10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andri14
Õppematerjali autor
Mõnedel käigukastidel on tegeliku rõhu kontrollimiseks ja juhtplokile tagasisideks töörõhu kanalis rõhuandur. 4.10 Hüdrotrafo lukustus Käigukasti juhtplokk määrab hüdrotrafos toimuva libisemise väntvõlli ja käigukasti vedva võlli pöörlemissageduste põhjal. Väikesel koormusel põhjustab hüdrotrafo libisemine õli tarbetut kuumenemist ja kasuteguri vähenemist. Selle vältimiseks on hüdrotrafodel lukusti, mille abil ühendatakse käigukast mootoriga mehaaniliselt. Lukusti otsene juhtimine toimub hüdrauliliselt. Lukusti juhtrõhu reguleerimine aga elektromagnetklapiga. Elektromagnetklapil on kaks asendit, kinni või lahti. Mõnedel uuematel käigukastidel kasutatakse lukusti lülitushetke pehmemaks muutmiseks ka siin töörõhku reguleerivat elektromagnetklappi. 4.11 Käiguvalitsa lukustus Käiguvalitsa lukustus väldib käiguvalitsa juhusliku "P" asendist äranihkumise
5 Mootor all - tagavedu See on eriti sobiv bussidele ja veoautodel (joonis 4). Madal mootor asukoht umbes keskel ja mootorsõiduki madal raskuskese ning massi ühtlasem jaotumine. Soodsam on ka sisustuse hea kasutamine. Mootorile juurdepääs bussi alt. Joonis 4: Mootor all tagavedu Esivedu Automootor üle esitelje Joonis 5: esivedu Mootor, sidur, käigukast, sild ja diferentsiaal on kombineeritud ühte plokki. Võrreldes teiste ülekannetega ees mootori omadused ja tulemused järgmised: - Sõiduki massi vähenemine. - Pöördemomendi lühim tee mootorilt veoratastele. - Pole veovõlli tunnelit. - Suur pagasiruum. - Mootor põiki teljega, väike eesülend ja suur kasutatav jalgaderuum - Sirgel sõidukit tõmmatakse ei tõugata. - Alajuhitavus kiirel kurvide
Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 28. Pöördemomendi muundurid: Astmelised käigukastid. Käiguvahetus nihkhammasrataste, hammasmuhvide ja sünkronisaatorite abil. Sünkronisaatorite ehitus ja tööpõhimõte. (1) lk. 279. Käigukasti ülesandeks on võimaldada traktori veojõu ja liikumiskiiruse muutmist sõltuvalt veo- ja sõidutingimustest, aga ka traktoristi soovist lähtuvalt. Lisaks võimaldab käigukast ka traktori tagurpidi liikumist ja mootori pikemaajalist lahutamist jõuülekandest. Traktoritel on kasutusel mehaanilised käigukastid ja neid on kaks tüüpi: välishambumisega hammasrataspaarid, sisehambumisega hammasrataspaarid. Nimetatud hambumisliigid võivad omakorda jaguneda mitme näitaja alusel. Lihtsas käigukastis peab alati leiduma üks hammasrataspaar ühele käigule, kusjuures hambumises on ja jõudu kannab üle ainult 1 hammasrataspaar
isepärased konstruktsioo- nid eraldatakse mõnedes liigitustes omaette rühmaks -- erimootorratas- teks. Toim. Mopeed on ülikerge mootorratas, millel on väikese võim- susega mootor ja sõtkajam. Viimast käsutatakse mootori käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Ketta suur kulumine põhjustab siduri rikke. Kulunud veetav ketas kuulub vahetamisele. Vaheülekannet kasutatakse paljude traktorite juures vaheastmena siduri ja käigukasti vahel. Vaheülekandeks võib olla kaks paari hammasrattaid või planetaarreduktor ja see võimaldab käikude arvu kahekordistada. Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis tagab traktoritele suure liikumiskiiruste valiku. Käigud jaotatakse kolme gruppi: aeglased töökäigud, kiired töökäigud ja transpordikäigud ning kokku võib neid olla 16...36. Lihtkäigukastis nihutatakse nuutvõllidel paiknevaid hammasrattaid hambumisse ja hambumisest välja hammasrattaga kontaktis olevate kahvlite abil. Kahvlid on ühenduses käiguvahetusmehhanismiga, mida juhitakse käigukangiga. Planetaarreduktoritega käigukastis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid