Keemia abil puhtaks Koostaja: Madis Pesuained · Seebid. · C17H35COO- Na · Sünteetilised pesuained. · C18H28SO3-Na Seep · Osati juba 5000 aastat tagasi Egiptuses ja Babüloonias valmistada. · Kasutati arstimisvahendite hulgas. · Kuigi seep on tuntud iidsest ajast , ei ole ta puhastusvahendina sedavõrd tuntud. · Kasutati vett ja puutuhka. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne.
Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow', Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste harvendus- ja noorenduslõikus, kasulikele röövputukatele elupaikade loomine) Reavahed võib korras hoida herbitsiidiga. Kui kahjustajaid on palju, siis on vajalik otsene tõrje. Karusmarja jahukasre vastu saab külvata talvel või varakevadel
Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni
3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B (keskmiselt 123 mg/kg), Cu (70 mg/kg), Mo (19 mg/kg). Kui Eestis pole puutuha kasutamisele piiranguid seatud, siis näiteks Taanis lubatakse puutuhka kasutada maksimaalselt 5 t/ha viieaastase perioodi jooksul. Ka väetusplaani koostatavale põllule planeeritakse seda võimalikult väikestes kogustes, kuigi täielikult pole võimalik väetise kahjulikku mõju vältida.
..jne. Rasvade tähtsus / kasutamine: 1. On organismi energiaallikateks kasutatakse toiduainetena, 2. Neli vitamiini (A, D, E ja K-vitamiin) lahustuvad organismis ainult rasvades. Rasva eemaldamisega piimalt kaovad ka osad vitamiinid. 3. Rasvakiht naha all kaitseb keha mahajahtumise eest. 4. Rasvakiht polsterdab siseelundeid ja hoiab neid paigal. 5. Kastuatakse seebi tootmiseks Rasv + NaOH = seep Väga ammustel aegadel kasutati seebikivi asemel puutuhka. 6. Nahahooldusvahendite tootmiseks salvid, kreemid 7. Margariinide ja või tootmiseks 8. Ravimid kalamaksaõli, riitsinusõli 9. Pesupulbrid, pastad, vedelikud sisaldavad fosfaate on sünteetilised pesuvahendid, mis sisaldavad palju lisandeid. Riitsinusõli ehk kastroolõli saadakse Aafrikas kasvava taime Ricinus communis ubadest. Kasutatakse kortsude vähendamiseks; annab nahale noorusliku välimuse; päikesepõletuste korral; marrastuste korral;
Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu. N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0. Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka. Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv,
aastat ja ta ei tohiks pidevalt ühel maal kasvada. Vahepeal tuleb kasvatada teisi kultuure. · Istutuskoha muld valmistatakse ette varakult. Ettevalmistatud muld peab olema kohev, täiesti umbrohu vaba, hästi väetatud ja silutud. Olenevalt mulla viljakusest, viiakse sisse orgaanilist väetist (kõdu,kompost)- 6-10 kg mõõdukalt viljakatel ja 15-20 kg vaestel muldadel - ning40-60 g superfosfaati ja 200 g puutuhka 1 m2. Kõik väetamiseks ettenähtud väetised jagatakse kahte ossa. Üks osa laotatakse ühtlaselt mulla pinnale ja kaevatakse labida sügavuselt läbi, teine osa visatakse pinnale laiali ja segatakse mullaga 10-20 cm sügavuselt. Eraldatud maatükk jagatakse 5-6 võrdseks osaks, millest 3-4-l kasvab erineva vanusega maasikas ja 2-l juurvili. Maasikaistandikus peaks olema 3 viljakandvat osa erineva vanusega taimedega - esimese, teise ja kolmanda viljakandva aasta omad
Metsloomad ei söö nartsisse, liiliaid ja lauke. · Nematoodid elavad mullas ja kahjustavad mullas paiknevaid taimeosasid aitab külvikorra rakendus ja peiulillede kasvatus · Närilised niitke muru ja kasvatage püvililli. Abiks tulevad ka kassid ja rebased · Porgandi-lehekirp ja porgandikärbes peenar peab paiknema valgusrikkas ja tuultele avatud kasvukohas. Aitab ka katteloori kasutus. Porgandi naabriteks valida sibul, tomat, redis, juurpetersell. Taimedele raputada puutuhka, maapinnale laotada soolikarohulehti, kaneeli, nuusktubakat. Aitab ka nõgesevesi. · Sibulakärbes vastsed parasiteerivad sibulal. Soovitav kasvatada porgandi naabruses ning kasta nõgeseleotisega 16 · Teod taimed ei tohi olla liiga tihedalt istutatud, puista taimi üle puutuhaga. Loo oma aias soodsad tingimused siilidele ja lindudele. · Tigudele meeldib õlilõhn teeme neile õlipüünised ja neile
Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas – tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus – agrokeemiateenistus on organisatsioon, mis tegeleb väetistarbe määramisega. *Kõge tõepärasema pildi mulla väetistarbest saab põldkatsetega, so looduslikud katsed, mis viiakse läbi põllul v rm-l. Miinuseks se, et kehtivad vaid konkteerse kultuuri ja ilmastikuolude kohta, olles aeganõudvad ja töömahukad. Sel teel katsetatakse ja kontrollitakse laborikatsetel määratud piirväärtusi
Autor avaldab suurt tänu oma juhendajale ja õpetajale Malle Tiidebergile ning uurimistöö aluste õpetajale Helle Järvatile. Autor soovib avaldada tänu ka järgnevatele isikutele abi eest uurimistöö valmimisel: Kerli Liias, Kaarel Aruoja, Sigrid Letlane ja Laura Kivijärv. 1. SEEBI AJALUGU Juba vanaroomlased pidasid lugu puhtusest. Seepi nad aga veel ei tundnud. Kui nad tahtsid ennast või oma riideid pesta, siis läksid nad kümblusasutusse, kus nad kasutasid pesemiseks puhast vett ja puutuhka või aromaatseid õlisid. Tavaliselt pesti oma keha õlidega, aga need ei tule veega pesemisel naha küljest lahti ja seepärast ei jäänud roomlastel midagi muud üle kui õli maha kraapida. Nahale ei mõjunud selline protseduur aga hästi. Egiptuses kasutati enne seepi mustuse mahanühkimiseks liiva. Kõrbes, kus vesi on harulduseks, puhastavad inimesed veel tänapäevalgi kuuma liiva. (Spauszus, 1975) Õli ja rasv ning peamiselt kaaliumkarbonaadist koosnev puutuhk on aga teatavasti
mingil põhjusel võimalik. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike, lupjamisel väheneb fosfori fiksatsioon ja omastatava fosfori osa suureneb. Kaaliumväetised ja nende kasutamine Kaaliumväetiste tootmise aluseks on erinevad toorsoolad st kaaliumi sisaldavad settekivimid. Nad jaotatakse: 1. kloriidsed, kus kaalium esineb KCl-na, 2. sulfaatsed, kus kaalium esineb K2SO4-na. Ka puutuhka võib kaaliumväetiseks pidada, milles on ligikaudu 5...10% kaaliumit. Kaalium esineb puutuhas karbonaadina. Sellest tulenevalt sobib puutuhka kasutada happelistel muldadel. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb arvestada, et nad sisaldavad lisandeid: 1. magneesium - vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju ning on vajalik toiteelement kõikidele kultuuridele. Temast on enamasti puudu liivmuldadel. 2. väävel - on samuti väga vajalik makroelement
Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 9 Lupjamine ja külvikord Lupjamisel tuleks lähtuda lubjakaardist ja lubja tarbest, kuna kõik põllud ei vaja lupjamist. Kui majanduslikult pole võimalik kõike lubjata, siis tuleks normi vähendada ja pinda suurendada. Kõigepealt tuleks anda tundlikumatele kultuuridele nt. punane ristik (põldheina ja ristiku all olevatele põldudele. Teisejärguliselt lubjata rukki, nisu, talivilja põllud
(Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2. (Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001) Noores eas puude puhul on efektiivne multsida võraalust turbaga, komposti või sõnnikuga.
rohke (6 … 20%) 2,5 3 3,5 4 väga rohke (üle 20%) 3 3,5 4 4,5 5 Tuhad Kasvupinnaste neutraliseerimiseks võib kasutada nii eelpool mainitud põlevkivituhka, aga ka kohalike kütuste põletamisel tekkivat tuhka, eelkõige puutuhka. Arvestades puitkütustel töötavate soojus- ja koostootmisjaamade levikut, muutub puutuhk kasvupinnaste tootmisel üha arvestatavamaks ressursiks. Puutuha omadused varieeruvad väga laiades piirides. Parimaks peetakse kase põletamisel tekkivat tuhka, milles on kaaliumi 3 korda rohkem ja fosforit 2 korda rohkem kui kuusepuidu tuhas. Lisaks neutraliseerivatele omadustele sisaldab puutuhk arvestataval määral ka
2008). On külmakindel, talub kuni -30°C (Mesindus, 2009). Väikeaeda ta siiski ei sobi, küll aga teeveerde või metsaserva, isegi kuivemale liivasele nõlvakule. Ka mesila läheduses võiks kasvatada hõbepuud, sest on hea meetaim (Seemnemaailm, 2008). Hooldus Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3- 5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Paljundamine Kuna läikiv hõbepuud annab rikkalikult juurevõsusid on kõige lihtsam teda sel teel paljundada. Samuti on hea ka haljaspistikutega paljundamine, sest hõbepuude haljaspistikud juurduvad hästi
jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel,
annaabi.ee 
