püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil. m 1-m W= 100 Valem 4.1.1 m kus, m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g; 4.2. Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud veesisaldusel arvutatakse Valem 4.2.2 abil. mw 0 w= 1000 Valem 4.2.2 a w b w lw kus, mw proovikeha mass, g; a w b w l w proovikeha mõõtmed, cm; Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga. 0 w 012 = w Valem 4.2.3 K 12
(P - purustav jõud; a, b - ristlõike mõõtmed) Seejärel määrati proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele: 1.) kui proovikeha veesisaldus oli alla hügroskoopse piiri (≈30%), kasutati järgmist valemit: f S ,12=f S ,W [1+α (w−12)] (valem 5) f S ,W (α - parandustegur, α=0,04; - survetugevus veesisaldusel w% [N/mm²]) 2.) kui veesisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati järgmist valemit: f S, W f S ,12= K 30 (valem 6) 12 30 ( K 12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40) b
𝑓𝑠 = 𝑎∗𝑏 , [N/mm²] (4) • P - purustav jõud [N] • a, b - ristlõike mõõtmed [mm] Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus alla hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,12 = 𝑓𝑆,𝑊 [1 + 𝛼(𝑤 − 12)], [N/mm²] (5) • α - parandustegur, α=0,04 • 𝑓𝑆,𝑊 - survetugevus veesisaldusel w% Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus ületas hügroskoopse piiri: 𝑓𝑆,𝑊 𝑓𝑆,12 = 30 , [N/mm²] (6) 𝐾12 • 30 𝐾12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40 5. KATSETULEMUSED Puidu liik: mänd.
1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes juba ligikaudu 7585% vett ja veega võetakse toitained rakku ning veega väljutatakse sealt jääkained. Mikroobid võivad areneda ainult sellistes keskkondades, kus on vaba vett. Kasvuks vajaliku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroorganisme jaotada järgnevalt: hüdrofiilid armastavad vet; mesofiilid keskpärase veevajadusega; kserofiilid taluvad märkimisväärselt ka kuivust.
KÕHRKUDE, JAOTUS JA EHITUS Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüüdid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevaheline põhiaine Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimeline taluma olulist survet Amorfse rakkudevahelise põhiaine koostiskomponendid on samad, mis sidekoes kitsamas mõttes (nende vahekord on erinev) Amorfne põhiaine sisaldab suurel hulgal vett (75%) – sellisel kõrgel veesisaldusel on konkreetne otstarve, sest kõhrkoes puudub verevarustus ning koe toitumine ja gaasivahetus toimuvad difusiooni teel Vett säilitavad võrgustiku moodustavad fibrillaarsed valgud, eeskätt kollageen II Põhiline kõhrkoes sisalduv valk on konromukoid Eristatakse kolme tüüpi kõhrkude: hüaliinne, elastne ja fibroosne – üldiseloomustuse poolest sarnased, kuid leidub erinevusi nii morfoloogilises ehituses kui ka funktsioonis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
