.......................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring.........................................................................................................................6 4. Valgustemperatuur..........................................................................................................7 4.1 Värvusedastusindeks (CRI)...................................................................................7 5. Matameeria.........
Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Ühe teooria järgi levib valgus osakestena, teise teooria järgi lainena.Valguse lainepikkuse muutumist saab iseloomustada kvantteooriaga.Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodilises muutumises. 30. Mis on valgus? Tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 31. Millest sõltub valguse värvus? Erineva lainepikkusega valguslainetest. Põhivärvused. Punane, roheline, sinine. 32. Pikim, keskmine ja lühim värvus? Pikim: punane; lühim: violetne; keskmine: roheline. 33. Nimeta põhivärvused. Põhivärvused. Punane, roheline, sinine. 34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus, kui tihti esinevad? Täieliku värvipimeduse korral nähakse kogu maailma mustades, valgetes ja hallides toonides. Esineb väga harva. Osalise värvipimeduse korral ei suudeta peamiselt eristada punast ja rohelist värvust. Esineb 8% meestest. 35
seost; murdumisel valguse Dispersiooniks. läbilaskvad kehad. lainepikkus murdub; valguse murdumise seadus: ns= V1/V2 = sin/sin LAINEOPTIKA Lainepikkus ja värvus- põhivärvused punane, Valguse difraktsioon- nähtust, kus roheline ja sinine; erineva lained painduvad tõkete taha, nim. lainepikkusega Difraktsiooniks; samas faasis olevad valguslained põhjustavad lained tugevdavad liitmisel teineteist; Valgus kui lainetus erinevaid värvusaistinguid;
Teos pidi osalema kommunistlikus propagandas. Kuulsamad Venemaa kunstnikud: Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtsenko, El Lissitzky, vennad Antonie Pevsner ja Naum Gabo. Funktsionalism ja konstruktivism Euroopas. Kunstnikud pelgasid dekoreerimist, vaid uskusid, et on olemas lihtsad ja selged ilureeglid, mida järgida. Tunnustati alguses jooni ja 90 kraadiseid nurkasid. Hiljem liitusid ka 45 kraadised nurgad. Värvusteks olid ainult põhivärvused, muid ei tunnistatud. Kuulsamad kunstnikud: Charles Edouard Jeanneret, Amedee Ozenfant, Gerrit Thomas Rietvald, Theo van Doesburg. Funktsionalism Kunstikool Bauhaus, Walter Gropius, 1919. Funktsionalism Jõhvis asuv funktsionalistlik villa Funktsionalism Tööstur Kersoni funktsionalistlik villa Nurme t. 40 (1935, arh Edgar Johan Kuusik) Konstruktivism Tatlin's Tower, arhitekt Vladimir Tatlin. Konstruktivism , valminud 1934. Konstruktivism Ho Chi Minhi monument. Funktsionalism
Sest kiirgus kestab teatava aja , mille vältel aatomist väljub valguslaine e. lainejada. 11. Valguse dualistlik iseloom ? Tal on nii laine kui ka osakese omadused. 12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha? Kui keha neelab kõiki värvi valgusi, siis on keha must. 14. Milline on kollane keha? Keha, mis peegeldab ainult kollast värvi valgust. 15. Mille poolest erineb valguslaine teistest elektromagnetlainetest? 16. Põhivärvused on sinine, roheline, punane. 17. Kui üks pigmentidest puudub ei teki inimesel vastava värvuse aistinguid ehk värvipimedus. 18. Vari piirkond, kuhu ei kandu valgusenergiat. 19. Miks tekkivad kitsa pilu taha heledad ja tumedad triibud ? Sest tekib valguse interferents kahe või mitme laine liitumine ruumis, mille tulemusena tekivad tugevdavad või nõrgendavad piirkonnad. 20. Millal tekib valguse püsiv interferentspilt? Püsiv interferentsipilt tekib
Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasalainele ja keralainele? Tasa-paralleelne, kera-hajuv v koonduv. · Kuidas nimetatakse lainet, mille lainepikkus ei muutu? Monokromaatne laine · Nimeta põhivärvused. Punane, roheline,sinine · Kirjelda täielikku värvipimedust. Kogu maailm on must-valge v hallikas. · Kirjelda osalist värvipimedust. Peamiselt ei suuda eristada punast ja rohelist. · Mida näitab lainekiirus? Valguslaine poolt ajaühikus läbitud tee pikkus. · Mida näitab lainepikkus? Kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel. · Mida näitab laineperiood? Võrdub ajaga, mis kulub valguslaine ühe lainepikkuse läbimiseks.
Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erinemis sagedus? Täieliku värvipimeduse korral nähakse kõike must-valgena (kõik on must, hall või valge) Osalise värvipimeduse korral ei suudeta eristada punast (760-630nm) ja rohelist (570-520nm) värvust (daltonism) 7.Mis on ja millised kehad tekitavad infra- ja ultra valgust?
-valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. -ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. -ultravalgus on silmadele kahjulik. 29.
LAINE SAGEDUS Võngete arv ajaühikus f 1 Hz LAINE KIIRUS Ühes ajaühikus läbitud teepikkus v=c 1m/s LAINE PERIOOD Laine võngete arv ühes ajaühikus T 1s Valguse lainepikkus (sagedus) ja värvused Erineva lainepikkusega(sagedusega) valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Meie silm suudab eristada 30 000 erinevat värvust. Põhivärvused: Punane, roheline, sinine. Valguse difraktsioon - nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Tingimus- Ilmneb, kui avade(tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest. Valguslained kohtuvad samas faasis kohtuvad valguslainete harjal ja põhjal samaaegselt=HELE TRIIP Valguslainetel saavad kokku ühe laine hari ja teise põhi võnkumised toimuvad vastasfaasides=HELE TRIIP
just elektriväli. 20. Mis on lainepikkus, periood, sagedus ja intensiivsus? Lainepikkus näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel.(nt. naaberlaine harja vahel). Laineperiood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks ehk ühe lainepikkuse läbimiseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku. 21. Nimeta põhivärvused. Sinine, roheline, punane. 22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb? Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. (Daltonism) 23. Mis on ja kuidas tekib infra- ja ultravalgus? Infravalguse lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevat keskkonnast kõrgem. Ultravalguse lainepikkus on lühem nähtava valguse lainepikkusest ja seda kiirgavad väga
muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks? Põhivärvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Infravalgus on nähtavast valgusest pisut suurema lainepikkusega elektromagnetlaine, mida kiirgavad kõik kuumad kehad. Infravalgust tajume soojusena. Infravalgus võimaldab kehadevahelist soojusülekannet ka sel juhul, kui kehad tema poolt edasi kantav energiakogus väiksem. Mis on ultravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Ultravalgus on nähtavast valgusest
perspektiiv: ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja kollasedpunased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.) ning taimse päritoluga krapp ja indigo primaarvärvused: ehk põhivärvused kollanepunanesinine primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu prototüüp: algkuju, eeskuju rakurss: vaatepunkt; pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes; kunstis perspektiivivõte, objektide ruumilise edastamise meetod retseptsioon: (teose) vastuvõtmine sakraalne: püha; usu või kirikuga seotud signatuur: (ld. signare märkima) autorit tähistav märk; sageli kunstniku nimi, nimelühend või nimetähed teosel; sageli koos teose valmimisaasta jm
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
Kvantomadused esinevad kui vaadelda valgust kui footonite voogu ning laineomadused kui vaadata valgust kui elektromagnetlainet. Väike lainepikkus kvantomadused. Suur lainepikkus - laineomadused 30. Mis on valgus? Elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380- 760 nm. 31. Millest sõltub valguse värvus? Valguslainete lainepikkusest. 32. Pikim, keskmine, lühim valgus? Punane, roheline, violetne. 33. Põhivärvused? Punane, roheline, sinine. 34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus? Kui tihti esinevad? Osalise värvipimeduse ehk daltanismi korral ei erista inimene osasid värve, enamasti rohelist ja punast (8%mehi ja 0,5% naisi). Täieliku värvipimeduse korral näeb inimene kõike mustvalgelt. Esineb väga harva. 35. Ultra- ja infravalgus ja mis tekitavad? UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga
Kvantomadused esinevad kui vaadelda valgust kui footonite voogu ning laineomadused kui vaadata valgust kui elektromagnetlainet. Väike lainepikkus kvantomadused. Suur lainepikkus - laineomadused 30. Mis on valgus? Elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. 31. Millest sõltub valguse värvus? Valguslainete lainepikkusest. 32. Pikim, keskmine, lühim valgus? Punane, roheline, violetne. 33. Põhivärvused? Punane, roheline, sinine. 34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus? Kui tihti esinevad? Osalise värvipimeduse ehk daltanismi korral ei erista inimene osasid värve, enamasti rohelist ja punast (8%mehi ja 0,5% naisi). Täieliku värvipimeduse korral näeb inimene kõike mustvalgelt. Esineb väga harva. 35. Ultra- ja infravalgus ja mis tekitavad? UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda
Valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli Valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380- 760nm. Lk 18. Kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. Põhivärvused on punane, roheline ja sinine. Valge valgus on Päikese valgus. Inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. Lk 21. Infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Infravalgust nim ka soojuskiirguseks. Ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel.
..600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 Värvuste järjekorda skaalal (alates pikemalinelisemast) aitab meeles pidada järgmine ,,lause": Peetri onu käib reedeti harilikult saunas vihtlemas (NB! Võrdle sõnade esitähti värvusskaala esimeste tähtede järjekorraga!) 17.Põhivärvused on1 .punane (R) 2.roheline (R) 3. sinine (B) ja nende õiges vahekorras segamisel saame kõik värvused. Kõiki värvusi on võimalik saada, kui liita erinevas vahekorras kahte või kolme põhivärvust. Neid värvusi kasutatakse ka televiisori või arvuti ekraanil pildi tekitamiseks. 18.Milles väljendub valguse dualism? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga,
rohkem siis, kui lainepikkus on suur. 31. Mis on nähtav valgus? Nähtavaks valguseks nim optilist kiirgust, mille lainepikkus jääb vahemikku 380- 760nanomeetrit(10astmes-9) 32. Mis põhjustab erinevaid värvusaistinguid ning millest on need tingitud? Erinevaid värvusaistinguid põhjustavad erineva lainepikkusega valguslained ning need on tingitud lainepikkusest. Punane, kollane ja oranz on pikimad ning helesinine, sinine ja violetne on lühimad. 33. Põhivärvused: punane, roheline ja sinine 34. Milline on lühim/pikim ja keskmine lainepikkusega värvus, mida inimese silm eristab? Lühim on violetne, pikim roheline ja keskmine punane. 35. Mis on täielik ja osaline värvipimedus? Kui tihti esinevad? Täieliku värvipimeduse korral on tegemist inimesega, kes näeb tervet maailma musta- valge fotona, kõik on must ja valge ja hall. Esineb väga harva. Osaline värvipimedus
Näiteks positiivselt laetud aatomituum ja negatiivselt laetud aatomielektronkate mõjutavad teineteist virtuaalsete footonitega. 35. Millest sõltub valguse värvus? Valguse värvus sõltub valguse laine pikkusest. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. 36. Pikim, keskmine ja lühim värvus? Punane 610–760 nm Roheline 500–570 nm Lilla 360–450 nm 37. Nimeta põhivärvused. Sinine, punane ja kollane on põhivärvid. Põhivärve ei saa teiste värvide segamise teel. Sinist, punast ja kollast omavahel segades saame kõiki teisi värve. 38. Mis on osaline ja täielik värvipimedus, kui tihti esinevad? (Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid.). Kindlal värvil on kindel laine pikkus, kui aju ei suuda ära tuvastada seda lainepikkust ei suuda ta seda värvi näha. Silma võrkkestas asuvad värviaistingu rakud
Valguse intensiivsus on määratud elektrivälja tugevuse ruudu muutumine ajas. 20. Mis on valge valgus? Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. 21. Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid? Erinevaid valgusaistinguid põhjustavad silmas olevad kolvikesed, mis neelavad punast, sinist, rohelist. 22. Mitut erinevat värvust eristab silm? Inimese silm eristab 30 000 erinevat värvust. 23. Mis on põhivärvid? Põhivärvid on kollane, punane, sinine ja põhivärvused punane, roheline ja sinine. 24. Mis on värvipimedus? Värvipimedus on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. 25. Mis on daltonism? Daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. 26. Milline valgus annab tugevaima värviaistingu? Kõige tugevama valgusaistingu annab roheline valgus. 27. Mis on infravalgus
vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane kaunistus- keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale. Tavaliselt on vapid reljeefsed. Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure: metallvärvused kuld ja hõbe ( asendusvärvused on kollane ja valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed- ustavus, lõvi- jõud, mehisus, suuremeelsus, küünistega kivi hoidev kurg- valvsus. Eesti vapp-Eesti riigivapp on üks vanemaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol Eesti Vabariigi sünniga 1918 tõstetati vapi küsimus ja kuulutati välja vapi konkurss
põhivärviga sublimaat, fotoprinter). Jugaprinter kujund moodustub väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Fotoelektriline/laserprinter valgustundliku materjaliga kaetud trummel, mis valguse toimub muutub juhiks. Laetud kohad tõmbavad toonerit, toneerist moodustub trumlile kujund. Trummel vastu puhast paberit, tooner kuumutatakse kinni. Laserprinteris on ainult laser valgusallikas. Värviprinter printimisel kasutatakse värvide lahutamist, valge taust peegeldab kõiki värve. Põhivärvused CYAN (helesinine) ei peegelda punast, magneta (lilla) ei peegelda rohelist, yellow ei peegelda sinist, black. Värvitrükk laserprinteris eri värvi toonerite ületrukk, jugaprinterites erinevad pihustid, termosiirdes värvilindid, sublimatsioon temp regulatsioon
1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle tingimuseks on keskkondade erinev tihedus.
Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks ( kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale.Vapid on tavaliselt reljeefsed.Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käedustavus; lõvi jõud, mehisus, suuremeelsus; küünistega kivi hoidev kurg valvsus . Loomad vapil reeglina isassed, lõvidel keel suust väljas, suud lahti. Leopard ja lõvi levinumad vapiloomad, heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis kui tema pea on joonistatud profiilis, leopardiks aga siis kui pea on joonistatud otsavaatavana, linnud, fantastilised olendid, kroonid. 21
Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks ( kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale.Vapid on tavaliselt reljeefsed.Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed ustavus lõvi jõud, mehisus, suuremeelsus küünistega kivi hoidev kurg valvsus 21. Eesti vapp
Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks ( kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale.Vapid on tavaliselt reljeefsed.Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed ustavus lõvi jõud, mehisus, suuremeelsus küünistega kivi hoidev kurg valvsus 21. Eesti vapp
5.1. Nägemine Peamine infoallikas on inimesel silm, selle kaudu saadakse ca 90 % kogu infost. Silm on organ, mis reageerib elektromagnetlainetele vahemikus 380 nm - 760 nm (keskmiselt). Kui rääkida muusika keeles , on see ainult üks oktav. Ja kui palju värve! Värvustele vastavad lainepikkused: · punane 760 - 620 nm · oranz 620 - 590 nm · kollane 590 - 575 nm · roheline 575 - 510 nm · helesinine 510 - 470 nm · sinine 470 - 420 nm · violetne 420 - 380 nm Põhivärvused: punane - 700 nm, roheline - 546,1 nm , sinine - 435,8 nm. Valge valgus on see, mis tuleb Päikeselt. Silm on kõige tundlikum rohelisele valgusele , mille = 555 nm. Silma tundlikkus on suurus, mis on pöördvõrdeline kvantide arvuga, mis tekitavad silmas ühesuguse valgusaistingu. Silma tundlikkuse kõver on toodud joonisel. Inimese silma valgustundlikkuse olenevus valguse lainepikkusest 1
· Kompaktsuse index kehamass(kg) / tk(cm)-100 · Kämbla koormuse index kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) Kergemad Rü korda 2,7 = siis saab massi kg Keskmised rü korda 3,1=kehamass kg Raskemad rü korda 3,5 = kehamass kg 13.02.07 Värvused ja märgised Värvus oleneb ka sellest kui kohevad hobuse karvad on. Värvuse annavad lakk, tukk ja saba. Värvus kattekarvade ja jõhvkarvade koosmõju. Aborigeensete põhivärvused : kõrb, hiirjas, võik Värvus Kattekarvad jõhvkarvad Varjundid Must Mustad Mustad Pigimust - läikega Süsimust läiketa Ahkmust karvade tipud pruunikaks pleekunud
annaabi.ee 
