METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___
Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, Sarapuu leht magesõstar. Puhmarinne Puhmarinne on metsas kolmas rinne. Puhmarinde moodustavad madalad puituvate vartega taimed-puhmad. Nad meenutavad põõsaid, Pohl kuid jäävad neist tunduvalt madalamaks. Puhmarindesse kuuluvad näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a.
põldudeks valitud võimalikult vähem liigestatud reljeefiga alad. Mineraalselt rikkalikuma koostisega leedemuldadel esinevates IIIII boniteediga pohlamännikutes alusmets puudub või esineb hõredalt kadakat, pihlakat ja vaarikat. Alustaimestik on liigivaene. Puhmarinne on hästi välja kujunenud. Sambla-samblikurinne on aga pidev. Vaesema mineraalse koostisega liivadel kujunenud leedemuldadel kasvavad madalaboniteedilised männikud. Alusmets puudub või esinevad üksikud kadakad. Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt. Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla- samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel. Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest
Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Harvemini sööb kaske ning väga harva leppa. Põder võib tarbida 15–50 kg biomassi päevas. Suvel on täiskasvanud isendi toiduvajadus 20–30 kg ja talvel 15–20 kg. Põdrad kasutavad päevas umbes 10–13 tundi toidu otsimisele, seda just varasuvel. Talveperioodil nad puhkavad rohkem. Pilt 3. Põdralehm einestamas Sigimine
pannes kahjustab põder metsapuid vähem. Põdra toitumise juures on iseloomulikuks pidev liikumine, ühelt puult-põõsalt süüakse oksi ja võrseid suhteliselt vähe (kui toiduvarusid on piisavalt). Puude täieliku paljakssöömist esineb põdrarühma pikemaajalisel peatumisel väikesel alal. Suvel on põhiliseks toiduks lehtpuude ja põõsaste võrsed (kask, pihlakas, paakspuu), rohttaimed (ka veetaimed, sest neis on kõrge naatriumisisaldus). Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puukoort ja puhmarinde taimi. Talvel toitub puuvõrsetest (paju, haab, paakspuu, kadakas, saar; harvem kaske või leppa). Suvel on täiskasvanud looma toiduvajadus 20-30 kg, talvel 15-20 kg (varasuvel kulutavad toiduotsimisele päevas 10-13 tundi, talvel puhkavad rohkem). Pärast toitumist peavad põdrad puhkama ja toidu veelkord läbi mäletsema. Suurima lämmastiku, toorproteiini, tselluloosi, suhru ja rasvade summaarse sisalduse poolest on esikohal pajud, neile järgnevad haab ja mänd
siirdesoo- ja rabametsa. Rabametsad on väga olulised metsaelupaigad, kuna moodustavad puhverala raba ja põllumajandusmaastiku vahele. Elupaik erineb siirdesoodest ja rabadest tihedama ja kõrgema puurinde poolest. Siirdesoometsas, mis on rabametsa ja madalsoometsa vaheaste, puurindes kasvavad peamiselt sookask ja mänd. Rabametsas domineerib puuliikidest mänd. Sellele elupaigatüübile on iseloomulik tugeva põõsa- ja puhmarinde esinemine (Paal, 2007). Meenikunno looduskaitsealal asuvad ka mageveekogud. Üks neist on liiva-alade vähetoiteline Nohipalu Valgejärv, mille pindala on 7 hektarit Natura 2000 standardandmebaasi andmetel. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaardikihi alusel on elupaigatüüp soodsas seisundis. Viimasel viieteistkümnel aastal on Nohipalu Valgejärve seisund olnud stabiilne, kuid siiski on esinenud mitmel aastal tugevaid veeõitsenguid ning veekogu üldist degradeerumist väljendab
Ameerikas (Thomas ja McAlpine 2010). See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on tegu sõltub ilmastikust, kliimast, maastikust, metsa struktuurist ja koosseisust (Dale et al. 2001). Isegi veel 1970ndatel peeti tuld metsa vaenlaseks, kuid sellest ajast saadik on suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010). Metsatulekahjusid liigitatakse tavaliselt kolmeks: pinna-, ladva- ja maatuli. Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale. Ladvatule oht suureneb põuasel ajal ja ka suure tuule tõttu. Ladvatule
Võtavad selle saaklooma, kes on neile kasulik ja keda on kerge kätte saada (enamasti domineerivad talled, suvekuudel on ilvese põhitoiduks tugevad sokud – tugevad, lollid (sest neil on jooksuaeg) sokud). Toitumine Ääretult nõudlik oma toidu suhtes – saab söönuks ainult valgurikast ja energiarikast toitu süües. Suvekuudel toitub liblikõielistest ja lehtpuude lehtedest, pungadest ja võrsetest. Talvekuudel hakkab eelistama puhmarinde taimi (mustikaid, pohli, kuid jätkab ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist). Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi. Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks. Kõige seksapiilsem loom meie looduses. Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki. Eluiga on 14-15 aastat. Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus
· Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld
Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Harvemini sööb kaske ning väga harva leppa. Sigimine - Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. Jooksuaeg hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente
Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks).
pea. Sarved on enamasti piiksarved, kuid võivad olla tipust hargnenud. Vanemaks saade muutub pullide kael jämedamaks, moodustub ,,topeltlõug", kaelal kasvavad karvad pikenevad, moodustades laka. Elujõulisel pullil moodustavad kael ja pea ühe terviku, niiet pea läheb üle rinnakuks ilma märgatava jõnksuta. Sarvede areng saavutab oma tipu alles 10.eluaastaks. Levik:. Pea kogu põhjapoolkera Arvukus Eestis: 1300 Toitumine: rohu- ja puhmarinde taimed. Erinevalt põdrast ja metskitsest hangib ta toitu ka mullast, nt kartulipõllul mugulaid välja kraapides. Meelsasti sööb puuvõrseid ja koort, eelistab samuti paju, pihlakat, haaba ja paakspuud. Koorib ka saart ja kuuske. Seevastu männinoorendikke ei kahjusta. Sigimine: jooksuaeg sept ja okt algul. Hirvepullide sarved puhastuvad nahast ning on kasvanud. Tiinus 8 kuud, vasiakid 1-2 sünnivad mai lõpul ja juuni algul.
Taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Puurindes domineerivad kased/kuused/haavad või hall lepp. Puurindes võib üsna arvukalt kasvada laialehiseid liike (pärn, jalaks, saar), kuid domineerivad on nad harva. Põõsarinne liigirikas ja olenevalt puurinde liitusest hõre kuni tihe. Rohurinne liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik puhmarinde puudumine. Levinud peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. 1.5.2. sõnajala kkt.- madalamatel reljeefielementidel, võib kohati liigniiske olla. Puurindes kask, sanglepp, saar, kuusk, haab, toomingas, rohurindes vähe salutaimi. 1.6. Soovikumetsade tüübirühm- perioodiliselt liigniisked, toitvad veed suhteliselt karbonaatsed. Esineb turvastunud huumuse horisont. Leht- või segametsad. 1.6.1. osja kkt
formed on carbonate parent material and have favourable water conditions. Salumetsad on laialtlevinud viljakamatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil ja neil on soodsad veetingimused. A characteristics feature of the ground vegetation is the lack of dwarf shrub layer and the occurrence of nemoral plants with very limited ecoamplitude and very demanding as to the fertility of soils. Alustaimestikule on iseloomulik joon puhmarinde puudumine ja väga kitsa ökoamplituudiga salutaimede esinemine ning nõudlus viljaka pinnase järele. 8 Most of the goutweed (Aegopodium) site type forests can be found in the central and eastern regions of Estonia. Suurem osa naadi (Aegopodium) kasvukohatüübii metsi võime leida Kesk- ja Ida-Eestis regioonidest. Gleyed leached podzolic and weakly podzolizedsoils with optimum moisture
Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kkt, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks)
Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvadpuuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurindeliituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomuli on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina- pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekaldaj alamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks)
enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm-ni. Juurestatud puhmarinde poolt, siia kuuluvad ka samblarinde surnud osad. Metsakõdu tüseduse suurenemine toimub tavaliselt just selle kihi arvel. 03 – amorfse metsakõdu kiht (amorfne – kujutu, vormitu). Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, värvuselt tumepruun või must. Koosneb hästi humifitseerunud orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi tüsedus on tavaliselt 1-5cm. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud
ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm-ni. Juurestatud puhmarinde poolt, siia kuuluvad ka samblarinde surnud osad. Metsakõdu tüseduse suurenemine toimub tavaliselt just selle kihi arvel. 03 – amorfse metsakõdu kiht (amorfne – kujutu, vormitu). Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, värvuselt tumepruun või must. Koosneb hästi humifitseerunud orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi tüsedus on tavaliselt 1-5cm. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse:
domineerivad harva, pealegi on kõvade lehtpuuliikidega nn. salulehtmetsi säilinud vähe, enamus neist on kultuurpuistud. Boniteet Ia I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat (KD), saluhein (KD), koldnõges (KD), metstarn (K), harilik kopsurohi (K), metspipar (K), lõhnav varjulill (K), salu-siumari (K), sinilill, salu-tähthein, mets- tähthein, võsaülane, kollane ülane, metstulikas, sõrmtarn, imekannike, naistesõnajalg, longus helmikas, kevadine seahernes, ussilakk, longus helmikas, jänesekapsas, jänesesalat, metskastik.
22. Salu- ja soovikumetsad Salumetsad Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. A1 horisont tüse, huumuserikas. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas, ka kuusikuid. Enamasti segapuistud, Ia-II boniteediga. Alustaimestikule on iseloomulik puhmarinde puudumine ja spetsiifiliste alusmetsataimede esinemine. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi kasvukohatüüp (nd) Asub tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, kühmudel, künnistel, harvem orunõlvadel. Lähtekivim karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Põhjavesi asub tavaliselt 1-2 m sügavusel, ulatudes reljeefi madalamatel osadel ka perioodiliselt kõrgemale, niiskustingimused taimede kasvuks
annaabi.ee 
