teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks (vt. fotot). Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma (vt. fotot). Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
Neid uuritakse pidevalt ja kõik ohutsavad orbiidi on arvel ja neid kontrollitakse pidevalt. Komeedid Suure kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamik kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata.neid on näha vaid siis , kui nad oma teekonnal lähenevad maale või päikesele.Nad on päikesesüsteemi väikekehadest kõuge tuntumad.Hele komeet on näivmõõtmeliselt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma.See, mida me taevast näeme ,pole tegelikult komeet,vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas.Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest,vähemalt määral on süsinikku,hapnikku ja teisi kergemaid elemente.Nad liiguvad kõik võimalikel tasanditel ja erinevates suundades. Meteooor Meteoore võime näha pea igal öösel, kui ons elge taevas."langevate tähtede" sagedus on 3-5 ühe tunni jooksul.Helendus tekib siis , kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega
· Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed · On pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba · Taevas nähtav pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas · Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba · Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma · Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente · Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas · Komeetide koguarvuks hinnatakse umbes 2-3 miljonit
komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub neid vähe umbes kümmekond igal aastal. Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 4Mida nimetatakse meteooriks, mis on meteoriit.
komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub neid vähe (kümmekond igal aastal). Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas.Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 3. Meteoorid. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt
ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" - heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; kuid selliseid ilmub paraku harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral -- 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
(korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. 5 See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele -- kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent -- metaan -- moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg- ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni
[ 2 ] Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.. Tänaseni ei ole päris selge, miks komeedid Öpiku-Oortist ning satub Päiksesüsteemi keskossa. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide mõjul märgatavalt muutuda. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral. Hale'i-Boppi komeet on nimetatud kahe USA astronoomi järgi, kes teda 1995. aastal esimestena märkasid. Need olid Alan Hale ja Thomas Bopp. Igal ööl jälgivad sajad astronoomid kogu maailmas taevast, et leida uusi komeete. Keegi ei tea, millal ja kus need nähtavale ilmuvad. Kui sul õnnestub avastada uus komeet, antakse talle sinu nimi. Meteoorkehad
jäävad nad alla ka planeetide kaaslastele Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite Komeedid-Nad ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaasMeteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb.
Tema täpsustatud diameeter on 2760 km. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Temperatuur -236°C. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele, kuni 75 km kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 m/s. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 m/s. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent, metaan, moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust, pinna albeedo ulatub 90%-ni. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja
Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele -- kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. 5 Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent -- metaan -- moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg-ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni
Ilmuvad enamasti ootamatult. Koosneb heledast udusest peast ning nõrgenevast sabast (sirge ioonsaba ning kõver tolmsaba). Komeedi tuuma on pildistatud vaid kord. Koosnevad valdavalt veest, vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Orbiidid on väga piklikud. Tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Rahvapäraselt kutsutakse komeeti Sabatäheks. 10. Mis on meteoorid, meteoriidid. Nende suurus ja koostis. Kuida rahvas neid kutsub ja miks nad on nähtavad? Mis juhtub kui meteoor on väga suur? Too näiteid meteoriidikraatritest. Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib
õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur 236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent metaan moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aegajalt 100150 kilomeetri kõrguseni
mõõtmete tõttu jääb enamik kosmilisi kehi astronoomidel nägemata, neid märgatakse vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Nad ilmuvad enamasti ootamatult (korduvalt nähtud perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab nn sabatäheks heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Meteoriidid Maapinnale langenud kosmilise päritoluga kehad. Keha peab olema piisavalt suur, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater. Euroopa tuntuim meteoriidikraater on Kaali järv Saaremaal.
Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele - kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent - metaan - moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg-ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni
ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3 miljonit hinnanguliselt. Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab ,,sabatäheks" heleda uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?
Ujuda oskavad Islandil kõik, kaasa arvatud imikud. Viimaste jaoks on iga ujula riietusruumis vannid, toolid, mähkimislauad jms. Ja lapsi on saareriigis palju... Ujula kohta on isegi kaks erinevat liiklusmärki: lainetes inimene tähendab ujumisvõimalust ja kui sama märgi peal on termomeeter 40-kraadise näiduga, saab läheduses kuuma vanni. Viimane (mullidega või ilma) on rohkem või vähem looduslik. Päris loodusliku puhul on allikast purskuv väävli järele lõhnav ja kahtlast värvi vesi jahutatuna vanni juhitud (muidugi saab supelda ka lihtsalt sooja veega jõgedes ja järvedes). Juurde käib duss ja looduslik saun, mis tähendab, et keevale kuumaveeallikale on lauad peale pandud ja seinad ümber ehitatud. Vähem loodusliku puhul, piirkondades, kus vulkaanilisus juba veidi rahunenud on, tuleb soojaveetorud maa seest basseini juhtida. Sellistes kohtades paistab ja lõhnab vesi normaalselt
teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid. Kaldeera vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater Mudavool (lahaarid) purske tagajärjel silmapilkselt sulav jää ja lumi Fumaroolid Gaasijoad, sisaldavad väävlit, tõusevad maa seest vulk. Piirkonnas Geiser- Aeg-ajalt purskuv kuumavee allikas Kasu vulkaanidest: viljakas pinnas, sest sisaldab mineraalaineid; maavarsid rohkelt;kuum vesi kasutatav energiaalllikana MAAVÄRINAD on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle (fookus) selle kohal maapinnal maavärina kese (epitsenter) tekivad seismilised lained, vees tsunamid Richteri ja Mercalli skaala võrdlus 5
paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; kuid selliseid ilmub paraku harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral -- 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.
annaabi.ee 
