lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuunaliselt ühtlased, plaate on kerge töödelda. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad.
soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või suhtes risti
soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või suhtes risti
Metsa kasv erinevatel aladel : Metsa jaotus on riigis väga ebaühtlane .Kõrgema metsakattega alad on Kesk-Riia - ,Ida-Cesise- , Madona-, Loode-Venspils ja Talsi piirkondades .Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7% · Märjal turvasel 12,1% · Kuivendatud turvasel 9,6% · Märjal mineraalide rohkel 12% · Kuival mineraalide rohkel 10,6% Tootmine :puitlaaste- , puitkiudplaate ,vineeri, mõõblit, tuletikke, tselluloosi, paberit ja kartongi. Suurimad tööstused asuvad :Riias , Liepajas , Kuldigas , Venspilsis , Valmieras ,Jurmalas ja Ogres. Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus on 21,4% riigi tööstusest . · 1994 aastal oli metasndus 16% riigi SKT`st. · Metsandus annab tööd 15% Läti tööjõust. · Metsade pindala riigis tasapisi tõuseb : jooksev aastane juurde kasv on 16,5 miljonit m3 ning lubatud lõikus tase on 8,3 miljonit m3
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
..........................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate valmistatakse tavaliselt ilma liimaine lisamiseta kasutades puidu enda vaiku. Kiud karestatakse, segatakse veega ja surutakse kokku, mille käigus vesi filtreerub. Kasutusse läheb kogu puidumass, tavaliselt kasutatakse okaspuud. Liigitatakse pehmeteks, poolkõvadeks ja kõvadeks plaatideks. Esimesi kasutatakse soojusisolatsiooniks ja tuuletõkkeks, sest nad on kehvade mehhaaniliste omadustega. Kõvemate plaatide tootmisel
kasutada erinevates tarindites. Neid valmistatakse pressitud puiduhakkest kas märg- või kuivtöötluse teel. Osa toodetest on valmistatud taaskasutatud materjalist. Märgtöötluse korral saab paksemate kihtide plaatideks kokkuliimimisel kasutada polüvinüülatsetaati. Mõnikord lisatakse fungitsiide või tulekindlust suurendavaid lisandeid, kuid nende osakaal on suhteliselt väike. Puitkarkass-seinte veekindlates kihtides või katusetarindites kasutamiseks võidakse puitkiudplaate katta bituumeni või lateksiga. Transpordikulusid saab vähendada, kui kasutatav puit kogutakse plaatide tootmiskoha lähedal. Puitkiudplaate tavaliselt korduvalt ei kasutata ja neid saab taaskasutada vaid piiratud määral. Pinnakatteta plaate, mis ei sisalda lisandeid ega saasteaineid (st ilma polüvinüülatsetaadita) saab kompostida. Võimalik on ka põletamine energia tootmiseks. Puit on ökoloogiline materjal ja sarnaste soojustusomadustega kui muud
Ehituspuidu terminid Kantpuit Kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud. Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud) Hööveltamata sulund Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm Pla...
krobeline. Seda toodetakse mitmes eri paksuses, levinuim paksus on 3-6 mm. Plaate on väga erineva suurusega. Puitkiudplaat on suhteliselt odav ning seda kasutatakse peamiselt sahtlipõhjade ja riiulite tagaseinte valmistamiseks. kahepoolset puitkiudplaati valmistatakse samal viisil, kuid selle on kask siledat külge. Saadaval on ka performeeritud, vormitud ja lakitud plaate. Performeeritud plaate kasutatakse tavaliselt ekraanidega, teisi aga seinapaneelidena. Puitkiudplaate võidakse immutada ka vaikude ja õlidega, mille tulemusel saadakse kulumis- ja veekindel materjal. KESKMISE TIHEDUSEGA PUITKIUDPLAAT MDFi tootmisel lisatakse peentele puidukiududele vaike. Segu kuumpressis pressides saadakse ühtlase struktuuriga siledapinnaline materjal. MDFi saab kerge vaevaga saagida, hööveldada ja freesida ning selle pinda võib peitsida, värvida või lakkida. Plaadi paksus on enamasti 3-30 mm. Tavaline MDF sobib hästi korpusmööbli valmistamiseks. Kööki või
liimitakse seejärel kokku. Kilp lõigatakse tellijale sobivasse mõõtu Puitkiud- ja kipsplaadi võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist jms peab tegema ettevalmistavad tööd nt pahteldama. Kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Odavam. Nõrgem punktkoormus. Mõlemad on kuidagi painutatavad. Kumbki ei talu eriti niiskust (va. niiskuskindlad). Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvam: 2,5 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida jms. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel väiksem võimalus, et katki läheb.
· 15.Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 15. puit isoleeritakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga. · 16.Puidu kuivatamise meetodid: (3) 16. Õhkkuivatamine, Kamberkuivatamine, Elektriline kuivatamine. · 17.Nim. saematerjale: (5) · 17. Poolpalgid, Servatud palgid, Servamata lauad, Servatud lauad, Prussid · 18.Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 18. Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. · 19.Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 19. Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. · 20.Kuidas valmistatakse vineere? 20. liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks.
150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus. OSB sordid: OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides; OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet; OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort. Põhiliselt on kasutusel OSB3. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, tihedus ca 250 kg/m3; keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3; kõvad, tihedus ca 900 kg/m3. Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga, tsementkiudplaadid (Minerit, Luja) on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning märgades siseruumides, näiteks kahhelplaatide alusena. Pehmed puitkiudplaadid Puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel
Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuunaliselt ühtlased, plaate on kerge töödelda. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad.
5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmassiks, lisatakse vett parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene. Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik. Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate. Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid · Tsement- ja kipsplaadid(tsement või kips on sideaine rollis, asendades liimi)
enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehest paksusega 4...25mm. Tööstuslik vineeri tootmine Euoopas sai alguse 19. sajandi lõpul Eestist. Enamasti kasutatakse männi-, kuuse- või kasepuitu.(Saarmann 2006) 3 Laastplaadid (particle board) koosnevad puitlaastudest ja liimist, mis on kokku pressitud kõrge temperatuuri ja surve all. Nende hulka kuulub ka nn OSB (oriented strand board).(Saarmann 2006) Puitkiudplaate toodetakse puidukiududest, mis seotakse üksteisega vildistamise (kõrgel temperatuuril kokkupressimine) teel. Tööstuslikku tootmist alustati juba 1920- ndatel aastatel. MDF-plaat (Medium Density Fiberboard) on puitkiudplaadi ja laastplaadi vahepealne tüüp lisatakse ka sideainet.(Saarmann 2006) 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis 2.1 Tootmine ja tarbimine Puitplaaditööstus on suuruselt teine puidutööstuse haru. Puitplaatide
aastal). Alles 1950. Aasta lõpuks paranes olukord ning riiklik kaubandus lõpetas aasta edukalt. Viisaastaku jooksul kasvas kaupluste ja toitlustusettevõtete arv. Jaekaubandusettevõtete arv sel perioodil kasvas 1718-lt 2712-ni, riiklikus kaubanduses 1118-lt 1545-ni. 1950. aastatel rajati Eestisse uusi tööstusharusid: hakati tootma ekskavaatoreid, naftatööstusseadmeid, kontrollmõõteriistu, ultraheliseadmeid, eterniiti, mineraalvatti, puitlaast- ja puitkiudplaate. 15 4 AASTAD 1951 KUNI 1955 Tarbekaupade tootmise suurenemisega hakkas tasakaalustama nõudmise ja pakkumise vahekord. 1951. aasta oktoobris kinnitati viienda viisaastaku plaanid, kus oli ette nähtud 1955. aastal müüa elanike kaupu riikliku ja kooperatiivkaubanduse kaudu 70% enam ja toitlustusettevõtete omatoodang pidi kavama 80% võrreldes 1950. aastaga. Partei ja valitsuse 1953
Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad Saetööstuse ettevõtteid 1997.a
9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi.
puhul ka sünteetilisi vaike. 6. Kiudmassi nõrgumine ja pressimine ,metallvõrgule valatud kiudmass moodustab nõrgumise tulemusena toorplaadi,isolatsioonplaatide valmistamis elläheb toorplat otse kuivaisse,kõvade plaadide kujul toimub kuumas hüdraulilses pressis survega 10-50% kg/ surve oleneb soovitud plaadi tihedusest,temperatuurist 150-175 kraadi Puitkiudplaate jagatakse mahukaalu järgi 1. Ülikõvad puitlaastplaadid- ahukaaluga üle 950 kg m kohta 2. Kõvad puitkiudplaadid-mahukaaluga 850-950 kg m 3. Poolkõvad puitkiudplaadid 400-850 kg m kohta 4. Isolatsiooni viimistlusplaadid 250-350 kg m 5. Isolatsiooniplaadid-mahukaaluga -250 kg m Ülikõvad kõvad piollkovad ja kovad puitkiudplaadid on kasutuses ehituses seinte,lagede,põrandate kattematerjalidena.vagunehituses jne.mööblitööstuses võib neid
Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaatidele sarnaselt on tehtud plaate ka saepurust, linaluudest, spoonijäätmetest jne. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta olulisemad saematerjalid. 2. Mida nimetatakse puidu juures pooltooteks? 3. Nimeta peamisi puidust pooltooteid. 4. Nimeta peamisi puidust ehitusdetaile. 5. Kuidas saadakse puitkiudplaate? 6. Kuidas saadakse puitlaastplaate? 7. Mis on lamineeritud plaadid? 45 4. METALLMATERJALID 4.1. Üldmõisteid metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on laialdaselt kasutatavad, sest nad on väga tugevad, elastsed, mitmeti töödeldavad. Ehitusmaterjalid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.
ja akna poole. 2.Kips ja puitkiudplaatide võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist ja muid selliseid toiminguid peab tegema ettevalmistavaid töid – näiteks pahteldama. Kipsi kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Kips on hinnasuhtes odavam. Kips on nõrgema punktkoormusega ehk ta tuleb igaltpoolt ära toetada. Mõlemad on kuidagi painutatavad ja kumbki neist ei tule niiskust väga. Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvalt: 2,5 – 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida ja muud sellist. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel on väiksem võimalus, et katki läheb. Eksamipilet Nr.13 1. Vanade värvikihtide eemaldamine Vanade värvikihtide eemaldamiseks on kolm meetodit: mehaaniline, keemiline, termiline.
annaabi.ee 
