Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid.Mõlemad on puugu käest saadavad haigused. Millised on erinevused? Millised on erinevused? Puuk ensefaliidi vastu on vaktsiini. Puukborrelioosi vastu ei ole vaktsiini. Ei allu antibakterjaalsele ravile. Allub väga hästi antibakteriaalsele
Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Ravi Puukborrelioosi diagnoos pannakse haiguspildi ja analüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks. Kindlaks tehtud borrelianakkuse korral - isegi tavalise nahapunetuse korral tuleb alati teha antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi
*Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine: *Varitseb ohvrit rohukõrrel. *Ta leiab ohvri arvatavasti tema väljahingatavas õhus leiduva süsinikdioksiidi või ohvrit lähtuva soojuskiirguse abil. *Toiduks imeb oma ohvrite verd. *Enne kui asub verd imema, laseb haava natuke sülge. *Seedib seda paar päeva kuni nädala. Tähtsus looduses: *Levitab haigusi Tähtsus inimese elus: *Levitab haigusi. *Inimene võib nakatuda puukborrelioosi või puukentsefaliiti. Iseäralikkus, olulisus, erilisus: *Toitub ohvrite verest. * Põhjustab haigusi. *Haigused ei ole surmavad, surma tõenäosus 0,5-1% Viited: http://www.puuk.ee/?content=7&SID=f5b89d26bdfeecc543225ebab84c7088 http://209.85.129.132/search? q=cache:GyRG05RGR_0J:www.jg.tln.edu.ee/bioloogia/8/PUUK.ppt+%22puuk %22&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a
Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kuidas vältida puukentsefaliiti? Metsa minnes, pane selga heledad riided, et puuke paremini märgata.Heledalt riietumine puukentsefaliidi eest ei kaitse, aga on ka võimalik teha kaitsesüste.Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 13-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte
PÕHJUSTA- VAD PATOGEENSED BAKTERID (nt difteeria, läkaköha) BAKTERIAALSED HAIGUSED ON ENAMASTI NAKKUSHAIGUSED. HAIGESTUMISEKS ON VAJA KINDLAT HULKA TÕVESTAVAID HAIGUSTEKITAJAID. Läkaköha põhjustavad BAKTERHAIGUSTESSE NAKATUMINE PIISKNAKKUS (nt tuberkoloos) SIIRUTAJAD (nt puukborrelioos) SAASTUNUD TOIT JA JOOK OTSENE KONTAKT HAIGEGA PUUGID LEVITAVAD PUUKBORRELIOOSI KUIDAS ENNAST KAITSTA BAKTERHAIGUSTE EEST? HAIGESTUNUGA KONTAKTI VÄLTIMINE HÜGIEEN IMMUUNSUSE TUGEVDAMINE TERVISLIKUD ELUVIISID VAKTSINEERIMINE BAKTERHAIGUSTE RAVI ERINEVALT VIIRUSHAIGUSTEST, SAAB BAKTERIAALSEID HAIGUSEID RAVIDA ANTIBIOOTIKUMIDEGA. ENAMASTI ON ANTIBIOOTIKUMID SUUNATUD BAKTERI RAKUS TOIMUVA VALGUSÜNTEESI PÄRSSIMISELE. BAKTERID ERITAVAD KA ISE ANTIBIOOTIKUME, MIDA SAAB KASUTADA VAKTSIINIDENA BAKTERHAIGUSTE PUHUL!
Haiged närilised võivad inimestega ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal. Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS
Tsefotaksiim IIIpk mikroobidesse) kuseteede infektsioon, naha ja Tseftriaksoon IIIpk BAKTERITSIIDNE pehmete kudede infektsioon, TOIME puukborrelioosi varajane staadium. Tsefprosiil III pk Tsefotaksiim ja Tseftriaksoon Vankomütsiin Mikroobiraku seina sünteesi Ototoksiline (võib olla Kasutatakse raskete eluohtlike
Puukentsefaliidi vastu ei ole sobivat ravi. Nakatunuid võib lohutada teadmine, et haiguse korra läbipõdenud saavad eluaegse immuunsuse. Kuid ebameeldivusi on võimalik ennetada lastes end vaktsineerida. Vaktsineerimine Puukentsefaliidi vastu kaitseb tõhusalt vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Esimese ja teise vahe on 1-3 kuud, kolmas süst tehakse 9-12 kuu pärast teist. Edaspidi vaktsineeritakse iga kolme aasta tagant. · Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, millega nakatumise esimeseks tunnuseks on puugi hammustuse kohale tekkiv nahalööve. Kuid võib juhtuda, et haigustunnused ilmnevad närvisüsteemis, liigestes või südames. Arsti juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud väiksemgi nakatumise kahtlus, sest alati ei alga haigus nahalööbega. Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ja praegu veel puudub ka vaktsiin. Kuidas vältida haigestumist?
Bakterihaiguseid on võimalik ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest. Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Puugid levitavad puukentsefaliiti ning kannavad edasi puukborrelioosi, katku, tüüfust. Kokanduses on eriti levinud salmonelloos ehk soolenakkus ehk toidumürgitus. See levib toore või vähe töödeldud toiduga(peamiselt linnuliha ja munad). Põhjustab palavikku, kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist. Saab välja ravida antibiootikumidega. 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE Tuleb jälgida isiklikku hügieeni ning et töökeskkond ei oleks must ega ebahügieeniline
103. Enamus skorpione sünnitavad elusaid poegi 104. Skorpionite emasloomad hoolitsevad väikeste poegade eest 105. Maailma suurim skorpion on Hadogenes troglodytes aafrika kaljuskorpion elab Aafrikas tema pikkus on 21 cm 106. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi, lesteliste seltsi. 107. Võsapuuk on üks väiksemaid lestalisi: vale 108. Miks ei ole inimese naha sisse imenud võsapuugi kiirest eemaldamisest kasu puukentsefaliidi vältimiseks ja on kasu puukborrelioosi vältimiseks? puukentsefaliiti tekitab RNA viirus TBE (tick borne encefalitis), kuid puukborrelioosi tekitab bakter poprositj spisatj 109. Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest 110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas 111. Hulkjalgsed elavad maismaal 112. Sadajalgsete emasloomad kaitsevad järglasi 113. Sadajalgsed on röövloomad 114. Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil? 30 jalga 15 paari 115
Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke MIKROORGANISM MAKROORGANISM 2. Reinfektsioon on:
Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega. Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer´i (Lyme´i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis´e ja Chlamydia trachomatis´e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans´ile. Bakteritsiidne konsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid 2 tunniga. Rakke lõhustava toime tõttu käivad katsetused mellitiini kasutamiseks kasvajaravis.10 10 Mesilasmürk http://mesindus.ee/book/export/html/100 11
AIDS-i vakstiini hetkel pole olemas, kui see peaks valmima novembris. Vaktsiini loomiseks asutati 1996. aastal rahvusvaheline organisatsioon. Praegu on ravimeid, mis suudavad AIDS-i kontrolli all hoida, et pikendada inimeste eluigasid pikendada. See levib tavaliselt sugulisel teel. Seda on võimalik ära hoida kasutades kaitsevahendeid. Norwalkviiruse ja Jersinia bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus ehk nakkuslik soolpõletik. C-hepatiidi nakkuse vastu pole vaktsiini. Puukborrelioosi vastu vaktsiini veel ei ole olemas ei koertele ega inimestele. Mille vastu on mind vaktsineeritud? 12 tundi: B-viirushepatiidi 1. süst 1-5 päeva: Tuberkuloosi vaktsiin (BCG) 1 kuu: B-viiruhepatiit 2. süst 3 kuud: Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 1. süst; Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 1. süst 4,5 kuud: Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 2. süst;
Kuna aga sageli jääb ajupõletikku põhjustav viirus leidmata (või leitakse liiga hilja, kuna analüüs võtab aega), on ravi tavaliselt sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodireiim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jm. Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Eestis on sagedased kaks puugiliiki: võsapuuk ja laanepuuk kes levitab puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, kevad- suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt haigusi. Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate poolt. EESTI TULEMUSTE VÕRDLUS TEISTE RISKIKOORMUSE UURINGUTEGA Kõige ulatuslikum riskikoormuse hindamine viidi läbi jätkuna Global Burden of Disease (GBD) uuringule (Murray 1996). GBD-uuringu tulemusena hinnati maailma suurimaks riskifaktoriks alatoitlus, mis põhjustab 16% surmade ja haiguste tõttu kaotatud eluaastatest,
välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. 12 Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini. Puugid on aktiivsed siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab +7 kraadi. Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem. Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast. Edasi peaks end vaktsineerima viie aastaste vaheaegadega. Selline vaktsineerimise skeem kehtib kuni 60-aastaste inimeste kohta. Üle 60-aastastele tehakse
kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Kui nahale on sattunud bituumenit, ei ole vaja hakata seda ära kiskuma, lihtsalt jahutada ja pöörduda meedikute poole. PUUGIHAMMUSTUS Metsa minnes võiks panna selga heledad riided, mille pealt on igasugused sitikad näha, sääred ja varrukaotsad toppida kinni, peakate pähe. Sageli metsas käijad võiksid ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida lasta, puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini pole. Kui puuk on ennast keha külge imenud, tuleb püüda ta nii eemaldada, et ei muljuks tema tagakeha, muidu eritab ta taas haigustekitajaid sisaldada võivat nõret. Kui puuk on eemaldatud, tuleb see koht desinfitseerida, kas või viinaga, kui muud pole käepärast. Kuu aja jooksul tuleb oma tervist jälgida. Kui on gripilaadsed nähud või puugihammustuse koht sügeleb ja punetab, tuleb pöörduda perearsti poole
1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised. Näited: tuberkuloosi tekitaja, salmonelloosi tekitaja, Lactobacillus fermentum- piimhappebakterid. 3. Keeritsbakterid ehk spiroheedid. Need on keerdunud kujuga ning painduvad bakterid. Näited: süüfilise tekitaja, puukborrelioosi tekitaja. § Bakterid paljunevad pooldumise teel. Ø Seened § Kübarseeni me näeme, kuid paljud seened jäävad märkamatuks oma mikroskoopiliste mõõtmete tõttu. Mikroseened on keskmiselt mõne mikromeetri suurused. v Seente ehitus ja paljunemine Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega
Identifitseerimine toimub seroloogiliste või biokeemiliste testidega. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin või ampitsilliin +/- gentamütsiin. Ainus meningiiditekitaja, kes tsefalosporiinidele tundlik pole! Profülaktikas vältida pesemata juurviljade, pooltoore liha, toorjuustu söömist. Kemoprofülaktikat ei ole testitud, vaktsiin puudub. Bakterid mõmm :) 05/06 Borrelia burgdorferi puukborrelioosi puhul (relapsing feverist ei kirjuta) Üldist. Puukborrelioos on dermatoloogiliste, reumatoloogiliste, neuroloogiliste ja kardioloogiliste nähtudega haigus. Tegelikult põhjustavad borrelioosi inimesel 3 liiki Borreliaid. Värvuvad nõrgalt G-. On spiroheedid. Verest puukborrelioosi korral ei leia. Neil on 7-20 flagellumit, mis võimaldavad väänlevat liikumist. On mikroaerofiil. Virulentsus. Toksiine ei tooda, antikehad kõrvaldavad nad kiiresti
Tsefalosporiin on teine valik paljude tüüpiliste infektsioonide korral. · I pk (enamasti Gram+ mikroobidesse): *Tsefasoliin (parenteraalselt opiprofülaktika) *Tsefadroksiil (p/o, Duracef) - farüngiit, kuseteede infektsioon (nt. raseduse ajal) · II pk (Gram+ ja Gram-): *Tsefuroksiim p/o, parenteraalselt (Zinnat, Axetine, Xorimax)-otiit, sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine, pneumoonia, kuseteede infektsioon, naha ja pehmete kudede infektsioon, puukborrelioosi varajane staadium. *Tsefprosiil p/o (Cefzil) · III pk (enamasti Gram- mikroobidesse) : rasked juhud haiglas - kuseteede infektsioonid, sepsis, bakteriaalne meningiit, luu-ja liigeseinfektsioonid *Tsefotaksiim (parenteraalselt) *Tseftriaksoon (parenteraalselt) 15. Vankomütsiin. Mis on ,,punase mehe sündroom" ja kuidas on selle teket võimalik vältida? ,,Red man syndrome" ei ole allergiline reaktsioon, tekib liiga kiirel vankomütsiini i/v
Borrelia perekonnas eristatakse 30 liiki. Toitumisnõudlused ilmselt keerulised. Põhjustab põletikke peremehel, keda ta nakatab. Haiguspilt (eriti haiguse krooniline kulg on sarnane süüfilisele). Borreliat 3 peetakse rakuväliseks parasiidiks. Levib ikkagi vere kaudu ja satub inimese organismi putukahammustusega (putuka süljest). Borrelia burgdorferi - põhjustab puukborrelioosi e. Lyme'i tõbe. Satub inimese organismi puugihammustusega puugi süjest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud jne., kes küll kannavad borreliaid, kuid ise ei haigestu. Kui puugid imevad borreliaid kandvate loomade verd, siis kannavad nad neid edasi inimesele ja inimene haigestub. Lyme'i tõbi on süsteemne haigus, mis kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid
Taastuv tüüfus (relapsing fever) on haigus, millesse inimene nakatub endeemilise vormi korral puukide, epideemilise vormi korral aga täide vahendusel § Puukborrelioos ehk Lyme tõbi (tekitaja Borrelia burgdorferi). § Mõõtmed 10-30 × 0.3µm, kuju on loogeline. Looked ebaregulaarsed, suure amplituudiga, distants on 2-4 µm. Mikroorganism on väga paindlik ja liikuv. Borrelia burgdorferi § Borrelia burgdorferi on suhteliselt hiljuti avastatud Lyme tõve ehk puukborrelioosi tekitaja. Haigus kandub inimestele vektori vahendusel, milleks on Ixodes perekonda kuuluv puuk. § Morfoloogia. B. burgdorferi tüüpilie borreelia vähe lsuure amplituudiga lookeid, meenutavad niiti. § Füsioloogia. B. burgdorferi on mikroaerofiil, on kultiveeritav kunstlikel söötmetel. Esmane kahjustus Lyme tõbi on multisüsteemne naha, närvisüsteemi, liigese- ja südamekahjustusega kulgev haigus. Primaarkahjustus ilmneb puugihammustuse kohal 3-14 päeva jooksul
pallidum tekitab seksuaalsel teel ülekantavat haigust – süüfilist T. pallidum spp.endemicum – endeemilist süüfilist Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias T.pallidum spp.pertenue - framböösiat e vabarnatõbe niiske troopilise kliimaga maades T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise
annaabi.ee 
