Arsti juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud väiksemgi nakatumise kahtlus, sest alati ei alga haigus nahalööbega. Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ja praegu veel puudub ka vaktsiin. Kuidas vältida haigestumist? Puuk ei varitse ohvrit puu otsas, mis on levinud arusaam, vaid rohu- ja puhmarindes. Seetõttu tuleks metsas kanda kõrge säärega jalanõusid (nt. kummikuid), mitte lohvakaid riideid ning mitte istuda maapinnale. Heledamatelt rõivastelt hakkab puuk paremini silma. Kaeluseid ja kätiseid tuleb hoida kinni,
Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna. Linnuliikidest on rabas teder, kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja. Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning sookurge, kes on raba suurim haudelind. Rabas domineerivad ka ämblikud. Rabamänniku puhmarindes moodustavad ämblikud kuni 30%. Vaatlusaluses piirkonnas ei ole potensiaalselt ohtlikke domineerijaid Paistiik Raba juures asub inimtekkeline tiik, mis rajati juba 1985-ndal aastal, kui hakati rabakraavi paiustama. Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki. Maja juures asuva tiigi sügavus on natuke üle ühe meetri, ning ka seal elutseb kaane ning konnasid. Rabatiigis elutseb
pidada. Enamik põhjas kasvavaid okaspuid on ka ise käbikujulused. Tänu sellele libiseb lumi neilt kergemini alla ja oksad ei murdu lume raskuse all.Metsa all on pime, seepärast kasvavad seal ainult seened, samblikud ja samblad. Okaspuude okkad kõdunevad väga aeglaselt. TAIMESTIK Okaspuude all kasvab üsna vähe ka põõsaid ja rohttaimi.Valgusküllasemaid metsaaluseid (männikus, lehisemetsas) katavad kääbuspõõsad ehk puhmad. Puhmarindes esinevad varjutaluvad igihaljaste lehtedega taimed. Okaspuud taluvad suhteliselt hästi suuri temperatuurikõikumisi ja on seepärast levinud rohkem mandrite sisealadel, kus on väga külm talv ja suhteliselt soe suvi. Okastest aurab küllaltki vähe vett, seetõttu levivad okaspuud ka üsna kuivades kliimaoludes. Okasmetsi on mitut tüüpi, mida määratakse seal valitseva puuliigi järgi. Okasmetsade levinumad puuliigid on eri mandreil erinevad. TAIMESTIK
Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005). Taimestik. Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998). Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007).
Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold. Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi- põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi käosamblik. Nõmmemetsa kanarbiku kasvukohatüübis esineb sammaldest palusammal,
esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse
· Rohurinne- nõmm-liivatee, nõmmtarn, palu-härghein · Sambliku-samblarinne- alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, islandi käokõrv, palusammas, lainjas kaksikhammas Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas. Samblarinne on liigirikkas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. · Puurinne- männid, kuused · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, mustikas, kanarbik · Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud
Muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi harilikult sügavamal kui 2 m. Levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde- Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. 1.3.1. pohla kkt.- mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Lähtekivimiks peeneteralised liivad. Mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Heakasvulised männikud, teises rindes kuused. Põõsarinne puudub või on liigivaene (kadakas, vaarikas, pihlakas). Rohu-puhmarindes ülekaalus puhmad. Sambla-samblikurinne pidev. Levinud Lõuna-, Kagu-, ja Põhja-Eestis, samuti saartel. 4 kserofiilne- kuivalembene. 5 mesofüüdid- kõrgemad taimed, mis kasvavad humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. 6 gleistumine- liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad
Kog looduslikus olekus struktuursed, põllul struktuursus halvenenud, hea veeläbilaskvusega segametsad, vähem kaasikuid ja haavikuid. Alustaimestik iseloomulik jänesekapsa-mustika (C on koreseline), liigniiskus ajuti kõrgest põhjaveest. kkt.-le. Alusmets hõre (pihlakas, paakspuu). Puhmarindes mustikat, pohla. Rohurinne Endla Reintam, 2009 18 liigirikas kuid madal, samblarinne hea katvusega (palusammal, laanik, karusammal jt.) Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Metsades soodustada lehtpuid.
Võrreldes madalsooga on siirdesoo toitumises vähenenud põhjavee ja suurenenud sademetevee osatähtsus. Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitsevad mänd ja sookask, põõsastest paakspuu, pajud, madal kask, kadakas. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes porss(Lääne eestis), rohurindes niitjas tarn, allsstarn, sookastik, sinihelmikas, soopihl, alpi jävesvil; samblarindes harilik turbasammal, nõguslehine turbasammal, soovildik, tüviksammal. Muutuvad ka turba omadused, väheneb toitainetesisaldus, koos sellega viljakus. Hakkab ladestuma vähem viljakas siirdesootuirvas, mis soo edasisel arengul asendub võrdlemisi ruttu rabaturbaga. 4) RABADE ISELOOMUSTUS raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest
kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 1.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad (mitmesuguse päritoluga: fluvioglatsiaalsed, moreensed). Esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik (L(k)) leedemuld või sekundaarne leedemuld (L(s))
põllumaana. MKT sõnajala, tarna, III-V boniteet 1. kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG · kahekihilised karbonaadivaesed lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet) · alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused · alaliselt liigniisked mullad · profiil euvio-akumulatiivne O-AO-BfG-ELG-BfG-C2G Põllumajanduses ei kasutata. MKT karusamblamännikud ja kuusikud, II-IV klass, alusmets hõre või puudub, puhmarindes mustikas, sinikas, pohl, samblarindes karusammal, lisandub turbasammal; rohurinne 1. Leetgleimullad GL · kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefi elementidel · muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale
(pruunkaru, saarmas, kobras, põder jt). 10 000: jääaja ja jäävaheaja piir; järvesetets saavutavad ülekaalu orgaanilised jäänused. o Preboreaal Joldiamere ühendus maailmamerega katkes, kujunes Antsülüsjärv (veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal. Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline "lihatootja" oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud
(pruunkaru, saarmas, kobras, põder jt). 10 000: jääaja ja jäävaheaja piir; järvesetets saavutavad ülekaalu orgaanilised jäänused. o Preboreaal Joldiamere ühendus maailmamerega katkes, kujunes Antsülüsjärv (veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal. Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad
1. kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG · kahekihilised karbonaadivaesed lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet) · alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused · alaliselt liigniisked mullad · profiil euvio-akumulatiivne - O-AO-BfG-ELG- BfG-C2G Põllumajanduses ei kasutata. MKT karusamblamännikud ja kuusikud, II-IV klass, alusmets hõre või puudub, puhmarindes mustikas, sinikas, pohl, samblarindes karusammal, lisandub turbasammal; rohurinne 1. Leetgleimullad GL · kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefi elementidel · muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili,
väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 61. Palumetsade rühma üldiseloomustus. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhukehuumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. 62. Nõmmemetsade üldiseloomustus. Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 63. Laanemetsade üldiseloomustus.
(Kink et al 1998: lk 12). Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Raba floora ja fauna on liigiliselt väikesearvuline. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnelisi taimi on rabas kokku vaid paarikümne liigi ümber ning umbes sama palju on pärislehtsamblaid ja turbasamblaid, samblikke on umbes 50 ning vetikaid 150 liiki (Valk 2005: 237). Eesti rabamännikute rohu- ja puhmarindes kasvab 17 taimeliiki, sama suur on samblarindes ühtekokku metsa- ja turbasamblaliikide arv (Valk 2005: 39). Samblarindes domineerivad turbasamblad, kes jagatakse toiteelementide nõudlikkuse suhtes kolme rühma: eutroofsed ehk nõudlikud (kasvavad madalsoos), mesotroofsed ehk keskmise nõudlikusega (siirdesoos ja rabastuvas metsas) ning oligotroofsed ehk vähenõudlikud (rabas). Turbasamblal puudub juur. Ta kasvab varre ülaotsast ja laguneb samal ajal varre alaotsast
Kõige enam kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad (õhuke Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. on kuusk, kas II või isegi I rindes. kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja Alustaimestik Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes haavikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, domineerib pohl ja mustikas. boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid kasvukohatüüpi
esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse
muldadel. Muld on niiskusastmelt tavaliselt värske (pohlatüübis värske kuni kuiv, mustikatüübis värske kuni niiske), Lõimiselt on muld peenliiv või saviliiv, valitsevad leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph)
annaabi.ee 
