2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses Nr S (m) 1:2000 1:5000 1:1000 8 150,26 7,51 3,00 15,03 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. Lähteandmed on toodud tabelis 1.3. Tabel 1.3. Punktidevaheline kaugus plaanil Nr D (cm) 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 8 4,12 82,4 206 412 1030
14cm 5,68cm Kirjeldus: Et leida kahe punkti vahelise joone pikkus horisontaalprojektsiooni pikkus looduses tuleb horisontaalprojektsiooni pikkus jagada mõõtkavaga mis on teisendatud meetriteks. Näiteks mõõtkavas 1:2000 on 1cm 20m looduses, seega 56,75 : 20=2,84cm. Ülesanne 3 Eesmärk: Kahe punkti vahelise kauguse järgi plaanil leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses. Mõõtkava on 1) 1:2000, 2) 1:5000 3) 1:10 000, 4) 1:25 000 Tabel 3. Punktidevaheline kaugus plaanil Punktidevahelin 1:2000 1:5000 1:10 000 1: 25 000 e kaugus plaanil/Nr 3,42/10 68,4m 171m 342m 855m Kirjeldus: Et saada kahe punkti vahelist kaugust plaanil tuleb plaani mõõt korrutada mõõtkava väärtusega meetrites. Näiteks 3,42 x 20=68,4m, seega 1:20000 mõõtkavaga plaanil 3,42cm-le vastab looduses 68,4m.
6 100,25 13 92,35 20 125,33 27 182,42 7 81,66 14 68,43 21 70,21 28 41,61 joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. Lähteandmed on toodud tabelis 1.3. Tabel 1.3. Punktidevaheline kaugus plaanil Nr D (cm) Nr D (cm) Nr D (cm) Nr D (cm) 1 5,96 8 4,12 15 7,23 22 3,72 2 3,22 9 2,88 16 9,53 23 4,61 3 10,03 10 3,42 17 12,24 24 13,39 4 9,65 11 12,13 18 5,58 25 8,12
X= (100,25 x 1) ÷ 20= 5,01cm. Täpselt sama tuleb teha ka kahe järgmise mõõtkava puhul. Kaardil 1:5000 vastab 1cm 50m looduses ning 1:1000 vastab 1cm 10m looduses. Ülesanne 3 On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000. Tulemused on toodud tabelis 1.3. Tabel 1.3. Punktidevaheline kaugus plaanil Nr; D(cm) 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 6; 9,16cm 183,2m 458m 916m 2290m Metoodika: Kaardilt 1:2000 vastab 1cm 20m looduses. 9,16cm vastab X m looduses. Selleks, et leida joone horisontaalpikkus looduses tuleb teha ristkorrutis. X= (9,16 x 20) ÷ 1= 183,2m. Sama kordan ka teiste mõõtkavadega. Kaardilt 1:5000 vastab 1cm 50m looduses, 1:
Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv. hAB=s·tan +i-e s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon punktis A mõõdetud kaldenurk i instrumendi kõrgus punkti A kohal e viseeritud punkti kõrgus punkti B kohal
Teen ristkorrutise: 920:20=46. Seega on mõõtkava horisontaalteljele 1:4600, mida lihtsamaks arvutamiseks ümardasin 1:5000. Sellega aga muutub ka kasutatava paberi laius joone AB kogupikkus ei ole enam 1:5000 mõõtkavas 20 cm, vaid ristkorrutise järgi 920/50=18,4 cm. Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm. Ristkülikusse, punktidevahelised kaugused, saan väärtused vastavalt antud ülesande tabeli viimasest lahtrist (vt. tabel 2). Kasti märgitud punktidevaheline kaugus sõltub otseselt sellest, kui suur on punktidevahelise kauguse väärtus mida pikem on kahe punkti vaheline kaugus, seda suurem on ka ruum ristkülikus. Selleks, et andmeid punktidevahelise kauguse ristkülikusse kanda, pean need esmalt sentimeetritesse saama, kasutades selleks eelnevalt arvutatud mõõtkava 1:5000 ja ristkorrutist. Näiteks ristküliku esimese kasti B-2 saan: 1cm=50 m x = 200 m, 4 (cm) Seega on esimese kasti suurus punktidevahelise kauguse kastis 4 cm ehk 40 mm
täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4
20.Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.) 21.Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22.Mis on nivelliir? Instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23.Nivelliiride jaotus.- 1) Silindrilise vesiloodiga ehk elevatsioonikruviga nivelliirid (kõige vanem) 2)Kompensaatoriga (optilised) nivelliirid- Laialdase kasutuse on leidnud nivelliirid, mis omavad spetsiaalse seade, mille abil viseerimiskiir
põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) 19. Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23. Nivelliiride jaotus. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' Täpsed nivelliirid 15'' 6
Vastus: 9,4 mm 2.Kuidas sõltub punktlanegu elektrivälja potentsiaal kaugusest punktist? Vastus: pöördvõrdeline kaugusega 3.Kui suur on ühe välgusähvatuse töö, kui liikunud laeng on 20 C ja pinge 10astmes 9 V? Vastus: 2*1010 J 4.Kui suur on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe, kui laengu 0,012 C viimiseks ühest punktist teise tuli teha tööd 0,36 J? Vastus: 30 V 5.Kui suurt elektrilaengut on võimalik viia 1 J töö arvel ühest väljapunktist teise, kui nende punktidevaheline pinge on 5 V? Vastus: 0,2 C Elektriline pinge Elektriline pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalne vahe. Tähis: U Samupinge- mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemale kui teine, seda suurem pinge tekib tema kahe jala vahel. Kontrollküsimused: 1.Pinge külmkapi elemendil on 230 V ja vool selles on 0,60 A. Kui palju energiat kulutab selline külmkapp ühe kuu jooksul? Vastus: 360 MJ 2
yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". d AB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. X A A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0... 90) Leida: AB, dAB xAB = xB - xA III veerand II veerand yAB = yB - yA x (180.. x - (90...
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos
paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 21. Mis on rumb? Rumb (R) on nurk põhja- või lõunasuunast kuni jooneni, mõõdetuna vahemikus 0-90°, lisades juurde rumbi veerandi (NE; SE; SW; NW). 22. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetiline vastuülesanne ehk pöördülesanne on ülesanne, millega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus l ja joone (suuna) direktsiooninurk . 23. Mis on nivelliir? Nivelliir- instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Punkti absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Merepinnast ülevalpool asuva koha absoluutne kõrgus on positiivne ja
20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel,
leiame kolmnurgast L2A2H3: ( ) ( ) Pöördülesande lahenduseks on nurgad vastavalt: 1 40; 2 20; 3 0. Nagu näha, langevad arvutatud nurgad kokku nendega, mida kasutasime eelmises ülesandes nihkevektori arvutamiseks. Järelikult võib antud ülesande lahenduse lugeda tõeseks. 5. Roboti sirgjoonelise liikumise planeerimine 5.1 Ülesande sisu Ülesande sisuks on planeerida roboti käe sirgjooneline liikumine punktist A punkti B. Punktidevaheline liikumine peab olema võimalik ning punktid peavad asuma selle roboti tööruumis. Arvestada tuleb ka selle roboti käe liikumise kiiruse ja kiirenduse piiranguid. Algandmed: Punktiks A võtan roboti käe asendi, kui kõik roboti lülid on pööratud 0 kraadi võrra: 1 0°; 2 0°; 3 0°; 4 0°; x 4 0 mm; y 0 mm; z 730 mm 12
E= E= = U kahe ekvipotentsiaalpinna vaheline pinge, q d C m d nende pindade vaheline kaugus Pinge A A laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö, U = q q laengu suurus Töö elektriväljas A = Eqd E elektrivälja tugevus, q laeng, d punktidevaheline kaugus piki jõujoont Kondensaatori q C= C kondensaatori mahtuvus (1F, üks farad), elektrimahtuvus U q ühe katte laeng, U katetevaheline pinge Plaatkondensaatori 0 S S katete ühispindala, d katete vahekaugus, elektrimahtuvus C= katetevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 elektriline konstant
E= E= = U kahe ekvipotentsiaalpinna vaheline pinge, q d C m d nende pindade vaheline kaugus Pinge A A laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö, U = q q laengu suurus Töö elektriväljas A = Eqd E elektrivälja tugevus, q laeng, d punktidevaheline kaugus piki jõujoont Kondensaatori q C= C kondensaatori mahtuvus (1F, üks farad), elektrimahtuvus U q ühe katte laeng, U katetevaheline pinge Plaatkondensaatori 0 S S katete ühispindala, d katete vahekaugus, elektrimahtuvus C= katetevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 elektriline konstant
mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus. Sel juhul rajatakse järjest mitu nivelleerimisjaama ja tegu on liitnivelleerimisega. Täpsematel mõõtmistel nõutakse, et jaamu oleks paarisarv. Kahe jaama vahelised ühised punktid on sidepunktid. Igas jaamas arvutatakse kõrguskasvud. Kui sidepunktide absoluutkõrguseid ei ole vaja arvutada, siis valitakse need punktid suvaliselt, vaiu maasse ei lööda, vaid kasutatakse ajutisi latialuseid
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul
yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, dAB xAB = xB - xA III veerand II veerand yAB = yB - yA x (180.. x - (90... tanAB =zyAB /xAB arctan AB y - ..270) y + ..180) 3.Direktsoiininurkade arvutamine.
Kahes eri inertsiaalsüsteemis vaadeldava sündmuse ruumi- ja ajakoordinaatide
vahelised seosed (kehtivad suurte kiiruste korral). Kui v<
Ss - mõõdetud kaugus (kaldkaugus). 22 Horisontaalkauguse redutseerimine ellipsoidi kõõluks: d Kprojplane= -d (18) h 1+ R kus d - horisontaalkaugus, h - punktidevaheline keskmine kõrgus, R - Maa raadius + referentspinna kõrgus ellipsoidist. Reduktsioon kõõlust ellipsoidi kaareks: d3 Kchord-to-arc = (19) 24 R 2 kus R - Maa raadius antud punktis, d - punktide vaheline kaugus (ellipsoidi kõõlu pikkus). Parandused Lambert-Est kaardiprojektsiooni üleviimiseks:
omadused: (ei leidnud paremaid omadusi :( ) wtf Kahe horisontaali vahe - lõikevahe, alati üks ja sama. Põhihorisontaalide kõrgused jagunevad alati valitud lõikevahega. Horisontaali kõrgus kirjutatakse alati nii, et numbrite jalad oleksid languse suunas. Nõlva aluseks nim. horisontaalidevahelist kaugust plaanil. 46. Nivelleerimise liigid 1) Geomeetriline nivelleerimine Geomeetrilisel niveleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalselt püstitatud lattide abil. Viseerimiskiire horisontaalsus tagatakse niveleerimisinstrumendiga. Jaguneb otsast nivelleerimiseks, keskelt nivelleerimiseks ja liitniveleerimiseks. 2) Trigonomeetriline ehk geodeetiline nivelleerimine Kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse kaugus horisontaalpinnal ja vertikaalnurk. Kõrguskasvud arvutatakse trigonomeetriliste funktsioonide abil.
x = 0,1 (harilikult) 26. TCP voo juhtimine Saatja ei ülekoorma (-täida) vastuvõtja puhvreid. Vastuvõtja teavitab saatjat pidevalt hetkel vabana oleva puhvriosa suurusest (RcvWindow väli päises, vastuvõtu akna suurus) Saatja hoiab meeles saadetud kinnitamata (unACKed) segmentide andmemahtu, mis on väiksem viimati vastuvõetud RcvWindow väärtusest (et suudaks otsustada, millal võivad vastuvõtja puhvrid täituda). 27. TCP koormuse juhtimine Lõpp-punktidevaheline koormuse juhtimine (võrguseadmed ei paku infot hetkekoormuse kohta, koormusinfo tuletatakse klient-server suhtluses jälgitavatest kadudest, viidetest). Ülekandekiirust reguleeritakse congestion window (saateakna) suurusega (kontrollib korraga maksimaalselt saadetavate kinnitamata segmentide hulka). Läbilase = w*MSS / RTT [B/s] w – ühe RTT jooksul saadetud segmentide arv MSS – maksimaalne segmendi suurus RTT – Round Trip Time
annaabi.ee 
