Partially correct Mark 1,50 out of 2,00 Question text Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? Vali üks või enam: 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Question 2 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Mis on teras? Vali üks või enam: 1. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 2. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 3. Teras on keemiline element 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Question 3 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,...
Mario Metshein Harjutus 2 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * Peida see lause ära! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri See on kõige * suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks * * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :)
Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle lause jaoks! 4
Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne srift selle lause jaoks! 4. Ülesanne (Home Font Superscript, Subscript): Paranda vead järgmistes lausetes: H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3.
Harjutus 1 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri * See on kõige suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks µ * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :) Harjutus 2 , ülesanne 1 1. Jüri 2. Mari 3. Juuli 4. Paul 5. Juhan I. Jüri II
Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. Kas sulle meeldib Courier New ? Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle punkti jaoks! Parem on otsida, kui kasutate Menüüst korraldust Font. Harjutus 3. 1. Anna valemitele normaalkuju kasutades alaindekseid. H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3. 2
Tallinna Saksa Gümnaasium 8.B klass Janne Kristi Palits Arvutiõpetus-Bioloogia MÄNG Kuldvillak Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2010 Mängu mängimise juhend Teemad läbitakse järgmises järjekorras: · Selgroogsed · Selgrootud · Taimed Kui on teema 100-punktine tase positiivselt läbitud, siis liigutakse teema 200-punktilisele tasemele ning sealt positiivse tulemuse saamisel järgmise teema 100-punktilisele tasemele jne. Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed
Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7.1219.a
ptk), probleemi analüüsi (2. ptk), tulemuste esitamise. 4. TEKSTI VORMISTUS o Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse A4 (210 x 297 mm) formaadis. Kirjatüübiks on Times New Roman, suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst tuleb paberile paigutada ühtlaselt (rööpselt). Lehekülje vasakule serva jäetakse 3 cm, paremale serva 2 cm, üla- ja alaserva 2 3 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas 12.a klass Juhendaja Mati Mustikas
Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi. See tõestas nende üleolekut geenides intelligentsuse suhtes. Lõpuks väitis ta veel seda, et
konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja toodud või mitte. 7.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19
jaanuarini või kuni 31. jaanuarini. Võib kirjutada nii 19- ja 25aastased vastajad kui ka 19- ja 25-aastased vastajad. Võib kirjutada nii 48tunnine kui ka 48-tunnine. Kuidas kirjutada kahekümne esimesest kuni kahekümne viienda novembrini numbritega? Kirjutage 21.25.11 (arvude vahel on mõttekriips). Selts asutati 1920. Selts asutati 1920. aastal. Selts asutati 1920. a. Milline kolmest lausest on korrektne? Kõik on õiged. Kas sobib kirjutada ,,20-ne kuuline", ,,15-ne punktine", ,,27-me päevane"? Ei. Sobivad variandid on 20kuuline ~ 20-kuuline, 15punktine ~ 15-punktine, 27päevane ~ 27-päevane. Võib kirjutada kas 3 + 2 süsteem, 3+2-süsteem või 3+2süsteem. Vt kogumik ,,Keelenõuanne soovitab 4" (lk-d 202 ja 203). Õige on 5. kuupäevaks, mitte ,,5-ndaks kuupäevaks". Kirjutage kas Peeter I aeg või Peeter Esimese aeg. Võib kirjutada kas 1990ndad või 1990-ndad (mitte ,,1990dad", ,,1990'ndad" vms). Kui järgneb
Erandiks on Vali üks: teaduskond, õpperühm ja juhendaja töö autor ja pealkiri esitamiskuupäev ja allkiri Õige! Esitamiskuupäev ja allkiri esitatakse paremjoondusega, mitte keskjoondusega. töö liik Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 18 pt 6 pt 0 pt Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1
pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud). Joonise numbrile lisatakse pealkiri ja vajadusel ka viide allikale, millest joonis pärineb. Joonis 1 Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 18 pt 6 pt 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 0 pt Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: alaveeris paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris vasakveeris Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst tuleks paberile ühtlaselt paigutada. Tavaliselt jäetakse lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse
Et lisada vaid valitud osale, tuleb samuti valida Apply to: Selected text (selleks peab olema eelnevalt selekteeritud sobiv osa tekstist). Taanete ja vahede määrangud (Indent, Spacing) Taanete ja vahede puhul on olulised nõuded, mis on töö tegijale seatud, sest taanete ja vahede määramine on väga valikuline ja sõltub sellest, mida nõutakse. HTG UPT juhendi järgi töödes taandrida ei kasutata ning tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Taanete muutmine - see on väga lihtne, tuleb vaid valida, kas tahta taanet vasakule (Left) või paremale (Right) ning valida sobiv arv sentimeetrites ning kirjutada see valitud väljale. Sama on ka lõiguvahede puhul – kas enne lõiku (Before) või pärast lõiku (After)
korraldada kontaktide nimed ja seostuva teabe, koondades kogu kliendikontode teabe kesksesse asukohta, millele pääseb juurde vaid ühe hiireklõpsuga. Mõned meilisuhtluse juhised veel: * Kasutage selgesõnalist teemarida, mis annab võimalikult täpselt edasi teie e-kirja mõtte. * Öelge, mis teil on öelda, kuid proovige teha seda lühidalt. * Kasutage hõlpsalt loetavat fonti ja fondisuurust (teatud uuringud on näidanud, et 10-punktine Verdana või Arial on veebitingimustes kõige paremini loetavad). Vältige ärisuhtluses rikkalike dekoratiivelementide kasutamist. * Viiruste levitamise riski vähendamiseks saatke tavatekstiga e-kirju ning ärge kunagi saatke meilimanuseid, kui te pole selleks eelnevalt luba küsinud. Samuti on oluline oma viirusetõrjetarkvara regulaarselt värskendada. * Kasutage meilisignatuuri vCardi, mis sisaldab täieliku kontaktteavet (sh. telefoninumbrit ja teie ettevõtte nime).
· Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti. · Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid
2. Kasuta õigekirjakorrektorit. Vormistatakse valgele paberilehele formaadis A4, lähtudes 3. Austa meilisaaja aega. ametikirja vormistamise põhimõtetest 4. Hoia saadud meilide privaatsust. Reavahe 1 5. Ära kunagi eelda, et sinu saadetud meil säilitab kirjatüüp Times New Roman (või Arial), 12-punktine tähesuurus privaatsuse. 3,0 cm vasakust veerisest 6. Ära usalda sõnumeid "Edasta kõikidele oma adressaat ca 5,5 cm lehe ülaservast sõpradele". nimetus AVALDUS ca 9,5 cm lehe ülaservast 7. Ära ole ebaviisakas endast vähem võrguteadlike vastu. pealkirja ja teksti vahel 4 tühja rida 8
aset. Arvutustehnikas on kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis sealt tulenevalt on mõõtühikuks saanud dpi (Dots Per Inch) - punkte tolli kohta. Paberile tuleb iga töö värvipunktidena. Mida suurem on prindipunktide arv pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Arvesse tuleb võtta lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne. Kui 12-punktine mustandtekst on loetav eraldusvõimel, mis on alla 100 dpi, siis kvaliteetne töö, nõuab vähemalt 300 dpi eraldusvõimet. Üldiselt on laserprinterite standardseks eraldusvõimeks saanud 600 dpi. Kvaliteetsed, professionaalset kirjastustööd võimaldavad printerite eraldusvõime on aga 1200-2400 dpi. 3.3 Töökiirus Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis (ppm- pages per minute)
leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piiri märgib üks tühi vaherida või täiendav 6-punktine vahe (Format→Paragraph→Spacing Before→6 pt). Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja
9 jäi põhjus teadmata. Ilmselt kardeti Lippu kui isikut enam kui tema kindlalt eeldatavat medalivõitu. Meistriks tuli siis 15.56-ga islandlane Gunnar Huseby.(Heuer_1997) 1948. aastal külmasõda pidav NSVL Londoni olümpiamängudel ei osalenud. Nii võitis kümnevõistluse 7139 punktiga ameeriklane Robert Mathias. Lipu selle hooaja tippmark oli aga Harkovis saavutatud 7780 punkti. Üle 600 punktine edu, lausa mäekõrgune. Ilmselt vaid Lipust sõltumatud asjaolud oleks võinud takistada sel hooajal olümpiakulla võitu. Sama hooaja kuuliõuke tippmark 16.73 oleks andnud hõbeda. 1950 aastal ei pääsenud Lipp 16.93-ga ohustama Husebyt, kes kaitses sel aastal EM-tiitlit 16.74-ga. (Raid_1996)Veel üks reaalne euroopameistrivõistluste kuldmedal saamata. 1952. aastal osales Lipp veel Helsingi olümpia eelses laagris kindla koondislasena, kuid KGB teatas jälle, et tal tuleb koju sõita
LÕIGUVORMING Vasakjoondus Ctrl+L Paremjoondus Ctrl+R Keskjoondus Ctrl+E Rööpjoondus Ctrl+J Vasaktaane Ctrl+M Taande tühistus Ctrl+Shift+M Eendrida Ctrl+T Eendrea tühistus Ctrl+Shift+T Ühekordne reavahe Ctrl+1 1,5 kordne reavahe Ctrl+5 Kahekordne reavahe Ctrl+2 12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0 TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE kopeerimine vahemällu Ctrl+C lõikamine vahemällu Ctrl+X vahemälust väljatoomine Ctrl+V ERIMÄRGID Lehekülje piir (uus lehekülg) Ctrl+Enter Rea katkestus Shift+Enter Veeru katkestus Ctrl+Shift+Enter Allmärkus Alt+Ctrl+F Poolitusmärk Ctrl+miinus Katkestamatu kriips Ctrl+ Shift+miinus
tähe- ehk esinduskvaliteet (letter quality -LQ) lahutusvõime kuni 360x360 dpi Juga-, laser- ja LED-printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka püstsuunas väärtuste korrutisena: näiteks kujul 720x360 dpi. Printeri kvaliteeditaset piirab värvipunkti võimalik suurus, õigemini väiksus -pisemaid punkte mahub tollipikkusele joonele rohkem kui suuremaid punkte ja kujutis võib seetõttu olla detailsem. Kui 12-punktine mustandtekst on loetav ka eraldusvõimel alla 100 dpi, siis kvaliteetne töö, eriti aga rasterpiltide printimine, nõuab vähemalt 300-punktilist eraldusvõimet. Viimasel ajal on laserprinterite standardseks eraldusvõimeks saanud 600 dpi, eriti kvaliteetsed, professionaalset kirjastustööd võimaldavad printerid aga pakuvad eraldusvõimet 1200-2400 dpi. Töökiirus. Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps-
C. Kodukariõiguse ja inimkaubanduse piiramine - Esialgu rüütelkond ei nõustunud: nõudmised vastuolus privileegidega ja ei soovitud keskvõimu sekkumist · Kuna K II kavatses reformi teostada ka ilma nõusolekuta, pidi maapäev nõustuma *eestlase igapäevaelu hõlbustamiseks hakati avaldama kirjandust Liivimaa ,,Postiivsed määrused" · LM rüütelkonna 14-punktine maapäevamäärus, mis põhines von Browne vahendatud ettepanekutele - Kindralkuberner avaldas kahe patendina 1765 ka eesti- ja läti keeles Sisu: 1. Tp sai I korda juriidilise kinnituse vallasvara omandiõigusele(va ,,raudvara": talude tegutsemiseks vajalikud vahendid) - Vilja ülejäägi sai tp vabalt turustada 2
(=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne. * tihti on institutsionaalne seos heaoluriigiga (ministeeriumid, sotsiaalprogrammid jne). Heaoluriigi probleeme kogetakse teravalt (,,ühiskond laguneb!") - aga: kuigi sotsioloogid tihti pooldavad nt. selliseid asju nagu vaesuse vähendamist, sotsiaalse
annaabi.ee 
