väga paks. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui katt on olnud hambal pikka aega siis hakkavad selle küljest ladestuma mineraalsoolad. Hambakivi tekkele vastuvõtlikumad on pehmet ja süsivesikute rikast toitu söövad inimesed. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetel külgedel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel külgedel. KASUTATUD KIRJANDUS http://web.zone.ee/terved_hambad/Page%202.htm http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=99 3
Palaviku valgust. Silmade limaskest on põletikus. alandamiseks andke lapsele eakohases annuses 3.-4. haiguspäeval tõuseb kõrge palavik. Suu paratsetamooli ja rohkelt juua. limaskestale alumiste purihammaste kõrgusele tekivad leetritele omased 1-3 mm suurused valged laigud, mis meenutavad mannateri. Temperatuuri tõusu ajal tekib nahale leetritele iseloomulik lööve. Algul roosad, hiljem hõõguvpunased laigud.
kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe + elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Neid hõbeamalgaantäidiseid kasutati oma vastupidavuse poolest purihammaste parandamiseks. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki, tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe. Viimane ongi andnud põhjust juttudeks plommide ohtlikkusest, mida hambaarstid vastupidiselt tõestada püüavad. Väites, et amalgaanist vabaneb väga vähesel määral elavhõbedat (ainult täidist
lapsed: XNXN (tütar) XNY (poeg) XnY (poeg) XnXN (tütar) Alleelide tähistus: N-naerulohukestega, n-normaalne Vanemad XNY XNXn Gameedid XN Y XN Xn II Genotüübid XNXN XNY XnY XnXN II Fenotüübid naerulohukestega tütar, naerulohukestega poeg, naerulohukesteta poeg, naerulohukestega tütar Tõenäosus, et sünnib naerulohukesteta poeg, on 25%. 3. Eesmiste purihammaste puudumine pärandub dominantselt.Peres, kus ühel vanemal ilmnes taoline puue ja teisel olid normaalsed hambad, arenes normaalsete hammastega tütar. Milline on tõenäosus, et sünnib eesmiste purihammasteta tüdruk? ( monohübriidne ristamine) Alleelide tähistus: A-purihammaste puudumine, a-normaalsed hambad Vanemad P XaXa XAY Gameedid Xa Xa XA Y II Genotüübid XaXA XaXa XaY XAY
jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib ta oma territooriumi piires tihti piki vahemaid, enne kui oma puhkekohta naaseb. Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad
bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Bambus on kõrge kõrreline ja väga raskesti mälutav taim. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus suure panda hambad muutunud. Tema lõikehammaste kroonid on ümardunud ja purihammaste närimispind laienenud. Sellised kohastumused võimaldavad bambuskarul kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea ta kaugelt otsima, sest bambus kasvab igal pool. Hiidpandadel on nn. kuues varvas( eesjäsemetel pöidla taoline luine jätke ) , mille abil nad osavalt toitu hoiavad . PALJUNEMINE Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini . Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85- 130 grammi raske
silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka üles ja külgmine pind lateraalsele Põselihas Ülalõualuul Suunurki ümbritsev Moodustab suukoopa külgmise purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk
Hammaste kuju on erinev ja vastavalt nende funktsioonile kohandatud. Suu esiosas on teravate servadega lõikehambad, mis on head toidu hammustamiseks. Hambarea tagaosas paiknevad aga laiade mälumispindadega purihambad, mis aitavad toitu purustada ja peenestada. Hambad on väga olulised inimese välimusele. Katkine või puuduv esihammas mõjub ebaesteetiliselt kui ka inimese subjektiivsele enesetundele. Hammaste olemasolu on tähtis õige hambumuse säilitamiseks. Näiteks osa purihammaste puudumine võib põhjustada alalõualuu vale asendi ja sellest tulenevalt haiguslikke muudatusi ja valulikkust lõualiigeses ja mälumislihastes. Inimesel on looduse poolt kaasa antud kaks hambakomplekti: piimahambad ja jäävhambad, millest kirjeldan ka oma referaadis. Peale hammaste kirjutan ka nende lõikumisest. 1. PIIMAHAMBAD Inimese kõige esimesed hambad on piimahambad. Need on väikesed, vormilt ümarad, madalamad,
Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib ta oma territooriumi piires tihti piki vahemaid, enne kui oma puhkekohta naaseb. Kapibaara näksib rohtu oma suurte ja laiade lõikehammastega ja peenestab seda purihammaste vahel. Paljudes piirkondades peetakse kapibaaradele intensiivselt jahti, kuna nad söövad karjamaad rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. PALJUNEMINE
liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt otsima, kuna bambus kasvab igal pool. Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid.
Sumatral. Metsikud india elevandid elutsevad ka Kirde-, Ida- ja Lõuna-Indias, Ida- Pakistanis, Birmas, Kampucheas , Tais, Laoses, Nepaalis, Malaka poolsaarel. India elevant on aafrika elevandist väiksem. Isegi väga kogukate vanade isasloomade mass ei ületa 5 tonni ja õlakõrgus 2,5-3m. Erinevalt aafrika elevandist on india elevandil suured võhad üksnes isastel. Aafrika elavandist erineb india elevant veel londi ja purihammaste ehituse, selgroolülide arvu ning mõnede teiste anatoomiliste iseärasuste poolest. India elevant on palju suuremal määral metsaloom kui aafrika elevant. Seejuures eelistab ta põõsastest ja bambusest tiheda alusmetsaga valgusküllaseid metsi. Erinevalt aafrika elevandist koduneb india elevant kergesti, muutub kiiresti väga kuulekaks, allub hämmastavalt kergesti õpetamisele ning suudab teha keerulist tööd. Raskesti läbitavates
piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas (m.buccinator) Põskede siseküljest Suunurka ümbritsevale Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu; surub purihammaste kohalt alalõua nahale põskede limaskesta vastu hambaid, allaossa puhumine, vilistamine, mälumine Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine Suunurgalangetaja Alalõug Suunurk Surub suunurki alla
nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas. Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Kolju näo-osa lühenenud, diasteemi pikkus võrdne või ületab purihammaste reapikkuse. Kolju üldpikkus on 38,2– 41,3 mm, põsekaarte vahepikkus on 22,8–25,2 mm ja ülalõua hammaste rea pikkus on 7,1–7,7 mm. Looma tüvepikkus jääb vahemikku 13–20 cm, lamendunud saba on 9–14 cm pikkune. Lendorava kehamass jääb 95–175 g vahele (keskmiselt 130 g). Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8. ( Lisad:pilt nr.1) 2 Leviala
Ühtaegu on see väga tunlik väiskeskkonna tegurite suhtes. Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest. Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab, et nakatuks kõik lennukis viibijad. Leetrite sümptomid tekivad tavaliselt 8-14 päeva möödudes esmasest nakatumisest. Peale inkubatsiooniperioodi ilmnevad esimesed haigusnähud: palavik, köha, valkjad täpid põse limaskestal purihammaste kohal. Esmalt tekib lööve kõrva taha, näole ja levib alanedes üle keha. (Joonis 7) Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Ravi sõltub sümptomitest, sest spetsiifiline leetrite ravi puudub. Haigus kestab umbes 2-4 nädalat, kuid sümptomid kaovad juba 7-10 päevaga. POLIOMÜELIIT Poliomüeliit ehk lastehalvatus on nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Sümptomid varieeruvad kergetest rasketeni
plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks õun, spargel, punapeet, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos. Sellest annavad märku lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel näha olevad valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. 2) Cl2 ( Kloor ) - kollakasroheline mürgine gaas Leidumine ja saamine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W
ookeanides. Kuid mõned liigid asustavad ka jahedamaid alasid, näiteks atlandi heeringahai on eksinud isegi Läänemerre. Haide seltsid Härghailised (Heterodontidae) Härghailastel on kaks seljauime, kummaski üks oga ja pärakuuim. Nende keha on lühike ja kohmakas, eespoolt tugevasti jämenenud ja kolmtahukakujuline. Pea on jäme ja kõrge tugevasti esilekerkivate silmapealsete harjadega. Hambad on suu eesosas peenikesed ja teravad, tagaosas aga suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki. Perekonna härghai (Heterodontus) esindajad elavad peamiselt mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes India ja Vaikse ookeani vetes. Perekonna esindajad on suhteliselt väikesed jaapani härghai kasvab 1,5 meetri pikkuseks. Nende toiduks on tugeva kesta või kojaga põhjaselgrootud (krabid,
me sidekirme lateraalsele Põselihas Suur sõõrlihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. buccinator Ülalõualuu Suusõõrlihas Moodustab m. orbicularis Ümber suu, Huulte ja Ahendab purihammaste suukoopa oris moodustab suuümbruse suuava, piirkond külgmise huulte nahk võimaldab seina, surub põhimassi, huuli torru
Väikesed juured tekivad hilja või jäävadki moodustumata. Neid kutsutakse ka juurteta hammasteks. Nad on pruunikad, sest neid katab tsement. Asendi, ehituse ja funktsiooni alusel eristatakse lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem Hambavalem annab ülevaate üksiku looma hammaste liigi, asendi ja arvu kohta. Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse
Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge). Keel on suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid
Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge). Keel on suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid
annaabi.ee 
