surmahirm. Rinnaangiin ehk stenokardia läheb sageli üle südame raskeks kahjustuseks - südamelihase ehk müokardi infarktiks. Teine suitsetajatele tüüpiline haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse.
raskete ahelate isovormilises kompositsioonis (need ongi lihaskiudude kontraktsiooniomaduste muutuste algpõhjuseks) muutub ka rakumembraanides kloriidkanalite (eelkõige kaltsiumi) seisund. Eelmainitud muutused lihaskiudude kontraktsiooniomadustes võivad olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need võivad lihaskius toimida kaltsiumi sensoritena ja muuta kaltsiumi signaali transkriptsiooni faktoreid aktiveerivaks. Aeglases lihases on puhkeolukorras tsütosooli kaltsiumi kontsentratsioon kõrgem moduleeritud mitmete signaalmolekulide poolt, nagu kaltsium/kalmoduliin sõltuvad seriinitreoniini fosfataasist, kui kiires. Liikumisvaegus põhjustab aeglases lihases kaltsiumi taseme languse. On alust arvata, et just puhkeseisundi kaltsiumi taseme langus aeglases lihases indutseerib kiirete müosiini raskete ahelate isovormide sünteesi. Kolm nädalat aktiivset eluviisi taastab uuesti kaltsiumi
Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7
kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumine. Jõu ja kiirusetreeningul ei tohi puhkepausid olla liiga pikad ning korduste arv seeriates väike. Samas peaks jõu- või kiirustreeningule orienteerunud sportlane tähelepanu pöörama ka üldisele vastupidavusele, mis tagab treeningu ajal kiire taastumise üksikute korduste ja seeriate vahel. Vastupidavustreening tähendab põhiliselt organismi aeroobsete võimete arendamist. Vastupidavust treenival sportlasel on ka puhkeolukorras pulsisagedus üldjuhul tunduvalt väiksem (tavaliselt 60-70 löögi asemel 30-50 lööki minutis). 1.2 TERVISLIK TOITUMINE Hea tervis ja töövõime sõltuvad väga palju õigest toitumisest. Eriti tähtis on tervislik toitumine kasvueas. Tervislik toit peab: · vastama meie energiakulutusele, 3
Näärme hüpo ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon näärme alatalitlus, hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad. Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju. Ületalitlusel hormooni toimed võimendunud. Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Normaalse produktsiooni korral.... ........... puhkeolukorras tahhükardia, aeglustumisel bradükardia. Kasvuhormooni liigprodutsiooni korral hiigkasv e gigantism, keha proportsionaalselt arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv), vaatame üle- ja alatalitlust. Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem Kaks alasüsteemi: 1) Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Neuronid närvirakku, nendes
treenitud . Eksisteerib lihastevaheline rasv. 2) töökonditsioon ülekaalus treenitud lihas, depoona natuke rasvkudet. Need hobused omavad parimat töövõimet. 3) sugukonditsioon lahjem, kuid ei ole nälginud, need loomad omavad parimat sugulist aktiivsust, lihastik pole liiga tugev, pole ka liigset rasvkude. 4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103
koormusest. Kehaline koormus tõstab oluliselt süsivesikute vajadust. Mida suurem on kehaline koormus ja sellest sõltuv energiakulu, seda rohkem vajab organism süsivesikuid. 87. Vee tähtsus organismis, laste veetarbimise eripära. Organism omastab vaid lahustunud toitaineid, kusjuures kõige olulisemaks lahustiks on vesi. Inimese igapäevane veevajadus sõltub east ning on otseselt seotud ainevahetuse intensiivsusega, sealhulgas rakendatava kehalise koormusega. Täiskasvanu vajab puhkeolukorras ööpäevas 35 ml vett ühe kehamassi kg kohta, imik aga kaks korda rohkem. Lapsed on vee defitsiidi osas väga tundlikud. 88. Kehakaalu normaliseerimise viisid. Tuleb vähendada toiduga saadavaid kaloreid ja suurendada kehalist aktiivsust 89. Inimese pikkuskasvu määrav põhifaktor on suguhormoonide aktiivsuse tõus murdeeas. 90. Inimese pikkuskasvu mõjutamise võimalused. *Mõõdukas kehaline aktiivsus tõstab kasvuhormooni taset veres.
Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest Diastoli ajal täitub süda verega, aga süstolis tühjeneb verest, sest kokkutõmbe tõttu paisatakse veri südamest välja. Süda ei tühjene täielikult, südamesse jääb alati teatud kogus verd – jääkmahk. Väljaviidav osa on löögimaht (süstoli ajal viiakse välja). Süstol on lühem ja puhkeolukorras võtab kogu tsüklist umbes 1/3 ajast. Kogu tsükkel kestab olenevalt südame töötamise sagedusest. Kui löögisagedus on 60, siis 60/60 on 1 sekund. Süstol on suhteliselt stabiilne, vaatamata löögisagedusele (ajaliselt stabiilne st). Diastoli pikkus muutub. Kui süda töötab kiiremini, siis diastol lüheneb. Kui süda väga kiiresti lööb, siis diastol jääb nii lühikeseks, et süda ei jõua korralikult verega täituda. (Suurte pingutuste korral
Pregangionaalsed kiud on alati pikad, sest ganglion on elundi vahetus naabruses või koguni innerveeritava elundi seinas Erutuse ülekanne toimub nii ganglionis kui postganglionaalsel defekotri atsetüülkoliini vahetusel, neid retseptoreid kutsutsakse koliinoretseptorid Koliinoretseptorid jagunevad kaheks alarühmaks: N-koliinoretseptorid ehk nikotiinitundlikud ja M-koliinoretseptorid Erutus domineerib või on suurenenud puhkeolukorras söömise ajal ja söömise järgselt ning lühiajaliselt tugeva külma ärrituse ajal Erituse suurenemisel: Südametegevus aeglustub ja kokkutõmmete ulatus väheneb Hingamine aeglustub Pupillid ahenevad Seedeelundite talitlus intensiivistub Tugeva erutuse korral südame kärgarterid ahenevad Ahenevad skeletilihaste ja aju veresooned Laienevad naha ja siseelundite veresooned Domineerib põie üle tühjenemisfaasis
juures jääb süda seisma (tavaliselt)) On teada ka madalamal temperatuuril ellujäämise juhtumeid-Anna Bagenholm (80min jää all; keha temp 13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine) päikese(UV kiirguse) koormuse kasv (vereplasma mahu langus, südame töö efektiivsuse langus, O2 transpordi efektiivsuse langus) piimhappe konsentratsiooni tõus
Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused ja rütmihäired. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7
– Töö intensiivsuse alandamine Organismis tekkivad nihked: • Kasvab südame löögisagedus • Suureneb kopsude ventilatsioon, O2 tarbimine, CO2 eritumine • tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus • Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel • Hingamismaht väheneb • Häirub hingamise rütm • Vererõhk tõuseb järsult • Vere pH langeb 7,2- ni 22. Treeningu tagajärjel tekkivad muutused organite funktsioonides puhkeolukorras. Lihaskiudude paksenemine; südame hüpertrofeerumine; kapillaarvõrgustiku tihenemine; ainevahetuse täiustumine; kapillaarvõrustiku tihenemine skeletilihastes ja kopsualveoolide ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi energiavarud; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine. 23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul.
N-koliinoretseptorid – on nikotiinitundlikud (nikotiini asub tubakas) M-koliinoretseptorid – muskariinitundlikud (muskariini asub kärbseseenes) Nii nikotiin kui muskariin ise mediaatorid ei ole, kuid nad suudavad retseptoreid ärritada nii, nagu mõjuks atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS erutumine ja mõju: Parasümpaatikus erutub domineerib puhkeolukorras ning söömise ajal ja söömise järgselt. 1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 3. Hingamine – aeglustub. Bronhid ahenevad. 4. Seedenäärmete talitlus – intensiivistub, samuti seedeelundite motoorika intensiivistub 5. Peenis – laieneb peenise ergaskeha, soodustab erektsiooni. 6
efektorile samuti atsetüülkoliin Retseptorid, mis on atsetüülkoliini suhtes tundlikud, on koliinoretseptorid, mida jagatakse: N-koliinoretseptorid – on nikotiinitundlikud (nikotiini asub tubakas) M-koliinoretseptorid – muskariinitundlikud (muskariini asub kärbseseenes) Nii nikotiin kui muskariin ise mediaatorid ei ole, kuid nad suudavad retseptoreid ärritada nii, nagu mõjuks atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS erutumine ja mõju: Parasümpaatikus erutub domineerib puhkeolukorras ning söömise ajal ja söömise järgselt. 1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad 3. Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 4. Hingamine – aeglustub. Bronhid ahenevad. 5. Seedenäärmete talitlus – intensiivistub, samuti seedeelundite motoorika intensiivistub 6
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
Praktilises meditsiinis mõistetakse normi all sageli nn. statistilist keskmist (statistilist normi), mis on arvutatud suurel hulgal inimestel läbi viidud mõõtmiste põhjal. Erinevus statistilisest normist ei tarvitse aga üksikisiku jaoks või teatud eritingimustes elava rahva või inimrühma suhtes olla veel haiguslik, vaid normaalne. Tegemist võib olla individuaalse iseärasusega. Nii on näiteks vastupidavusalade sportlastel puhkeolukorras keskmisest tunduvalt madalam südame löögisagedus. Mägirahvastel ja kõrgmägedes treeninud sportlastel või alpinistidel aga on veres tavalisest kõrgem punaliblede hulk ning hemoglobiini sisaldus. See on tingitud organismi kohanemisest eluks ja tööks madalama atmosfäärirõhu ja hapniku sisalduse suhtes. Normi ehk tervise all mõistetakse inimese või looma elutegevuse sellist vormi, mis kindlustab kõige täiuslikuma, optimaalsema tegevuse ja vastavuse keskkonna tingimustele
Alfa adenoretseptorid on tundlikud noradrenaliini suhtes, beeta omad adrenaliini. ISHEEMIA-südame puudulik hapnikuga varustus. SÜDAME LÖÖGIMAHT Löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml(sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. LÖÖGISAGEDUS löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsüninud löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame minutimaht- verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim
annaabi.ee 
