Puit (0)

1 Hindamata

1. 16. DECEMBER 2021TÖÖ EESMÄRK Antud   laboratoorse   töö   eesmärgiks   oli   puidu   katsetamine.   Eesmärgiks   oli   määrata   puidu
tihedus,   veesisaldus,   survetugevus   pikikiudu   ning   veesisalduse   mõju   survetugevusele
pikikiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID  Puit, männi 3. KASUTATUD VAHENDID  digitaalne kaal;  nihik;  seade survetuevuse määramiseks;  kuivatuskapp:  seade paindetugevuse määramiseks. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse   määramiseks   kaalutakse   puidust   proovikeha   täpsusega   0,01   g   ning
asetatakse proovikeha kuivatuskappi, kuivatatatakse temperatuuril 105 ±5˚  püsiva massini. Puidu niiskussisaldust määratakse valemi 1 abil. Tulemused on esitatud tabelis 1. W = m 1− m m × 100   valem 1 W  – niiskussialdus [%] m 1 – proovikeha mass enne kuivatamist [g] m – proovikeha mass pärast kuivatamist [g]

Näidisarvutus: Niiskussisaldus arvutamine proovikehal number 4 W = 5 , 48−5,12 5,12 ×100=7 % 4.2. Tiheduse määramine Proovikehade   tiheduse   arvutamiseks   kehad   kaalutakse   ning   mõõdetakse.   Igal   küljelt
võetakase nihikuga kolm mõõtu ning seejärel arvutatakse mõõtude aritmeetiline keskmine.
Puidu tihedus antud niiskussisaldusel määratakse valemiga 2. Tulemused on esitatud tabelis
number 2. ρ 0 w = m w aw bwlw ×1000 Valem 2 m w - proovikeha mass, aw, bw, lw- proovikeha mõõtmed. Näidisarvutus: Tiheduse arvutamine proovikehal number 4. ρ 0 w = 5,48 g 19,6 mm × 20,9mm × 31,8 mm ×1000=0,421 g mm 3 = 421 kg cm 3 Saadud tihedus arvutatakse ümber 12% niiskussisaldusele vastavaks valemiga 3: ρ 12= ρ w K 12 w Valem 3 ρ w- tihedus antud niiskussisalduse juures (g/cm 3) K12 w - redutseerimiskoefitsient Näidisarvutus: Katsekeha number 4 tihedus niiskusisaldusel 12%. ρ 12= 421 0,981 = 429 kg cm 3

4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus  määratakse  purustusjõu põhjal.  Pressi  alla  asetatakse  kolmes  erikeskkonnas
(Kuivatatus 100oC, õhkkuiv, veega immutatud) nädal aega viibinud katsekehad. Survetugevus
leitakse valemi 4 põhjal.    Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele 12%.
Kui   proovikeha   niiskussisaldus   on   alla   hügroskoopse   piiri(~30%),   kasutatakse   valemit
number 5 ja kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit number 6.
Tulemused on esitatud tabelis number 3. R s= P S Valem 4 P- purustav jõud (N) S- ristlõike pindala (mm2) Näidisarvutus: Katsekeha number 4 survetugevus. R s= 19000 41 = 46,3 N mm 2 Niiskussisaldus≤30% R S ,12= R S ,w × [1 + α ( w −12 ) ] Valem 5 α - parandustegur, α = 0,04; R S ,w - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²] Näidisarvutus: Proovikeha number 4. R S ,12= 46,3 × [ 1+ 0,04 ( 7−12 ) ]=37 N mm 2 Niiskussialdus≥30% R S ,12= R S , w K 12 30 Valem 6 K12 30 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. R S ,w - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²]

Näidisarvutus. Proovikeha number 1. R S ,12= 0 0,445 = 0 5. KATSETULEMUSED 5.1 Niiskussisaldus Tabel 5.1.1 Niiskussisalduse lähteandmed koos tulemustega. Proovikeha nr. Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Keskmine niiskussisaldus [%] enne kuivamist Peale kuivamist 1 8,42 4,93 70,8 74,3 2 8,91 5,10 74,7 3 8,78 4,95 77,4 4 5,48 5,12 7,0 7,0 5 5,26 4,92 6,9 6 6,07 5,66 7,2 7 5,71 5,71 0,0 0 8 5,88 5,88 0,0 9 4,97 4,97 0,0 5.2 Tiheduse määramine Tabel 5.2.1 tiheduse lähteandmed koos tulemustega. Proovikeha
nr. Mõõtmed [mm] Maht
[cm3] Mass
[g] Tihedus [kg/cm3] A b H antud
niiskusel niiskusel
12% 1 20,9 20,5 31,8 13,62 8,42 618 513 2 21,1 20,4 32,1 13,82 8,91 645 529 3 21,1 20,6 32,0 13,91 8,78 631 515 4 19,6 20,9 31,8 13,03 5,48 421 429 5 20,0 19,8 33,5 13,27 5,26 397 404 6 20,0 19,7 32,6 12,84 6,07 473 482 7 19,4 19,1 32,0 11,86 5,71 482 504 8 19,5 19,4 32,0 12,11 5,88 486 509 9 19,1 19,4 31,6 11,71 4,97 424 444

5.3 Survetugevuse määramine Tabel 5.3.1 survetugevuse lähteandmed koos tulemustega. Proovikeha Nr Ristlõike mõõtmed [cm] Ristlõike pindala [cm2] Purustav jõud [N] Niiskuse sisaldus [%] α,
K3012 Survetugevus [N/mm2] A b R S ,w R S ,12 1 2,09 2,0
5 4,28 0 70,8 0,445 0,0 0,0 2 2,11 2,0
4 4,30 0 74,7 0,445 0,0 0,0 3 2,11 2,0
6 4,35 0 77,4 0,445 0,0 0,0 4 1,96 2,0
9 4,10 19000 7,0 0,04 46,3 37,0 5 2 1,9
8 3,96 20000 6,9 0,04 50,5 40,2 6 2 1,9
7 3,94 24000 7,2 0,04 60,9 49,2 7 1,94 1,9
1 3,71 20000 0,0 0,04 53,9 28,0 8 1,95 1,9
4 3,78 33000 0,0 0,04 87,3 45,4 9 1,91 1,9
4 3,71 18000 0,0 0,04 48,5 25,2 6. GRAAFIKUD Graafik 1.

Graafik 1. Survetugevusele vastav deformatsioon 0 50 100 150 200 250 300 0 0.02 0.04 0.06 0.08 0.1 0.12 0.14 0.16 0.18 Deformatsioon [mm] vastavalt survele kgf Puidu survetugevus ristikiudu 200kgf = 1961N R s= P a ❑ 2  = 1961/400 = 4,9N/mm 2

JÄRELDUSED 7. JÄRELDUS Antud katses saime toakuiva puidu niiskuseks 7%, märja omaks 74,3% ja kuumutatud tüki omaks 0%. Kasutatud allikate järgi on toakuiva puidu niiskussisaldus 8-13%. Katsetulemustest   selgub,   et     väiksema   niiskussisalduse   juures   omad   puit   suuremat survetugevust. Märgumisel puidu tugevus kahaneb. Survetugevus tuli õhkkuivas olekus 63 N/mm2, tihedus õhkkuivas olekus tuli   430 kg/m3  . Immutatud puidu puhul tuli survetugevuseks 0 N/mm2 ja tiheduseks 631 kg/m3  . Kuivatatud olekus tuli puidu survetugevuseks 63 N/mm2 ja tiheduseks 464 kg/m3 . Survejõud [kgf] Deformatsioon [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16

8. KÜSIMUSED Kordamisküsimused 1. Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Puidu niiskuse sisaldusest sõltuvad mitmed omadused. Näiteks, mida suurem on puidus
vee sisaldus, seda väiksem on puidu veesisaldus.
Kui muutub puidu niiskusesisaldus, muutuvad selle tõttu ka puidu tugevus, mõõtmed ja
soojapidavus. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivseteks omadusteks on tema tugevus, kerge kaal, soojapidavus, sitkus ning
samuti hea välimus. Puit on kergesti kättesaadav ning seda on lihtne töödelda. Kuivas
keskkonnas on puit püsiv ning hästi säiliv.
Samas on puit aga kergesti süttiv ehitusmaterjal, hügroskoopne (kiudude omadus imeda
endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast) ning omadustelt ebaühtlane materjal. Samuit
muutub puidu niiskussisaldusega ka tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus.

Document Outline

1. 16. December 2021Töö eesmärk
2. Katsetatud materjalid
3. Kasutatud vahendid
4. Katsemetoodika
- 4.1. Niiskussisalduse määramine
- 4.2. Tiheduse määramine
- 4.3 Survetugevuse määramine
5. Katsetulemused
- 5.1 Niiskussisaldus
- 5.2 Tiheduse määramine
- 5.3 Survetugevuse määramine
6. Graafikud
Järeldused
8. KÜSIMUSED

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

123456789z Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 6 PUIT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;  Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti (m 1) veaga mi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 7.

mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide praks nr 7

1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4 6 5,27 5,23 0,8 7

Ehitusmaterjalid

docx

Puidu uurimine

Ehituspuidu survetugevus piki kiudu jääb tavaliselt vahemikku 35..40 N/mm2. [1] Meie saadud tulemus vahub antud vahemikku. Graafikult on näha, et puidu tugevusomadused ei muutu oluliselt pärast 20% niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 2. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/

Ehitusmaterjalid

doc

Puit

1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1.

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 7

Näiteks, mida suurem on puidus vee sisaldus, seda väiksem on puidu veesisaldus. Kui muutub puidu niiskusesisaldus, muutuvad selle tõttu ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. 7 Puidu positiivseteks omadusteks on tema tugevus, kerge kaal, soojapidavus, sitkus ning samuti hea välimus. Puit on kergesti kättesaadav ning seda on lihtne töödelda. Kuivas keskkonnas on puit püsiv ning hästi säiliv. Samas on puit aga kergesti süttiv ehitusmaterjal, hügroskoopne (kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast) ning omadustelt ebaühtlane materjal. Samuit muutub puidu niiskussisaldusega ka tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt:  Saematerjal;

Ehitusmaterjalid

docx

Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu.

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid - 7. töö - PUIT

Standardniiskusel tuli keskmiseks survetugevuseks 35,8 N/mm². Survetugevuseks risti kiudu tuli keskmiselt 8,05 N/mm², internetist võib leida tulemuseks 5 10 N/mm², seega tulemus on sobiv.[2] Niiskussisaldus on kõige suurem vees olnud kehadel (60,7 %), tiheda toas olnud keha niiskussisaldus on suurem kui hõreda toas olnud keha niiskussisaldus, vastavalt 7,3 % ja 4 %. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest? Puidu märgumisel küllastuspunktini puit paisub. Niiskussisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu veesisalduse tõusuga tõuseb ka puidu soojamahtuvus. Niiskussisalduse suurenemisel väheneb tugevus. [3] 6.2 Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused on: teda on hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke, hea välimusega, kuivas kliimas ka väga püsiv materjal.

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid