Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli
Õpetaja arvas, et Penn sai liiga kõrged hinded(Virve oli kirjandi valmis kirjutanud). Jaagu kirjand oli silmapaistev ning õpetaja saatis poisi Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Ta proovis kirjutada nii huvitavalt, et Virvel koosolekul igav ei hakkaks. · Jaak ja Virve olid koosolekul, kus poiss kirjandi ette luges. Peale seda saatis ta Virve koju. Tüdruk ütles et talle meeldis Jaagu esitlus. · Pukspuude poolt tuli ka Laasik. Jaak ja Laasik läksid koos minema. Teel rääkisid nad ning Laasik ütles, et tema Pukspuude pool ei käi tüdrukute pärast, sest Penn oli ju Ainoga ja Jaak Virvega. · Laasik ja Jaak läksid tee peal lahku. Jaak läks trammi peale, kus kohtus Toodriga. Tooder oli Wikmanist lahkund koos oma pojaga, kes ka seal õppis. Jutt veeres kümnendike tembu peale ning Tooder leidis, et õpilased poleks tohtinud nii teha, sest
29. Miks ei antud ekskursioonil olevatele poistele tunnistusi kätte? 30. Kellest rääkis õpetaja Rootsi sõites? 31. Kes poistest oskas natukene rootsi keelt? 32. Miks oli ühe poisi hüüdnimi Muna? 33. Kuidas oli Jaagu tüdruku nimi, kellega ta Rootsis semmis? 34. Millise pudeli tegi Maria poistele lõpetamise puhul välja? 35. Kelleks tahtis Penn saada? 36. Kuhu sõitis Virve, kui tuli sõda? 37. Kuhu jäi perekond Penno? 38. Mida ja kus õppis Virve? 39. Kus asus Pukspuude suvila? 40. Keda nägi Jaak, kui ta Pukspuude suvilas käis? Kes tahtis paadiga Eestist põgeneda?
Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Virve mängis flööti, mõlemad poisid hakkasid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole.
presidendiks ja paljudele poliitvangidele anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast. Eestis antakse neile ka lôputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane (sôjast ei teata veel midagi). Peale seda läheb Jaak koos Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures. Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud
sündmusi (Päts on saanud presidendiks ja paljudele poliitvangidele anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast. Eestis antakse neile ka lôputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane (sôjast ei teata veel midagi). Peale seda läheb Jaak koos Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures. Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa
Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei
Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada
Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada
See juhtum oli minu arvates väga heaks alguseks, näidates kohe klassi tuumiku ühtehoidvust ja seltsimehelikku hoolimist. Ülejäänud teos kulgeb sarnases rütmis, tehakse sigadusi, rivaalitsetakse Virve pärast, käiakse koolipidudel ning mõnikord ka õpitakse. Sirkli ja Laasiku ühiseks armuhuviks on Virve, kes nimele vastavalt kui virvatuluke käitub nii, kuidas heaks arvab, andes kord lootust Laasikule, kord Jaagule. Teose lõpu poole toimub edasihüpe ajas, toimub klassikokkutulek Pukspuude majas viis aastat peale kooli lõpetamist. Endised sõbrad lähevad tuliselt vaidlema oma vaadete üle, sest nad on sunniviisiliselt olnud sunnitud jagunema punaste ja natside pooltele. On ka neid, kes on jäänud eestimeelseks. Mälestatakse Pennot, kes küüditati perega Siberisse. Hilisema tegevustiku käigus saadetakse Jaak vangilaagrisse, tagasi tulles avastab, et Virve on kodumaalt lahkunud. 6
Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole. Kui Riks kontrolltöö vastuseid viies haiglasse sattus, käis Virvel teda haiglas vaatamas. Wikmani poisid läksid ekskursioonile Stockholmi. Rootsi reisi ajal juhtus poistega nii mõndagi. Jaak armatses võõra tüdrukuga, teda hakkab piinama südametunnistus ja süütunne ja ta saadab Virvele postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad. Aasta möödudes on Jaak ja Virve jätkuvalt koos, kuid Jaak oli mitu kuud ilma põhjuseta vangis olnud. Kui Jaak läheb Pukspuude juurde, lootes, et näeb Virvet peab ta pettuma, Virve oli koos sõbrannaga üle mere põgenenud. Nii Riks kui ka Jaak olid mõlemad Virvest ilma. Õpetajaskond Hr. Kõiv Wikmani gümnaasiumi kõige noorem õpetaja, peaaegu 30 aastat vana. Hakkas Wikmani poistele viiendas klassis õpetajaks
Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus 13 Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Virve mängis flööti, mõlemad poisid hakkasid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole.
küll, ning on täiesti unustanud selle Rootsi tüdruku.Kui Jaagul on 11.klass läbi pannakse tema vangi.Enne klassikokkutulekut saab ta sealt välja. Klassi kokkutulekul avastab ta, et üpris palju tema häid sõpru.Kes läksid peale kooli sõjaväkke, on surma saanud.Kuid teda tabab ka rõõmutunne näha teisi häid sõpru.Üks hea klassikaaslane oli põgenenud ära Rootsi oma perega.kokkusaamine toimus Pukskpuude majas.Juss ise oli aga sõjas, ning temast ei teatud midagi.Pukspuude ema oli läinud ära kellegi juurde külla ning sellepärast lubas ta Jaagul maja kasutada.Kui see kokkusaamine läbi oli.Avastas Jaak et Virve oli ka kodus.Ta nägi Virvet üle pika aja ning nad veetsid öö koos.Kui nad seal olid siis kuulsid suuri pauke aina lähenemas ning lähenemas.Sõda oli ka Tallinna jõudnud.Jaak käis vahepeal kodus, ning kui ta sinna tagasi suundus ei olnud enam Virvet seal.Seal oli ainult Riks, kes oli ka Virvet otsima tulnud.Ning proua Pukspuu.Proua Pukspuu
Hea näide oli väike Trull. Tema ei läinud "Maria juurde", kuid ta aitas poisse sellega, et kuna tema pidi järgmine päev referaati vastama, siis oli tal kohustus rääkida nii kaua, et õpetaja ei saaks teisi poisse oma küsimustega piinata. Penno oli Jussi hea sõber ja samuti Jussi vanema õe Ainoga tihedalt seotud. Juhanil oli ka kaksikõde Virve, kes meeldis väga Jaagule. Laasik käis Jussi õpetamas lõpueksamite tarvis ja seetõttu külastas tihti Pukspuude kodu. Pikapeale muutus Jaak kahtlustavaks ja kartis, et Laasik üritab temalt Virvet ülelüüa. 5)Isiklik hinnang loetule. Põnev oli lugeda Wikmani poiste lugusid. Nende lõputud krutskid koolis olid huvitavad. Nende poiste võtted igapäevaste kooliasjade lahendamiseks olid üsna erinevad meie omadest praegu. Vahel ma soovin, et me elaks ka sellises ajas nagu see oli Wikmani poistel, sest tihti kuuleb vanematelt inimestelt, sarnaseid jutte ja mida kõike nad oma nooruses
See on ülim tegur, mis sunnib üht või teist abinõud kasutama oma tahetu saamiseks. Heaks näiteks on Richard Laasik "Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke. Kui ta just ei olnud ametis Juhani õpetamisega, siis ehitas ta Virvele rõdu, kus too sai flöödiga mängida. Ka Juhani õpetamisele mõjus armumine hästi, kuna Richard oli rohkem motiveeritud. Kui Juhan ei oleks eksamit läbinud, oleks Richard ju Virvele endast halva mulje jätnud. Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused. Musta valgeks oskab igaüks rääkida, kuid vähe on neid, kes
lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane. Edasi on läinud 5 aastat ja toimub klassi kokku tulek. Seal tekib tüli selle üle kelle poolt olla, kas sakslate või venelaste. Läheb veel aasta edasi. Jaak ja Virve suhtlevad edasi, kuigi Jaak oli juba mitu kuud kinni istnud asjatult. Ta saab vabaks ja läheb Virvet otsima. Kodus teda ei olnud, ema arvab et äkki suvilas. Ta laenab tuttava käest ratta ja sõidab suvilasse ja seal ei ole ka Virvet. Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e
Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa) Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms.
detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nõrk , võib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. 5.) Autor tahtis selle raamatuga ütelda , et alati kui sa teed kooli ajal igast trikki ja
16. saj. lõpul kasutati pukspuud järjest enam eraldi kujunduselemendina. Selle madala taime pügamisomadused lasksid luua keerukaid põimmotiiviga mustreid. Kujunesid nn. parterre de borderie`d, kus kasutati rullis ja koolutatud mustreid. Enamgi veel, nendest said Prantsuse baroki tunnusmärgid. Hilisemal ajal muutusid nn. sõlmaiad (knot garden) , mis olid iseäranis mõjusad väikestel aladel, uuesti populaarseks. Üksteisega pandi põimuma ürtide ja pukspuude read. 15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18. sajandil (iseseisvalt) 2. juulit 1718, mil algasid lossi rajamistööd, loetakse Kadrioru barokse lossiansambli sünnipäevaks. Sellesse ansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega, lossi ees paiknev alumine aed ja lossi taga asuv ülemine aed. Barokse ansambli suurim osa - alumine regulaaraed - ulatus umbes 280 m pikkusena
anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast. Eestis antakse neile ka lputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile pärast kooli lppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane (sjast ei teata veel midagi). Pärast seda läheb Jaak koos Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures. Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise
Soojade kevadilmade saabumisel võetakse kaitsed maha, et taimed ei läheks hauduma. Lume jäägid murendada või lükata taime juurest eemale, et päike saaks hakata pinnast soojendama ja juured andma niiskust rohelistele lehtedele. Katted eemaldatakse pilvise ilmaga ja osade kaupa jättes taimede kaitseks mõned oksad või mõne kihi kattematerjali. 7-10 päeva pärast võib eemaldada kaitse täielikult. (seemnemaailm) Lõikamine Mis puudutab harilike pukspuude lõikamist, siis pehmes kliimas pöetakse pukspuu palle ja teisi vorme juba aprillikuus. Karmimas keskkonnas oodatakse mai alguseni. Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja lõigatakse tagasi vaid uued kasvud. Vanu oksi võib lõigata ainult juhul, kui taim on täielikult vormi kaotanud. Pukspuust saab "treida" erinevaid puu vorme. Selleks valitakse taimed, mis looduse poolt omavad tugevat telge, lõigatakse soovitud
Soojade kevadilmade saabumisel võetakse kaitsed maha, et taimed ei läheks hauduma. Lume jäägid murendada või lükata taime juurest eemale, et päike saaks hakata pinnast soojendama ja juured andma niiskust rohelistele lehtedele. Katted eemaldatakse pilvise ilmaga ja osade kaupa jättes taimede kaitseks mõned oksad või mõne kihi kattematerjali. 7-10 päeva pärast võib eemaldada kaitse täielikult (seemnemaailm). 13.5.Lõikamine Mis puudutab harilike pukspuude lõikamist, siis pehmes kliimas pöetakse pukspuu palle ja teisi vorme juba aprillikuus. Karmimas keskkonnas oodatakse mai alguseni. Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja lõigatakse tagasi vaid uued kasvud. Vanu oksi võib lõigata ainult juhul, kui taim on täielikult vormi kaotanud. Pukspuust saab “treida” erinevaid puu vorme. Selleks valitakse taimed, mis looduse poolt omavad tugevat telge, lõigatakse soovitud
vältimiseks on vaja põõsaid mõnikord siduda. Soojade kevadilmade saabumisel võetakse kaitsed maha, et taimed ei läheks hauduma. Lume jäägid murendada või lükata taime juurest eemale, et päike saaks hakata pinnast soojendama ja juured andma niiskust rohelistele lehtedele. Katted eemaldatakse pilvise ilmaga ja osade kaupa jättes taimede kaitseks mõned oksad või mõne kihi kattematerjali. 7-10 päeva pärast võib eemaldada kaitse täielikult. Lõikamine Mis puudutab harilike pukspuude lõikamist, siis pehmes kliimas pöetakse pukspuu palle ja teisi vorme juba aprillikuus. Karmimas keskkonnas oodatakse mai alguseni. Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja lõigatakse tagasi vaid uued kasvud. Vanu oksi võib lõigata ainult juhul, kui taim on täielikult vormi kaotanud. Pukspuust saab “treida” erinevaid puu vorme. Selleks valitakse taimed, mis looduse poolt omavad tugevat
annaabi.ee 
