,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa
E-riigi tugevus ja nõrkus tänapäeva maailmas E-riik on üks variant, kuidas inimeste elu palju mugavamaks teha. Tänapäeval on väga palju e-teenuseid, millest tavakodanik võibolla ei teagi veel, kuna neid tuleb pidevalt juurde. Puutun kõige rohkem kokku e-kooliga. Mäletan, kui olid veel klassipäevikud, kuid nendega oli pidevalt probleeme kunagi ei teadnud, kas hinded on päevikusse pandud, mis tööd on tegemata või õpetaja on võibolla kogemata puudujaks pannud. E-kool on palju mugavam nii õpetajatele, kui ka õpilastele. Meie-õpilased ei pea enam pidevalt uurima, et mis hinded meil on ja koduseid töid saame ka e-koolist vaadata. Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga
meie sõnavara. Me isegi ei märka, kui palju me puutume igapäevaselt kirjandusega kokku ning ei mõista ,et me harime ennast sellega. Inimene ,kes ei ole elu jooksul palju kirjandusega kokkupuutunud ei ole nii haritud kui teised. Vaimne haridus annab inimesele sisemise rahulolu, et ta suudab rääkida mitmete erinevate inimestega ning leiab nendega ühiseid teemasid kuna ta teab palju informatsiooni , mida ta on saanud läbi kirjanduse. Igapäev puutun ma kokku kirjandusega. Kirjandusest saan ma informatsiooni ning teadmisi. Kõige suurem osa kirjandusest millega ma kokku puutun on raamatud, mida loen nii kohustuslikus korras kui ka iseseisvalt ning puhtalt enda tahtest. Loen selleks ,et harida ennast.
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks
Noorte organism on palju tundlikum alkoholi mõju suhtes kui täiskasvanutel. Peale alkoholi tarvitamist tekivad võõrutusnähud, mida nimetatakse pohmelliks või kassiahastuseks. See on halb enesetunne, peavalu, suu kuivus, väsimus,higistamine, südame kloppimine, iiveldus ja oksendamine,närvilisus ja keha värisemine. Sellised nähud tekivad aga mittesõltlastel. Sõltlastel aga jääb pohmelus järgmisse hommikusse ilma erilise iivelduseta vaid oksendamisega. Ka mina puutun alkoholiga kokku, kasutades kosmeetikatooteid, näiteks parfüümid, küünelakieemaldajad jne. Koristades kasutan vahendeid, milles sageli leidub alkoholi. Puutun ka kokku mõnikord suukaudu manustatava alkoholiga. Näiteks koosviibimistel,sünnipäevadel ja pidudel. Minule ei ole alkohol pohmelust tekitanud, kuna oskan arvatavasti piiri pidada.Olen näinud palju inimesi selle käes vaevlemas ja arvatavasti see tekitabki tunde, et ise ei taha nende nahas olla ja lõpetan alkoholi
Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis hoiab kehi maa küljes kinni. Tänu sellele on meil võimalik kõndida, joosta, rattaga sõita ja teha muid tegevusi. Gravitatsiooni võin süüdistada ka selles, kui ma näiteks maha kukun. Kõige enam ,,kannatavad" gravitatsiooni tõttu ilmselt alkoholijoobes isikud, kes ei suuda tasakaalu hoida ja kukuvad pidevalt pikali. Kokku puutun veel elektrivooluga, mis on meile elus väga tähtis. Mõistet elektrivoolu nimetatkse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumiseks. Elektriseadmeid leidub pea igas majapidamises. Näiteks muudab elektri-radiaator elektrienergia soojusenergiaks või elektripirn muudab valgusenergiaks. Minu elu muudavad seda tüüpi seadmed kindlasti mugavamaks. Et endale mune keeta elektri abil, siis lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada elektripliiti, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab
töötleb Päästeamet andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik talle pandud avalike ülesannete täitmiseks. Alustasin Päästeametis töötamist sekretäri ametikohalt. Minu igapäevaseks tööülesandeks oli isikuandmete töötlemine, mida teen praegugi kui asendan sekretäri. Andmeid pidin töötlema kui isikud esitasid avaldusi, esitati teabenõudeid, selgitustaotlusi ja märgukirju ning ürituste korraldamisega seotud dokumentide menetlemisel. Hetkel töötades personalispetsialistina puutun palju andmetöötlusega kokku vabade ametikohtade täitmiseks korraldavatel konkurssidel osalemisel, lepingute sõlmimisel ja erinevate tõendite väljastamisel. Igapäevaselt kasutan töös dokumendihaldussüsteemi Delta, kuhu lähevad ülesse erinevad dokumendid, mis sisaldavad delikaatseid andmeid ning paljude dokumentide puhul tuleb kasutada juurdepääsupiirangut reguleerivat märget ehk antud juhul AK-d (ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS). Dokumendile vastava juurdepääsupiirangu
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada.
Kuidas mõjutavad keskkonnategurid populatsiooni arvukust? Valisin populatsiooniks Eesti metsades elavad metskitsed, sest just nendega puutun ma kokku, kui sõidan hommikul vara või õhtul hilja metsa vahel. Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest
president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Ise käin Saaremaa Reforminoortes ja puutun kokku Demokraatiaga.Seal me teeme igauguseid reklaame ja asju ja aitame Reformil edas jõuda ja neid reklaamida ja otsime rohkem noori huvilisi kes tahaksid tegeleda ja osaleda Reforminoortes ja oma sõna maksma panna.Reforminoortes on selleks hea käiia , et me saame oma arvamust õelda ja oma mõtteid välja õelda, mis teeksid meid ja teisi noori edukamaks ja mis moodi saaksime oma riiki aidata,
poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla või neid kontrollida. Ohutegurid võivad olla tingitud tööülesannetest, töötingimustest, rollinõuetest, sotsiaalsest keskkonnast ja laiematest organisatsioonilistest teguritest. OHUTEGURITE ESINEMINE, KOKKUPUUDE/MÕJU TÖÖTAJALE, RISKITASEME MÄÄRAMINE Minu töökohas esinevad füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Füüsikalistest ohuteguritest puutun kokku kiirguse ja valgustusega. Sülearvuti kasutamisel puutun okku elektromagnetväljaga, mis ümbritseb elektrimasinaid ja- kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme. Elektromagnetvälja toime organsüsteemidele, inimorganismi erinavetele organitele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Riskitase on madal, sest arvutiga töötamine on umbes 50% tervest õppimise ajast. Valgustuse probleemiga puutun kokku igapäevaselt
Lugupeetud kaasõpilased, õpetaja. Oleme tulnud siia selleks, et arutleda teemal, kas viisakus on out. Viisakus on käitumine, mida iseloomustavad märksõnad korrektsus, ausus ja lugupidamine. Käitumisoskused saavad alguse kodus juba väga noores eas. Kõik sõltub sellest, kuidas vanemad oskavad last kasvatada ning kuidas kodus käitutakse. Paljud täiskasvanud inimesed väidavad, et noorus on hukas. Mina isiklikult pole selle väitega nõus, kuna enamasti puutun kokku väga heade käitumiskommetega inimestega. Väiksel määral võin ma sellega nõustuda, kuid näen ühistranspordis inimesi, kes ei paku vanematele istet või trügivad bussi laskmata teised ennem välja. Veel võb puutuda kokku ebaviisakate inimestega koolis, kus paljud ei arvesta teistega lärmavad ja jooksevad mööda koolimaja ringi. Samuti leidub ka teatris inimesi, kes riietuvad ebakorrektselt ja jutustavad etenduse ajal.
sisse. Uksest välja jõudes pean ma alati kiirustama trolli peale, sest mul kulub ärkamiseks ja sättimiseks liiga kaua aega. Troll on väga hea lahendus ühistranspordile kuna erinevalt bussidest ei saasta need keskkonda. Kindlasti on trollide päralt tulevik, kui just midagi geniaalsemat välja ei mõelda, sest trollide suur miinus on see, et need liiguvad ainult teatud liini mööda. Sarvedega sõiduk viib mu õppemaja juurde. Koolis ma puutun tehnikaga üldiselt vähem kokku kui kodus, kuid tehnika ümbritseb meid kõikjal. Näiteks õpetajad on tavalise tahvli ja kriidi välja vahetanud projektori ja puutetundliku tahvli vastu. Ning koolikell on palju modernsema kõlaga. Märkimisväärseks faktiks on kindlasti küberneetika, mille alla kuuluvad arvutid ning kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt
Tango Enelyn Vilk 8B Päritolu/Sünd Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester,
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale.
Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujutaks ma enda elu ilma koolita ettegi. Vähemalt praegusel ajal, mil töökohta on raske leida ja et seda saada, on vaja mingisugustki haridust. Minu roll igapäevaelus on väga tihedalt seotud tarbimisega. Minnes poodi ja ostes sealt midagi, siis olen ma kohe tarbija
Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda elektri abil teha, siis ma ei pane juhtmeid veepotti lootes, et vesi nüüd tänu elektrile soojenema hakkab. Küll aga aitab see, kui ma endale elektripliidi ostan, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Veel üks tavaline elektritarbija on lamp, mis muudab elektrienergia valgusenergiaks. Ka akustikaga puutun ma pidevalt kokku. Akustikaga on seotud kõik hääled - nii need mida ma kuulen kui ka need mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Rääkimise (heli tekitamise) ja kuulmise (helile reageerimise) abil saan ma teistega suhelda ja informatsiooni jagada. Need on ainult väike osa füüsikalistest nähtsutest, mis minu igapäevaelus rolli mängivad. Tegelikkuses on neid palju rohkem ning ilma füüsikaliste nähtusteta ei ole võimalik elada, sest need esinevad kõikjal.
õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huvitavat leiab kindlasti ka Otepää kodanik, kes pole seotud igapäevaselt kooliga. Antud väljaandes meeldisid mulle kõige rohkem “ Otepää Gümnaasiumist maailmarändurist ärinaiseks” ning “ Otepää vallavolikogu aseesimees pole kunagi olnud vinguviiuldaja”. Mind kõnetavad väga poliitilised teemad ning kogemused, sest puutun nendega ka igapäevaselt kokku. Meeldiv on lugeda kellegi teise edurõõmu ning kogemusi teadmisega, et nad on õppinud samas gümnaasiumis kui sina ja neil on sarnased ambitsioonid kui endal. Need artiklid jäid juba esikaanel silma ningi kutsusid lugema. Väljaande üldpilt on väga ilus ning muljetavaldav. Ühes rubriigis jooksis tekst natukene piltidega kokku kuid see polnud eriti silmapaistev viga. Mina tahaksin järgmises numbris lugeda mõnda arvamuslugu või vilistlaste kogemusi.
ühest nurgast teisse, viima taldrikuid ära jne. Teiseks: Kui sai või leib said otsa, pidi keegi meist minema ja lõikama uued viilud. Kolmandaks: Kui klient/kliendid olid juba ära söönud, pidime korjama mustad nõud ära, ning uuesti katma lauda nii nagu oli. Meil oli väga raske kolmekesti. Oleks olnud kergem siis, kui me oleksime kõike korralikult õppinud. Kui tulevikus peaksin olema klienditeenindaja, aga ma kindlasti puutun sellega kokku, siis ma loodan, et ma olen väga hea klienditeenindaja. Mina pean olema sõbralik klientidega, koguaeg naeratama, teretama jne. Isegi siis, kui klient ei suhtu minusse samamoodi nagu mina temasse. Kui klient tuleks ja küsiks minult " Kas teil veel on seda kaupa ? " ma läheks ja vaataks laost, aga kui ei oleks seal seda, siis ma lihtsalt pakuksin midagi muud ja kvaliteetsemat. Ma teeks kõike, et inimene tunneks end mugavalt, ning tuleks meie poodi tagasi.
Postimees ja Delfi on väga informatiivsed. Õhtulehes on ka palju meelelahutusuudised ning Oma Saarest saab lugeda Saaremaa kohta. Väga suure osa infost saan ma ajalehtedest ja ajakirjadest. Ajalehtedest käib mul kodus Õhtuleht. Mulle meeldib Õhtulehest kõige rohkem spordi osa, sest mulle meeldib spordi kohta lugeda. Ajakirjadest käib mul kodus Autoleht. Aeg-ajalt loen ma ka Meie Maad ja Postimeest. Meedial on minu elus väga suur roll. Ma puutun ajakirjandusega kokku iga päev ja see mõjutab mind suuresti. Iga minu otsust, mis ma elus teen mõjutab ajakirjandus. Koostas: Rander Süld
V. Sahharov, M.J. Lobasov). Hiljem (1946 - 1948) saadi tugevatoimelised supermutageenid (I.A. Rapoport, C. Auerbach). Keemilised mutageenid võib toime järgi jaotada kahte rühma: 1)DNA ga ühinevad ained; 2)DNA replikatsiooni mõjutavad ained. Üldiselt on keemilised mutageenid märksa spetsiifilisema toimega kui ioniseeriv kiirgus. Nende nomenklatuur laieneb iga aastaga. On selgunud mitme pestitsiidi ja ravimi mutageenne toime. Mutageenid minu elus: · UV-kiirgus Mutageenidest puutun ma oma elus kõige rohkem kokku UV-kiirgusega. Kuna olen väga kirglik päevitaja, siis UV-kiirgusest tulevad mutageenid on minu suurimaks ohuks. Ülemäärane UVB kiirgus võib põhjustada päikesepõletust ja mõned vormid ka nahavähki. Kuid kõige surmavam vorm - pahaloomuline melanoom - on enamasti põhjustatud kaudsest DNA kahjustusest. 92% nahavähki ehk melanoomi on põhjustatud mutageenide poolt. Inimestel pikaajalisel kokkupuutel päikese ultraviolettkiirgusega võib tekkida äge ja
sugupõlvedest kus selliseid olukordi eriti ei kogetud. Arvan, et lapse sotsiaalne võrgustik koosneb enamasti inimestest, kellega neil on võimalik suhelda (näiteks pereliikmed, lasteaia töötajad ja kaaslased, sõbrad jne.). Laste arengut mõjutavad pereliikmed ja samuti inimesed väljaspool peret. Lähedase pereliikme olemasolu tekitab lastes mõistetud ja väärtustatud olemise tunde, tõstab nende enesehinnangut ja eneseusaldust. Oma töös puutun sageli kokku lastega, kelle pere on mingil põhjusel lagunenud, aga lapse jaoks jääb ikka oluliseks ka see vanem, kes eraldi kolis. Kunagi ei lange lapse sotsiaalsest võrgustikust välja ärakolinud vanem. Lugedes seda artiklit, selgub, et eesti lastel on võõraste täiskasvanutega seotud hirme rohkem, kui soome lastel. Küsitlustest tulenevalt selgub ka vanavanemate ja lemmikloomade oluline tähtsus nii Eestis kui Soomes.
Muusika minu elus Olen muusikaga seotud igapäev ja põhimõtteliselt ka igal hetkel. Võib päris kindlasti väita, et mitte ükski inimene siin universumis ei ole selline, kes ei puutuks kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb
suhtumine klientidesse on ettevõtte eksisteerimise ja kasusaamise peamine tingimus. Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav, neutraalne ja hea suhtleja ja kuulaja. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda väärikalt. Peab tajuma halbu ja häid olukordi, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik. Oskan olla hea kuulaja ja kui vaja siis ka lohutaja. Oma töös puutun igapäevaselt kokku väga erinevat tüüpi inimestega. Kõigi puhul on väga tähtis olnud esmamulje. Teenindajana pean alati jätma positiivse esmamulje. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku minu suhtes. Algne esmamulje kindlasti pikapeale muutub. Teenindajana pean järgima oma liikumist ja kehakeelt, mis peavad vastama minu rollile, s.t teenindajana pean olema avatud, rahulik ja hoolitsev
Vanaisale selline edvistamine ei meeldinud, ning karistuseks muutis ta hilpharaka suled mustaks ning ei lubanud tal jõesängist oma jänu kustutada. Oma ilusat laulu sai ta laulda alles siis, kui teised pimedatel õhtutel magama läksid, või vihma käest varju otsisid. Nüüd mil loomad olid saanud kiidetud ning karistatud, valas Vanaisa jõesängi oma kuldkausist vee ja elustas seda oma hingeõhuga. Nii sündiski Emajõgi. Mulle jäi see muistend kõige paremini meelde, sest puutun Emajõega tihedalt kokku. Teinekord, kui ma Emajõe äärde satun, mõtlen kindlast mutile, mägerile, hundile ja karule, kes kõik kurja vaeva nägid, et Emajõgi valmis saada. Kui ma Emajõe voolavat vett vaatan meenuvad mulle kindlasti Jänes ja rebane, kes üksteist taga ajasid. Soovitan seda absoluutselt kõigil lugeda.
allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal. Sellise teema olen valinud, sest aja olemus on pakkunud huvi mulle juba pikemat aega ning leidsin, et seda on põnev pikemalt uurida. Samuti soovin mõista aja mõistet paremini ning sellega kaasnevat filosoofiat, mida on uuritud juba sajandeid kuid ühtsele kompromissile jõutud ei ole. Samuti usun, et puutun enda tulevases elus palju kokku aja mõiste ning selle üle filosofeerides enda nägemuse järgi. Soovin tänada enda juhendajat Harry Potterit, uurimustöö aluste õpetajat Liisi Rannast, enda sõpru ning kõiki kes on abiks selle uurimustöö koostamisel. Samuti soovin tänada tartu ülikooli filosoofiaproffessorit Winnie Poohi ja Eesti füüsikaseltsi liiget Käsnakallet, kellega viisin läbi intervjuud.
Abivahendite roll inimese elus Hooldaja töö puhul puutun väga palju kokku eakatega. Enamus neist elavad üksi, mis ongi hooldamisabi vajaduse põhjuseks. Tõsiasi on aga see, et üldiselt sotsiaalabi ei pakuta neile ööpäeva ringselt. Suurel määral peavad nad siiski hakkama saama iseseisvalt oma hügieeni, riietumise ning liikumisega. Kahjuks paljudel juhtudel on eakatele need tegevused raskenenud või isegi täiesti võimatud. Sageli on abivajajatel liikumispuuded või tasakaaluhäired, milleks on neil olemas kas
Näiteks filosoof Marcus Aureelius rääkis palju inimeste väärtustest. Minu jaoks kõige tähtsamad väärtused on sõprus, ausus ja vabadus. Paljud mõistavad ja tõlgendavad neid väärtuseid erinevalt, sest kõik on tulnud erinevatest perekondadest ja eluoludest. Need väärtused ei pruukinud olla samad ka vanal ajal. Miks on just need väärtused minu jaoks tähtsad ja kuidas ma neid tõlgendan? Sõprus on väga tähtis väärtus minu jaoks, sest sellega ma puutun kokku suurema osa oma ajast. Ma ei kujuta ette oma elu sõpradeta. Noored vahest ei hinda sõprust ja tehakse palju rumalaid otsuseid ja tegusi, mida hiljem kaheldakse. Mida vanemaks sa muutud, seda vähem on sul sõpru. Vanemad inimesed saavad aru, mis on sõprus ja hindavad seda. Kui inimesel on palju sõpru, siis arvatavasti need ei ole päris sõbrad, kes on alati sinu jaoks olemas. Ja ka inimene ei pruugi ola hea sõber neile tagasi, sest pigem panustada ühte, kahte inimesse, kes
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine.
treeningprogrammi. Nad on nii tegema hakanud, sest nende sõbrad/töökaaslased teevad seda. Tervislikkuse küljelt on see tore, kuid selline võistluslik „ma pean ka, sest sa teed“ muudab spordi minu jaoks kohustuseks. See eemaldab liikumisest rõõmu. Eelistaksin, et kõik inimesed vaataksid liikumisharrastust, olenemata spordialast, kui teadlikku tervisekäitumist. Liikumisharrastus kui teadlik tervisekäitumine on suurepärane. Treeneritööd tehes puutun sageli kokku lastevanematega, kes toovad oma lapsed trenni lihtsalt selle pärast, et nad rohkem liiguksid. Isegi kui lapsel otsest huvi tantsimise vastu ei ole, on vanemad võtnud vastutuse laps liikuma panna. Enamus noortel on ükskõik, kui lihtne või keeruline on neile õpetatav koreograafia, nad lihtsalt naudivad muusikat, liikumist ja teiste seltskonda. Lisaks positiivsele füüsilisele mõjule, on liikumisel ka mõju inimese vaimsele seisundile. Meeldiv on
Anett Kislov 8b klass 05.03.2009 Tango. Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimi tähendab aafrikalaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tänapäeval on tango peale mõningast mõõnaseisu jällegi üks maailma populaarseimaid tantse. Buenos Aires, Berliin ja London on tangoklubidest tulvil ning üle kogu maailma kohtuvad tangofännid milongadel - spetsiaalselt tango tantsimiseks mõeldud tantsuõhtutel. Samuti on edasi arenenud muusika: traditsioonilisema Argentiina tango kõrvale on tekkinud ka mõiste "tangonuevo", improvisatsiooniline ja jazzilik. Praegu tantsitakse milongadel enamasti nii vanema kui uuema muusika järgi
püüelda millegi poole. Isegi hea kange Belgia õlu (Bristol 2012: 55) võib muutuda rutiiniks. Igatahes pole see esimene ega viimane. (Bristol 2012: 54) Mul on vaid semud (Kareva 1990: 52) sellised kui mina. Kas ei saaks mind ümber teha (Kareva 1990: 16) teha ümber hing ja keha. Või mõni sarnane asi (Bristol 2012: 18) (nagu see kes ma kunagi olin) Olen kõik kaotanud kuid ise, (Bristol 2012: 52) ikka veel elus. Teen aega parajaks (Bristol 2012: 53) olen siia heidetud. Puutun kokku kõikidega (Kareva 1990: 16) kes mind otseselt ei sega. Nagu narkomaanid (Bristol 2012: 55) sest nad ongi seda. Miks Jumal nõnda teeb vist ainult Kurat teab. (Kareva 1990:17) Talle on rajatud koridore ja käike. (Bristol 2012: 60) Koridoris jalutab enesekindlalt daam pärlikeega (Bristol 2012: 46) ja küsib kus elan praegu. Iseenese tumedas urus (Kareva 1990: 39) prügikastide vahel. Arva pealegi mis arvad, (Kareva 1990: 42) meie jääme edasi.
kus saab jällegi füüsilist tööd teha. Õhtul koju jõudes tuleb hakata jällegi õppima ning vahepeal tuleb trennigi jõuda. Saan enda arvates lõpuks puhata siis, kui väsinuna voodisse maandun, aga tegelikult teen ma ka magades tööd. Oma elu ühest päevast saan ma juba teada, et ilma füüsikata ei oleks mitte miski võimalik. Kuid selle päeva jooksul mõjutab füüsika mind veel rohkemgi. Näiteks kõik tajutavad ja ka nähtavad objektid minu ümber on ainelised objektid, aga ma puutun kokku ka väljaliste objektidega, näiteks erinevad hääled, mida ma igal pool kuulen. Lisaks sellele lähen ma kooli ja koolist koju, selle käigus ma liigun, aga ma ei saa näiteks mitte mingil juhul liikuda oma absoluutkiirusega, sest alati on ainelise objekti puhul võimalik kiiremini liikuda isegi siis, kui ma ise arvan, et see pole võimalik. Füüsika ongi osa minust, tegelikult kõigist inimestest. Ma saan nüüd veel
Olen alati tundnud, et saan vanema generatsiooniga palju paremini läbi. Juba umbes 5 aastasena ma eelistasin oma vanaema tuttavate seltskonda sellele, et minna õue teiste lastega mängima. Ma olin pigem üksi, tänu sellele tembeldati mind imelikuks. Nüüdki, olles 20, ma ikka veel tunnen, et enamikud minu vanused ei mõista mind ja mina ei mõista neid. Minu väärtushinnanud on paigutatud teitsmoodi, siit see lõhe tuleb. Kindlasti on minu suguseid veel ja veel. Tööl ma puutun kokku eakamate naistega ning nendega mul sellist tunnet ei ole. Nad on elu näinud ja on hoopis teise mõtlemislaadiga, väärtustades pereelu ja oma lähedasi. Täiskasvanuks saamine on pikk ja individuaalne protsess. Minu arvates üks täiskasvanud inimene on laia silaringiga, väärika ameti ja kindlate arvamustega, oluliste elukogemustega inimene, kes on vaimselt piisavalt küps mõistmaks, et elus on olulisemaid asju, kui televiisor, aina uuenevad nutitelefonid,
Koostaja: Juhendaja: Teema: Demokraatia on rahvavõim ja kuna mina olen osake sellest, puutun ma sellega kokku sama palju kui ülejäänud lihtrahvas. Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab
Teine mu lemmik Eesti kunstnik, kes mulle Kumust meelde jäi oli Johann Köler. Tema poolt tehtud maalidest on mul samuti kaks lemmikut ja nendeks on ´´Truu valvur´´ ja ´´Ema portree´´. Kõige lemmikumaks maaliks Kumus oligi maal ´´Truu valvur´´ kuna see jäi meelde oma lihtsusega ja sellest on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi. Läbi erinevate lugude saame me aimu elu erinevatest külgedest. Läbi raamatutue omandame ma ka mõningaid käitmus maneere kuna enamus raamatud räägivad inimeste suhetest läbi aegade. Paljud raamatud jutustvad lugusid inimestest, kes käituvad valesti ja
Keelest, mis võib ühendada inimesi rahvusest, usust ja muudest teguritest sõltumata. Iga üks mõistab kunsti keelt vastavalt oma tunnetele, kogemustele ja teadmistele. Olgu see siis muusikakeel, tantsukeel või joonistustest ja maalidest peegelduv jutustus, mida autor endasi annab. See kuidas teksti lugeja teost tõlgenab, on igaühe individuaalse fantaasia vili. Tihti peale võib olla see vili palju rohkem hinge puudutav ja meeldejääv, kui sõnad läbi loomuliku keele. Keelega puutun ma kokku kõikjal, tahest tahtmata. Enamustel kordadel uude riiki rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru. Seda tervikut võib seedida kui kunstiteost – sumin kõrvadele on nagu muusika, mida esimest korda kuulen ja ei oska kaasa ümiseda; teeviidad, sildid need on justkui hoopis mõne tänapäeva sotsiaalset kunsti vilelva looja kätetöö. Kui juba nii palju seoseid võib leida
Pärast alkoholi tarvitamist tekivad võõrutusnähud. Pohmeluse tunnused on väsimus ja peavalu, halb enesetunne, üldine lihasvalu, südamekloppimine, iiveldus ja oksendamine, valgus-ja helitundlikkus, kerge kõhulahtisus, silmade punetus, värisemine ja janu. Sellised nähud väljenduved vaid mittesõltlastel. Sõltlastel väljendub pohmell ainult oksendamisega. Liigse alkoholi tõttu võib tekkida palju arusaamatusi oma lähedastega ja ka teistega. Parem hoiduda sellest. Alkoholiga puutun ka mina kokku, nii suu kaudu manustatava alkoholiga, kui ka odekolonnide, koristusvahendite jms-ga. Alkohoolseid jooke olen proovinud enamasti siis, kui on midagi tähistada, nagu näiteks sünnipäevad. Käin sõpradega ka vahest klubis, ning vahetevahel teeme niisama koosviibimisi. On juhtunud ka nii, et hommikuti on veidi halb olla. Alkoholi tarbin, kuna see tekitab hea tuju ja sellepärast, et olen veidi tagasihoidlik, siis annab see rohkem julgust seltskonnas inimestega suhelda
Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Millist rolli etendan mina enda perekonnas? Kindlasti ei saa ma öelda, et ma olen ainult vaatamisobjekt, kelle eest hoolitsetaks. Ma olen muutunud enda perekonnas asendamatuks ja selleks ma ka jään. Siis, kui on vaja teha mingit tööd, siis olen ma alati see inimene, kes aitab. Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujuta noor enda
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Maiki Lauri SNUS LEVIK JA KAHJULIKKUS Essee Juhendaja: H.Saat Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Käesoleva essee ülesandeks on kirjeldada, mis on snus, tema levikut ja kahjulikkust. Leviku kirjeldamisel võtan aluseks vaid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilased, kus ise õpetajana töötan ja paratamatult igapäevaselt snusi kasutamisega kokku puutun. Kahjulikkuse hindamiseks võtan aluseks läbi loetud artiklid. Põhjus miks selle teema valisin on lihtne, kuna igapäeva töös puutun kokku noortega, kes enda arvates teavad snusist kõike, siis oli ka endal soov sellest imelisest tootest rohkem teada saada. Et oskaksin ka sõna sekka öelda, kui nad sellel teemal omavahel arutlevad. Keskseks küsimuseks olekski teada saada, milliseid toimeid omab snus ja millist kahju võib see tuua põhikooli õpilasele
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem
Paljud inimesed on kiindunud oma lemmikloomadesse. Kiirustama, kiirustada, kiirustan Ema kiirustab poodi. Kogunema, koguneda, kogunen Üliõpilased kogunesid auditooriumi. Kuuluma, kuuluda, kuulun Kas sa kuulud mõnesse erakonda? Minema, minna, lähen Homme lähen poodi. Mõjuma, mõjuda, mõjun , , Kuidas see teade sinusse mõjus? Nakatama, nakatada, nakatan Õde nakatas venna grippi. Nakatuma, nakatuda, nakatub Nakatusin grippi. Puutuma, puutuda, puutun See ei puutu sinusse. Sekkuma, sekkuda, sekkun Ära sekku vestlusse! Suhtuma, suhtuda, suhtun Kuidas sa minusse suhtud? Unustama, unustada, unustan Unustasin raamatu koju. Uppuma, uppuda, upun , Laev uppus merre. Uppusin töösse. Uskuma, uskuda, usun Kas sa usud päkapikkudesse? SEESÜTLEV KÄÄNE Kelles? ( ?) Milles? ( ?) Kus? (?)Seesütlev = omastav + -s Seesütleva käände kasutamine: 1. Koht, kus toimub tegevus: Ma puhkan Elvas.
klammerduda, ent ka pidevast kõhklemisest ja ümber otsustamisest ei tule head nahka. Isegi kehv plaan on vahel parem kui üldse mitte mingit plaani. Et oma tegevusega kuhugi jõuda, peab olema kindel plaan ja tahe. On täiesti võimalik, et pingutustele vaatamata ei jõuta välja sinna, kuhu plaan ette nägi - ent sihikindla tööta ei saavuta sa üldse midagi. Samal ajal tuleb tunnistada fakte ka siis, kui need on ebameeldivad ja hirmuärratavad. Kuna ise puutun kaubandusega kokku iga päev ja näen puudujääke ja vigasid ent tahaks neid parandada. Olles eelnevalt õppinud logistikat suudaks ühendada ökonoomse tarnimise ja kaubanduse ning jõuda kõige paremale lahendusele, kus kõik oleksid rahul. Minu eneseteostus kujutab endast tõusta karjääriredelil kõrgele ja korraldada olemasolevad vigased süsteemid ümber ja luua uusi lahendusi. Üritan anda kõik, et saavutada enda loodud
Mina ja Meedia Mis on üldse meedia? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Meedia ümbritseb meid iga päeva elus ja kuidas see mind mõjutab? Tänapäeval puutub meediaga kokku igal pool ja selle tähtsus minu elus kasvab igapäevaga.See mõjutab minu igapäevaseid otsuseid,käitumist,tundeid ja suunab mind valikuid tegema.Meediaga puutun kokku kõikjal,kodus,koolis,tööl,poes ja isegi tänaval,kus värvilised plakatid mind hommikul tervitavad .Ka kaasrahvas,kes hommikuti trollis veel ajalehte loevad. Tõesti kisub silmad ajalehele, mitte taskust telefoni haarama. Aga ennem kui trolli jõuan alustan sellest,et hommikul esimese asjana saadab delfi äpp mulle piiksuga märguande,et -"Hei värsked uudised ootavad sind!"-,mis mõjutab omakorda jälle minu hommikuseid rutiine,eriti kui uudis on huvitav ja kaasahaarav
Kuna nii uhkeid asju ei omata, võib kaduda julgus teistega suhelda. Eriti ei taheta käia avalikes kohtades ning seltskonnaüritustel. Tihti muretsetakse oma välimuse pärast, sest neil ei pruugi alati olla võimalust osta moekaid rõivaid. Muidugi ei pruugi ka väljas käimise jaoks raha olla, seetõttu istutaksegi kodus, nukrutsetakse ja kadestatakse rikkaid inimesi. Minu arust pole õige, et inimesed pidevalt oma varanduslikku jõukust tähtsustaksid. Tihti puutun sellega koolis kokku. Näen, kuidas neiud-noormehed tulevad iga päev kooli uute firmariietega, kaelas sädelevad ehted, käe peal uhked kellad ning neidudel jalas peaaegu et lausa ballikingad. Kool ei ole õige koht, kuhu eputama tulla, siin käiakse ju eelkõige ikkagi õppimas. Muidugi leidub selliseid, kes on küll rahaliselt jõukad, aga eriti seda välja ei näita. Kuid palju näen ka neid, kes oma hea elu tõttu muutuvad kuidagi domineerivamaks. Mul on raske selliste läheduses olla
Mälu abil sesostame me õpitavat informatsiooni eelpool õpituga, see aitab kõike seda informatsiooni kergemini meelde jätta. Kõike mida me näeme, kuuleme ja omandame ei suuda me korraga talletada. Meelde jätame me ainult oluliseima informatsiooni. Unustamine on aga meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu (Uljas, Rumberg, 2002). Ka ma ise puutun õppimisega palju kokku. Hetkel ongi see minu igapäevane kohustus. Käies gümnaasiumis on vaja pingutada rohkem, kui seda tegin näiteks põhikoolis. Koduseid koolitõid teen tavaliselt päeval. Siiski ei suuda ma seda teha vahetult peale koolipäeva. Kui olen umbes tunnikese koolipäevast puhanud, teen koduseid töid nii palju kui võimalik, kuna käin õhtuti erinevates ringides ja peale neid on kell piisavalt palju, et aju enam ei tööta. Lisaks olen õhtuti ka füüsiliselt väsinud
poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla või neid kontrollida. Ohutegurid võivad olla tingitud tööülesannetest, töötingimustest, rollinõuetest, sotsiaalsest keskkonnast ja laiematest organisatsioonilistest teguritest. OHUTEGURITE ESINEMINE, KOKKUPUUDE/MÕJU TÖÖTAJALE, RISKITASEME MÄÄRAMINE Minu töökohas esinevad füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Füüsikalistest ohuteguritest puutun kokku kõige rohkem kiirguse ja valgustusega. Sülearvuti kasutamisel puutun kokku elektromagnetväljaga, mis ümbritseb elektrimasinaid ja- kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme. Elektromagnetvälja toime organsüsteemidele, inimorganismi erinevatele organitele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Riskiaste siin kohal on minul siiski väike, sest ma ei kanna arvutit koolis kaasas, ma teen need
Tundsin, et vajan sellest elust rohkemat seda nii eneseteostuse ja arendamise seisukohalt, kui ka kasvõi mingil väikesel moel maailma oma panuse andmise näol. Siinkohal ei petnud ma ennast ning ei loonud illusioone nagu suudaksin maailma parandada. Kuna olen üksjagu meditsiini-, pedagoogika- ja ka sotsiaaltööalast kirjandust iseseisvalt läbi töötanud ning mu elukaaslane (tulevane psühhiaater) õpib Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, puutun pidevalt kokku erinevate meditsiinialal töötavate ning seda eriala õppivate isikutega, kelle kogemustest olen palju õppinud. Tulles tagasi selle juurde, et mul ei ole illusioone maailma parandamise suhtes, tahan öelda lihtsalt seda, et teadvustan endale tänapäeva teaduse ja meditsiini piire, mille tõttu ei julgeks ma väita, et kõiki erivajadusega isikuid saaks aidata. Kindlasti saab siiski paljut ära teha logopeedide ja eripedagoogide klientide jaoks, olgu see
Ma arvan, et selles etapis paneb kunst mind mõistma minevkus tehtud pingutuste väärtust. Selles perioodis on mul plaanis ka kirjutada raamat, mitte autobiograafia vaid mõni seiklusjutt kunagiste fantaasiate põhjal. See eluperiood kestab siis kuni surmani nagu elutsükkel ikka. Kogu elu, olgu see pikk või lühike, mõjutab kunst mind kuidagi. Mõnel eluetapil rohkem, mõnel vähem ning ma usun, et see on nii kõigi inimeste elus. Erinevate kunsti liikidega puutun kokku terve elu (nt joonistamine lasteaias, muusika praegu ja näitekunst tulevikus) ning ükski neist ei jää kõrvale. Ka kunsti väärtus kasvab vanemaks saades. Lasteaias tundus enda solgerdis paberil talumatuna, kuid vanema eas lausa kunstiteosena. Ma usun, et kui täis saab eluring, on läbi käidud kõik kunsti harud.
annaabi.ee 
