Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
survetugevus, niiskussisaldus, proovikeha, survetugevuse, veesisaldus, määramiseksraafik, deformatsioon, soojapidavus, nihik, kuivatuskapp, immutatud, purustav, 19000, tiheduseks, laboratoorse, katsetamine, veesisalduse, digitaalne, paindetugevuse, proovikehade, küljelt, kolmes, katsekehad, männil, kuusel, kasel, katsetulemused, 24000, 33000, 180001. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6
Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine
.................................................................. 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ............................................................................................................. 3 4.2.Niiskussisalduse määramine ................................................................................................. 3 4.3.Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. ......................................................................................................... 4 4.4.Valemid ................................................................................................................................. 4 5.Katsetulemused ............................................................................................................................ 6 5.1
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini
7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil. m 1-m W= 100 Valem 4.1.1 m
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus nr
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik
1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m kuivatatud proovikeha mass [g]; V proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali
Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3]
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1.
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha)
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid
1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4
Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse (1). Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m kuivatatud proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a1 = 250 [mm] b1 = 119 [mm] c1 = 88 [mm] a2 = 249 [mm] b2 = 118 [mm] c3 = 89 [mm] a3 = 249 [mm] b3 = 120 [mm] c3 = 88 [mm] keskm a = (a1 + a2 + a3) / 3 = 249,33 [mm] keskm b = (b1 + b2 + b3) / 3 = 119,00 [mm] keskm c = (c1 + c2 + c3) / 3 = 88,33 [mm]
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine
Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetugevus arvutati valemist (2): 3* F *l Rp = 2 *b * h2 kus, Rp- paindetugevus, kPa
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise
TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g]
Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID Kaal, täpsus 0,1g Joonlaud, täpsus 0,5mm Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha massi määramisel ei tohi viga üle 5 g ja mõõtmisel üle 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmised tuleb teha erinevatest kohtadest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi selle valemi järgi: 𝑚 𝜌0 = ∙ 1000 (Valem 1) 𝑉 Kus:
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m kuivatatud proovikeha mass, g; V proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus
Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine.
annaabi.ee 
