Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik; 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk; 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia;
Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne. Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne) Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule.
· 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari. Reiner Brocmann: · sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor; · Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks;
"Taaveti laulud" Eesti esimene reekviem (1927) Veljo Tormis 1930- Artikkel "Rahvalaul ja meie" 1972 · Regivärsilise rahvalualu propageerimine · Regilaul kui muusikaline emakeel Loomingu võib jaotada kaheks: · Rahvlauludel põhinev · Modernne helikeel Rahvalaulul põhinev looming: · "Mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind." · Iseloomulik tüsklilisus: "Kinhu pulmalaulud", "Seitseteist eest pulmalaulu", "Naistelaulud", "Meestelaulud" jm Modernnde helikeel: · Uued kõlavärvid · Kõnelaul · Lahendamata dissonantsid(ebakõlad) · Klastrid(kobarakordid) Heino Eller 1887-1970 Peteruri konservatoorium(viiu, kompositsioon) Kompositsiooniõppejõud Õpilasi; E.Tubi, E.Oja, V.Kapp, V. Ojakäär... jne Loomingus valdavaks kammermuusika ja sümfooniline muusika "Viis pala keelpilliorkestrile" viimane osa "Kodumaine viis" Eduard Tubin 1905-1982
Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise
katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui ka kannatuste kirjeldamisel. Teise rühma moodustavad invektiivid, ründavad pilkelaulud, ja epigrammid. Neis õiendab Catullus arveid talle ebasümpaatsete tegelastega, olgu need siis politikaanid, hoolimatud äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud. Eri grupi moodustavad pikemad palad: kaks epitalaamioni (pulmalaulu), kaks pisieepost ja Kallimachose "Berenike loki" tõlge. Iseloomulik on neis Aleksandria luule õpetatud laad. Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu. Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit. XXIX. Esimesena rooma luules on Catullus kasutanud mõnd kreeka meelika stroofi; Sappho
moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed.
Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik sari on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale,
alaväärtuslikuks peetud maakeel (eesti keel undeutch), võeti kasutusele pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles. Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus. Ladusas eesti keeles. Värsirida koosneb 12 v 13 silbist, vahel on paus: su õnnis on see mees, kes isa peale loodab. Brockman, sündinud 17. Sajandi alguses. Tuli siia 1634 - Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Tuli Saksamaalt sõjapakku, kolm aastat hiljem kirjutab pika ja ladusa eesti keelse pulmalaulu. Hämmastavalt ruttu oli õppinud ära eesti keele. Hiljem saab temast Kadrina kirikuõpetaja. Juhuluulet avaldati mõneleheliste trükitud lehtedena. Juhuluuletused pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi läbi aegade säilida. Käsikirjalisena poleks säilinud juhuluuletuste arv nii suur kui ta on täna. Juhuluuletuste eeskujuks oli Prantsuse kuninga õukond. Andis oma toredusega tooni, kujundas moe Euroopas. Louis XIV - päikesekuningas,
"Unustatud rahvad". Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. 1981 "Eestlase laulukesed", 1983 "Laevas lauldakse", 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile jne. 24. "Raua needmine"- RAUA NEEDMINE on kahtlemata tuntumaid teoseid Eesti koorimuusikas. Juba algselt on seal olemas kogu käesoleva projekti peamised tunnusjooned: shamaanide loitsud, Kalevalast laenatud riimid, regilaulu ürgne vägi.
Luuleharrastus muutus salongilikuks moeasjaks. Eeskujuks seati Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda püüti viljeleda eri keeltes: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles. Idee oli uudne ja huvitav: nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel aga ka matustel kõlama eestikeelsed värsid. Paraku ei jõudnud need pärisrahva kuuldekaugusesse. 1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite
1986 "Rahuloits" segakoorile ja samaanitrummile (A. Heinsalu tekst ja muusikaline materjal) "Vanavanemate viisivakk", 29 laulu ja kooda naiskoorile/ lastekoorile (tekstid erinevatelt autoritelt) 1987 "Kalevalan alkusanat/ Kalevala algussõnad" segakoorile ("Kalevala") "Eesti mees ja tema sugu" meeskoorile ja lokulauale (Lea Tormis) "Virumaa ja Pandivere" naiskoorile/ meeskoorile/ segakoorile (Hando Runnel) "Üheksa eesti lõikuslaulu" segakoorile (rahvaluule) 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile 1989 "Ilmiantajan tarina/ Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino) "Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule) "Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule) "Karjala saatus", viis laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) 16 1990 "Kolm itaalia (trentino) rahvalaulu" meeskoorile, segakoorile ja lastekoorile "Mõrsja hüvastijätt" segakoorile ("Kalevala") 1991
sajandi alguse eestikeelne juhuluule Luuletustega tähistatakse erilisi sündmusi (pulm, kooli lõpetamine jne). Eestis juurdus esmalt saksakeelsena, vahel ka ladinakeelsena. Selle kõrval on kirjutatud siiski ka eestikeelset juhuluulet. See jaguneb kolmeks: pulmalaulud, matuselaulud ja pühenduslaulud. 17. sajandi esimesel poolel kirjutati kõige rohkem pulmalaule. Rainer Brockmann pani 17. sajandil aluse eesti kunstluule sünnile. M. Opitz toob luulesse silbilisrõhulise värsi. Brocmanni pulmalaulu näol on tegu üsna labase eksemplariga. Esimeses salmis mainitakse ära jumala roll, teises kiidetakse peigmeest, kolmandas räägitakse pruudist veidi (rohkem juttu küll tema isast, kes on varakas), neljas salm viitab laste sigitamisele. 6. Käsu Hansu luuletuse ,,Oh! Ma vaene Tardo liin" teemad, poeetika ja sõnum Käsu Hans esindab talupoja/maaelu positsiooni. Ta oli esimene eesti rahvusest luuletaja.
Juhuluule all mõeldakse ajajärgule omast (saksa eeskujudele tuginevat) barokkluulet, mida harrastati kõrgemate seisuste sünnipäevade, pulmade ja matuste puhul. Tavaliselt mainitakse juhuluule aktiviseerijana Tallinnas saksast tulnud luuletajat Paul Flemingit (1609-40). Tema ümber oli tekkinud kohalike luuleharrastajate ring, nn. lamburiühing, millised olid moes Saksamaal. Oluliseks on peetud Flemingi kokkupuuteid ja sõprust Rainer Brockmanniga, eesti esimese pulmalaulu autoriga. Juhuluule sündi soosivaks eelduseks oli trükikoja asutamine Tallinnasse aastal 1635, kuna seal trükiti esimeste hulgas Flemingi luuletusi ning ka Brockmanni esimene pulmalaul. Pulmalaulud olid mõeldud härrasseltskonnale. Kadrina pastor Brockmann kirjutas ka saksa-, kreeka- ja ladinakeelseid luuletusi, mida on kokku mitusada. Teisteks autoriteks olid Juuru pastor Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Kirbla pastor Daniel Göbel, Georg Salemann, Rõngu pastor Olaus Georg Salenius
Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 6. Läti eepose eripärast. Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud.
Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637. Brockmanni tollaegne eestikeelne luueharrastus sai eeskujuks toonastele värsimeistritele. Lamburiringi kuulus ka Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Salemann, ülistab eesti keelt ja arvab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Palju tugevaid juhuluule näited on aga anonüümsed ( pulmalaul "Armasz kallisz kuldene Wend" ja "Pulma Laul"). Kirjanduslikumlt tagasihoidlikuma juhuluule sekka kuuluvad matuse-, leina- ja pühendusluuletused.
Omaette temaatilise osa moodustavad pulmalaulud ehk epitalaamionid (kr epithalamios), mis olid tuntud juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Seal oli kombeks noorpaari magamistoa akna taga vastavasisulisi laule laulda. Renessansist alates levisid pulmalaulud kõikjal Euroopas ning Saksamaa vahendusel jõudsid ka Eestisse, eeskätt Tallinna. 1630.aastate keskel muutus pulmalaul härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lamburiseltsi. P. Fleming oli pulmalaulude innukas viljeleja ning ka teiste õhutaja. Rahvavalgustuslik proosa Märksa enam kui luulet mõjutasid valgustusideed meie jutukirjandust. Ratsionaalne elutunnetus otsib väljundit ikka proosas, emotsionaalne aga eelistab luulet. Siinsed
» «Olete ka ameti valinud!» vastas ülemdiakon. «Olen teiega nõus, mu õpetaja, parem on filosofeerida ja luuletada, puhuda ääsis lõket või taevast tuld hankida, kui kanda kasse mööda tänavaid. Ja seepärast, kui te mind hõikasite, tundsin ma ennast sama rumalana kui eesel praevarda ees. Aga mis teha, aulik härra? Iga päev tuleb ju elada, ja kõige ilusamad aleksandriinid ei vääri üht tükki Brie juustu hamba all. Ma luuletasin Flandria Marguerite'i auks selle kuulsa pulmalaulu, mida te teate, kuid linn ei maksa mulle selle eest midagi, sest see ei olevat midagi väärt. Nagu võiks nelja eküü eest mõnda Sofoklese tragöödiat luua! Olin nälga suremas. 244 Õnneks leidsin ma, ct mu lõualuud on kaunis tugevad, ja ma ütlesin neile: «Tehke aga kunsttükke ja vigureid ning toitke ennast ise. Ale te ipsam.1 Üks pättide jõuk, kes mulle headeks sõpradeks said, õpetasid mulle paarkümmend Heraklese tükki * ja nüüd annan ma
annaabi.ee 
