..6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk. Ka muud tuled peavad põlema (lähi-, ääre- ja numbrituled). Soovitatakse ka vedaval autol sisse lülitada ohutuled. MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h. · Pukseerimine on keelatud: 1. Painduva ühenduslüliga kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, millel ei tööta sõidupidur või rool 2. Vardakujulise jäiga ühenduslüliga mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta rool. (jäiga kolmnurkse ühenduslüliga tohib sellist sõidukit pukseerida) 3. Mistahes tüüpi jäiga ühenduslüliga mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass
ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades.
päästevahenditega komplekteerimist, avariiplaanide koostamist ja nende variantide läbitöötamist osalejatega. Puksiiritrossi pikkus valitakse tulenevalt pukseeriva ja pukseeritava laeva vahelist ohutust kaugusest. Väga tähtis on, et kasutatav tross oleks töös, niipalju kui see on võimalik, käepärane ja mugav edasiandmisel, kinnitamisel, lahti andmisel jne. Küllaltki sobiv on selleks terastross. Pukseerimine pardati. Selliselt saab pukseerida seal, kus ei ole küllalt ruumi pukseerida kiiluvees ja juhul kui lainetus lubab sarnast operatsiooni. Pukseeriva laeva paigutamine pukseeritava laeva kõrvale annab mõlemale laevale hea juhitavuse. Meetod on kasutusel sadamates ja objektide ümberpaigutamisel aga ka lasti ümberlaadimisel ühelt laevalt teisele. Ettevalmistuse käigus peavad kinnitusotsad olema võimalikult tugevasti ja lõtkuta kinnitatud. Löökide pehmendamiseks laevade vahel tuleb vajalikesse kohtadesse sobitada vendrid. Pukseerimine tõugates
vahetada iga 60 000 km järel õli- õlifiltrit. Seitsmekäiguline DSG hooldust ei vaja. DSG KÄIGUKAST • Et käiguvahetused on väga kiired, tagab DSG-käigukast parema kiirenduse ja väiksema kütusekulu kui manuaalkast (see oleneb küll konkreetsest autost- mootorist), käiguvahetused on aga mugavamad kui automaatkastil. • Volkswageni puhul on olemas reegel 50- 50st. Autot ei tohi pukseerida kaugemale kui 50 km ja mitte kiiremini kui 50 km/h. • Tootjad kes on kasutanud/kasutavad DSG-käigukaste: BMW, Audi, Volkswageni 7-käiguline DSG käigukast Volkswagen, Kia, Lamborghini, Ford, Honda, Hyundai, Mitsubishi DSG-KÄIGUKAST Kuuekäiguline DSG Volkswageni 7-käiguline DSG käigukast
tähistatud kohustusmärkidega "Jalgratta- ja jalgtee". 2. Sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal 3. Lasta ennast vedada teise sõidukiga LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE · Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi: 4. Vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele 5. Pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud 6. Sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel. LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA LIIKLEJALE · Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käsikäruga liikleja on jalakäija ja tema peab liikuma jalakäijatele ettenähtud reeglite järgi.
LIIKLUS KIIRTEEL · Kiirteel ei tohi: 1. Liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h 2. Peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala 3. Sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7m pikkuse autorongiga 4. Pöörata tagasi, sõita eraldusribale või selle katkestuskohale 5. Tagurdada 6. Pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale · Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100m tahapoole panna teele ohukolmnurk LIIKLUS KIIRTEEL Kiirteel on kehtestatud terve rida keeldusid: 4. Tagurdamine 1. Keelatud on liikumine alla 40 km/h 5. Pukseerimine 2. Peatuda ja parkida 3
sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas. · Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule. · Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult. · Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat. · Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu. · Kogu päästeoperatsioon, ohutusabinõud ja reostuse kontrollimine läks maksma üle 12,5 miljoni euro. · Pallase kindlustus kattis umbes 1,75 miljonit eurot. *Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada
Kogu töö käib akna vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil. Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi. Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud, on kogemata kustutatud faile võimalik taastada. Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü
14.Mis aitab pikkadel sõitudel väsimuse vastu? Võimlemisharjutused puhkepausi ajal Õigeaegsed ja piisavad puhkepausid 15.Sinise põhjaga 30 km/h Kohustab sõitma kas märgil näidatud või sellest suurema kiirusega 16.Te tahate jalgratturust mööduda. Kas sel juhul piisab 0,5 m-st külgvahest? Ei, kuna jalgrattur võib ootamatult kõrvale kalduda 17.Millist ligikaudset pikivahet eessõitjaga peab hoidma kuival asulateel? 2 sekundit 18.Millal ei tohi pukseerida painduva ühenduslüliga? Kui pukseeritaval sõidukil ei tööta sõidupidur või rool Kui teel on kiilasjää 19.Milline tegevus on õige? Arvestan, et naaberreas sõitev juht peab mulle enne raja vahetamist teed andma 20.Milliste tuledega tohib mootorsõidukiga sõita valge ajal? Päevatuledega esitulede asemel Lähituledega 21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8..
Detsembri, jaanuari ja veebruari kuul tuleb kasutada talverehve 90. Lisateadetetahvel teatab, et keelatud on ... sõita suitseva mootoriga; parkida töötava mootoriga; 94. Milles peab juht veenduma enne möödasõidu alustamist? Et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba. Et eessõitja pole andnud vasaksuunamärguannet. Et temast pole alustatud möödasõitu. 95. Kiirteel ei tohi ... pukseerida mootorsõidukit kaugemale lähimast ärapööramiskohast; parkida väljaspool selleks määratud ala; peatuda väljaspool selleks määratud ala; 97. Sõidate pimeda ajal valgustamata teel. Vahetult teie ees sõidab sõiduk. Millised tuled peavad teie sõidukil põlema? Ainult ääretuled. Lähituled. Kaugtuled. 98. Kus on peatumine keelatud? Kiirteel väljaspool selleks määratud ala. Sõiduteel, kus nähtavus on piiratud.
Sõidukis, milles on turvavööd, peab sõitja olema nõuetekohaselt kinnitatud! Jalgrattur ega mopeedijuht ei tohi: sõita kõnniteel (piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta); sõita juhtrauast käega kinni hoidmata (mopeedijuht peab juhtrauda hoidma mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguande andmise ajal); lasta ennast vedada teise sõidukiga; vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud; sõidutada sõitjat, kes ei ole kindlalt istmel. 11) Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kannatanu pea hoidmisega toetad tema vigastatud kaela ning hoiad hingamisteed vabad Peamised asjad, mida tuleb abi ootamise ajal teha, on järgmised:
tagajärgede vähendamiseks Kiirteel ja teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on üle 90 kilomeetri tunnis, tuleb hädapeatatud mootorsõidukil sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 meetrit tahapoole panna teele ohukolmnurk Muudatused liiklusreeglite osas Mootorsõiduki pukseerimine Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koorma- platvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest
Design View aknas olevaid objekte saab hiirega valida ja ekraanil ümber paigutada kas ükshaaval või gruppidena. Väljadega on seotud nende nimed {attached label). Hiireklõps väljal või s e l l e nimel v a l i b osutatud objekti, mis ümbritsetakse raamiga, m i l l e nurkades ja keskel on kontrollruudukesed. Väiksematest ruudukes test saab objekti suurust muuta, sel juhul on kursoriks kaldnool. Objekti nihutamiseks tuleb hiirekursor paigutada suuremale kontrollruudukesele ja pukseerida väli või s el le nimi vajalikule köhale. Kursor on s iis väljasirutatud esisõrmega käe kujuline. Asendit saab kontrollida akna servas oleva joonlaua a b i l . Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline. Mitut välja on kõige lihtsam valida, tõmmates neist läbi punktiir-raami. Selleks tuleb kursor paigutada väljapoole valitavaid objekte, vajutada hiirenupule ja seda vabastamata tõmmata raam vajalike objektide ümber
Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem) Sildumisotsad trossipoolil ja alusel, merel kaetakse pealt kattega (päikese eest) ´ Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga.Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast.Saateots kerge tugev teras- või
ajal suruakse õli silindrite teistest pooltest kolvi poolt välja. Silindrit pööravad esirattaid vastavalt rooliratta pööramisele. Kui seirattad on pööratud äärmisse piirasendisse, ei või rooli hoida pööramist jätkuvas asendis. Rooli tuleb veidi tagasi pöörata, et vältida õli liigset kuumenemist ja kaitseklappide tarbetut koormamist. Rattaid saab pöörata ka seisva mootoriga, kuid pööramine on siis aeglane ja raske. Mootoririkke korral saab höövlit aeglasel kiirusel pukseerida, kuid seejures tuleb täita juhiseid. Pärast roolimehhanismi ja/või esisilla kokku panemist ning enne sõidu alustamist tuleb kontrollida, et rataste pööramisel ei esineks takistusi ja rataste pööramispoldid oleks reguleeritud. Roolisüsteemi toidetakse pidurite laadimisventiili kaudu. Pidurdamisel (mootori tühikäigul) juhitakse umbes 1/3 süsteemis ringlevast õlist pidurite laadimisventiili kaudu pidurisüsteemi ning dosaatorpump toimib siis aeglasemalt
Selleks valitakse menüükäsk View Tab Order ning Access kuvab dialoogiakna Tab Order (joonis 9.10) . Joonis 9.44 Tabulatsioonijärjekorra muutmine Väljade järjekorda saab muuta lohistades neid hiirega sobivasse kohta. 9.3.3. Alamvormide lisamine Alamvorm võib-olla esitatud vormil tabelina või vormina. Esitusviisi võib vahetada. Mõlemal esitusviisil saab andmeid kerida. Alamvorm tuleb eelnevalt eraldi disainida ja salvestada ning seejärel pukseerida hiirega põhivormile. Põhivormil andmeid kerides muutub alamvormi sisu. Vormil võib-olla ka mitu alamvormi. Access- lihtne ja vajalik 49 Alamvormi lisamiseks klikatakse tööriistakasti (joonis 8.12) vastaval nupul Subform/Subreport . Lohistatakse seejärel hiirega vormi kujundusaknasse sobivasse kohta vajaliku suurusega kast. Andmebaasisüsteem Access käivitab alamvormi targa. 9.3.4. Kontrollelementide lisamine
Kahe rullsarniiriga taavetid omavad kahte sarniirset toetuspunkti. Lööpri järgiandmisel liiguvad mõlemad rullsarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe sarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe sarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt
Kahe rullsarniiriga taavetid omavad kahte sarniirset toetuspunkti. Lööpri järgiandmisel liiguvad mõlemad rullsarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe sarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe sarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt
Kahe rullsarniiriga taavetid omavad kahte sarniirset toetuspunkti. Lööpri järgiandmisel liiguvad mõlemad rullsarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe sarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe sarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt
Mootorrattad ja motorollerid tuleb tankuri juurde lükata käekõrval. Neid ei tohi käivitada lähemal kui 15 m tankurist. Juht peab viibima juures ja jälgima tankimise käiku. Veoauto kastist ja bussist peavad sõitjad välja minema. Järjekorras seisvate masinate vahe peab olema vähemalt l m, vahe tangitava masinani peab olema vähemalt 3 m. Tankimise lõpetamisel tuleb jälgida, et voolik oleks täielikult tühi. Kui mootor rikke tõttu ei käivitu, tuleb masin pukseerida tankimiskohast ohutusse kaugusesse. Masinate remont tanklas on keelatud. Ohutusnõuded naftasaaduste käsitlemisel Kõik naftasaadused on suuremal või vähemal määral mürgised ning võivad ohustada inimeste elu ja tervist. Sissehingatavad kütuste ja õlide aurud kahjustavad kesknärvisüsteemi tööd. Nende mõjul tekib kergematel juhtudel peavalu ja joove, raskematel juhtudel südame pekslemine, oksendamine ja üldine nõrkus. Võivad tekkida krambid ja teadvuse kaotus
Mootorrattad ja motorollerid tuleb tankuri juurde lükata käekõrval. Neid ei tohi käivitada lähemal kui 15 m tankurist. Juht peab viibima juures ja jälgima tankimise käiku. Veoauto kastist ja bussist peavad sõitjad välja minema. Järjekorras seisvate masinate vahe peab olema vähemalt l m, vahe tangitava masinani peab olema vähemalt 3 m. Tankimise lõpetamisel tuleb jälgida, et voolik oleks täielikult tühi. Kui mootor rikke tõttu ei käivitu, tuleb masin pukseerida tankimiskohast ohutusse kaugusesse. Masinate remont tanklas on keelatud. Ohutusnõuded naftasaaduste käsitlemisel Kõik naftasaadused on suuremal või vähemal määral mürgised ning võivad ohustada inimeste elu ja tervist. Sissehingatavad kütuste ja õlide aurud kahjustavad kesknärvisüsteemi tööd. Nende mõjul tekib kergematel juhtudel peavalu ja joove, raskematel juhtudel südame pekslemine, oksendamine ja üldine nõrkus. Võivad tekkida krambid ja teadvuse kaotus
annab. Grundomati saab kasutada köikides pinnasetüüpides, v.a massiivne kalju. Pinnase poolt tekitatud höördumise vähendamiseks kasutatakse reeglina niisugust läbindusseadet, mille läbimööt on paigaldatava toru omast natuke suurem (nt 65 mm Grundomat 53 mm toru jaoks). juhul kui sihtpunktis asuv kaevesüvend on läbindusseadme väljavõtmiseks liiga väike, võib selle kohe tuldud tecd tagasi suunata ja toru tagasiteel kohale pukseerida. Möistagi on selline läbindussüsteem küllaltki kallis ja seetõttu on viienda põlvkonna läbindusseadmete eluiga pikendatud. Kõik Grundomati metalldetailid on termiliselt töödeldud ja kroomitud. Kõik liikuvad detailid on õhulekete vältimiseks varustatud teflonfiltritega. Suuremate torude puhul, mille läbimõõt on kuini 1400 mm, kasutatakse Grundoram- tehnoloogiat. Nende kahe tehnoloogia erinevus seisneb selles, et Grundomati kasutatakse nüüd rammina
Aku vahetamise lõpetamisel veenduge, et aku on tõstukil korralikult kinnitatud. 95. Kõiki hooldus-, seadistus- ja remonditöid tõstuki juures tohib teostada ainult väljaõppe saanud personal. 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend 1. Siirdamistõstuk on konstrueeritud ja valmistatud kaupade transportimiseks ühest kohast teise. 2. Tõstukit on keelatud kasutada otstarbel, milleks see pole mõeldud. Näiteks ei tohi tõstukiga vedada kärusid, pukseerida teisi tõstukeid ja transportida inimesi. 3. Tõstukit võivad juhtida isikud, kes on saanud vastava koolituse ning juhtkonna poolt volituse tõstukit juhtida. 4. Tõstukit tuleb juhtida hoolikalt, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult. 5. Tõstukit ei tohi juhtida õliste käte või jalanõudega, kuna need võivad põhjustada libisemist. 6. Kui laos on märgitud põrandale tõstukite liikumisteed, tuleb kasutada ainult neid. 7
Aku vahetamise lõpetamisel veenduge, et aku on tõstukil korralikult kinnitatud. 95. Kõiki hooldus-, seadistus- ja remonditöid tõstuki juures tohib teostada ainult väljaõppe saanud personal. 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend 1. Siirdamistõstuk on konstrueeritud ja valmistatud kaupade transportimiseks ühest kohast teise. 2. Tõstukit on keelatud kasutada otstarbel, milleks see pole mõeldud. Näiteks ei tohi tõstukiga vedada kärusid, pukseerida teisi tõstukeid ja transportida inimesi. 3. Tõstukit võivad juhtida isikud, kes on saanud vastava koolituse ning juhtkonna poolt volituse tõstukit juhtida. 4. Tõstukit tuleb juhtida hoolikalt, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult. 5. Tõstukit ei tohi juhtida õliste käte või jalanõudega, kuna need võivad põhjustada libisemist. 6. Kui laos on märgitud põrandale tõstukite liikumisteed, tuleb kasutada ainult neid. 7
annaabi.ee 
