles jõuab valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogilione kromosoom- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüplasma- rakutuum poolvedel sisus. Primaarne lüsosoom- milles ensüümid lagundavad bakteri Sekundaarne lüsosoom- on läbinud Golgi kompleksi on tekkinud põieke jäätk ainetega. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse. Mitokonder- membraandisest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohapelise järjestusega valke. Ribosoom- nii eel-kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest
või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb
Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel
moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid Sisaldavad: värvaineid (punane, kollane) Leukoplastid Sisaldab värvaineid (tärklis), st läbipaistev. PLASTILLID võivad muutuda üksteiseks Rakukest on taimedel ja seentel Taimedel: on rakukest tselluloosist Seentel: on rakukest kitiinist Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses VAKUOOLID On suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, sisaldab taimemahla, suhkruid happeid. SEENED Seene rakk koosneb seeneniitidest e. hüüfidest. Seeneniidistik e. mütseel. On eukariootne ( e. päristuumne) ja sisaldab kõiki tüüpilisi organelle. Rakukest on kitiinist ja rakuvaheseinad niidistikus kaovad. Toitumine: Seened on oma toitumisviisilt heterotroofid, saavad eluks vajaliku ained väliskeskkonnast. Heterotroofid: 1) Saprotroofid surnud org. aineid 2) Biotroofid org
Talitus:Ribosoomides toimub valkude süntees · Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest. Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder On ovaalse kujuga,ümbritsetud kahekordse membraaniga Talitus: varustab rakku energiaga · Tsütoskelett On raku tugi- ja liikumissüsteem.Ta koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab võrkja süsteemi, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku organelle. · Tsütoplasma
indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt.
DNA jm., peamiseks ülesandeks varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) säilitamine Rakukesta peamine koostisaineks tselluloos. Noor taimerakk suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada). Kasvab seestpoolt. Kergelt takistav elutegevust (paksusega). Tugifunktsioon tugikoe rakkudega. Kaitsefunktsioon tänu tselluloosi vastupidavusele. Transportfunktsiooni juhtkimbud juhtkoega, mis moodustunud rakukestadest. Tsentraalvakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid (veemahutid). Vaja rakurõhu reguleerimisel (turgor). Vakuoolides taimemahlad. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust (lüsosoomide sarnased).
koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Ülesanne: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Ülesanne: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Ülesanne: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Ülesanne: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Ülesanne: varustab rakku energiaga Vakuooli: erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed
Membraaniga. Siledapinnaline: lipiidide, süsivesikute süntees. Osaleb rakumembraani moodustamises. Karedapinnaline: ribosoomid, valkude süntees. Osaleb rakumembraani moodustamises. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Golgi kompleks – siin saavad valgud oma kõrgemat järku struktuurid (valkude kokkupakkimine) Osaleb rakumembraani moodustamises. Membraaniga. Koondab endasse valke ja töötleb neid. Lüsosoom – sisaldavad lagundavaid ensüüme. (põieke) muudab kahjutuks rakule ohtlikke aineid. On saanud nime seotuse järgi ribosoomidega. Moodustub Golgi kompleksis. Membraaniga. Tsütoskelett – teostab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. (niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda. 4. Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte.
· Ainete liikumine rakku läbi membraani käib kahte moodi: Aktiivne(transport): Vajab täiendavat energiat, ATP(vajalik olemasolu ATP järel); läbi valguliste kanalite; kandjaga ja ATPga; fagotsütoos. Passiivne(transport): Diffusiooni teel; läbi valgukanali; ise või koos kandjaga; ilma lisaenergiata. · Fagotsütoos- tahkemate aineosakeste omandamine. 2 etappi: Fagotsütoosi kanal, ENDO, aine sissevõtmise ajal; Fagotsütoosi põieke sulgub, fagotsütoosi põiekesega liitub primaarne lüsosoom, sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke,
12. Millest koosneb TAIMERAKUKEST ja mis on tema ülesanded? Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan 13. Selgita, mis on VAKUOOL? Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Membraaniga ümbritsetud põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu Inimesele: mürgised seened(võib surmaga lõppeda), põhjustavad seenhaiguseid-jalaseen, mürgistused, rikuvad toitu(käärimine,hallitamine), majavamm, toksiinid 15. Iseloomusta BAKTERITE KASULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE
7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees
teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne Metabolism- org kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb) Mutageen mutatsioone tekitav tegur
See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18.Fagotsütoosi käik 1)Bakter neeldub rakku mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke. 2)Golgi kompleksist tuleb primaarne risosoom 3)Tekib sekundaarne risosoom, milles ensüümid lagundavad bakteri. 4)Sekundaarne risosoom on läbinud Golgi kompleksi, on tekkinud põieke jääkainetega. 5)Jääkained heidetakse rakust välja ja taastub rakumembraan.
V: Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. 20. Kuidas muudab võõtlihasrakk oma mõõtmeid? V: Vöötlihasrakk muudab oma mõõtmeid, närviimpulsidest lähtuvalt 21. Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? V: Rakkudel on vaja muuta väliskuju, et liikuda edasi. Lüsosoom Ühekordse membraaniga Lagundatakse ümbritsetud põieke, mille makromolekule, oma sees paiknevad ensüümid otstarbe kaotanud aineosakesi. Lagundavad surnud rakuorganelle Mitokonder Membraanidest koosnev Glükoosi lagundamine, päristuumne raku organell. Varustab valku ATP Sile välismembraan ja molekuliga
kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Lüsosoom- ühekordse membraamiga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse
plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Missugused organellid kuuluvad bakteriraku ehitusse? Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. tsüanobakterid sinivetikad
Paljunemine ja kasvamine toimuvad tüdrukul juba looteeas. Tütarlapse 1-eluaasta lõpuks on kõik munaraku eellased jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon
karedapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Osa ribosoome on ka vabalt tsütoplasmas laiali. Ribosoomide ülesandeks on valgu süntees. Mitokondrid on raku jõujaamaks. Mitokondrites toimub toitainete energia muundamine raku jaoks sobivaks energialiigiks. Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse
Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste
annaabi.ee 
