Riided olid nii kerged ja lihtsad kuuma kliima tõttu. Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud ainult riietumisega või kosmeetikaga. Ka seongud olid Vana-Egiptuses väga tähtsad. Lastel pügati tavaliselt pea paljaks või lõigati lühikeseks va ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead ning hiljem tehti sinna s-kujuline lokk. See sümboliseeris lapse noorust. See kehtis nii poiste kui ka tüdrukute seas kuni puberteedieani. Vanemaks saades tüdrukud lasid teha endale patse ja poisid ajasid oma juuksed üldse maha. Meestel pidi juuksed ära ajama, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Naistel oli soeng unikaalsem. Neil oli populaarne juukseid peadligi hoida. Juuksed olid lokkis kas loomulikult või keemilisel viisil. Enamjaolt meeldis naistele lühikene lõige, umbes kõrvadeni. Peakatteid enamjaolt ei kantud, ainult vaaraod kandsid pschent'i, mis oli kõrge ja
mõjutavad lapse arengut, vastavalt psühholoogilist une- ärkveloleku rütmi ja tema vaimseid või füüsilisi funktsioone, erijuhtumitel ka areneva lapse arengut. Täiskasvanute ja laste unehäired erinevad selle poolest, et lastel on need just sellises vanuses, kus nad väga kiirelt arenevad ja sõltuvad palju väliskeskkonnast. Laste unehäired ei ole kõrvalekalle normaalsest arengust, sest kui see oleks nii, siis esineks unehäireid neil kuni puberteedieani. Unehäired on suur kõrvalehüpe arengule vaja olevast unereziimist ja see kahjustab arengule tähtsat uneaega. Laste unehäired võivad sageli osutuda ka märguandeks. See tähendab, et une häirete uurimine võib aidata avastada ka teisi raskeid haigusi. Unehäirete liigid Düssomnia Need on seesmised ja kaasasündinud või aju ebapiisavast arengust tingitud häired, tsentraalne või obsuktruktiivne apnoesündroom. Sinna alla kuuluvad ka välimised
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Infektsiooni korral koguneb suletud keskkõrvaruumi limast sekreeti, mis omakorda võib põhjustada sagedasi mädaseid kõrvapõletike teket. Suurenenud adenoididega lastel puhul on
Kõik algrakud on naise organismi sündides olemas ja neid enam juurde ei teki! II Kasvamine II Kasvamine III Meioos III Meioos algab looteeas. Jõuab I 46 kromosoomi (algrakud) teevad läbi jagunemise profaasi ja jääb sinna kuni meioosi, toimub kaks jagunemist. puberteedieani. Tekivad erineva Igast ühest areneb välja suurustega munarakud, kuna spermatosoid. tsütoplasma jaotub ebaühtlaselt. Hea tervise juures võib mehel kesta Viljastumine toimub munajuhas. spermatogenees kõrge vanuseni. Lõpeb umbes vanuses 50-55.
Isegi juuksestiilil oli tähtsust vanas Egiptuses. Soengud varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi. Neil oli ka komme ennast üle kogu keha paljaks raseerida. Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41) Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu. Juustest tehti parukaid, mida kanti tseremooniatel või
purkide ja pudelite avamaine, kruvide keeramine, võtme kasutamine, lauakatmine, toiduvalmistamine, koristamine ja puhastamine, riiete eest hoolitsemine, prillide kasutamine, pesemine, käitumine teatris jne); 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (vaikusemäng); 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (zooloogia, botaanika, ajalugu, geograafia). Kõik on ka ealiselt paika pandud imikust kuni puberteedieani. Montessori kasutab kolmeosalist tundi, millest esimeses nt õpetatakse lapsele värve. Laps kuulab ja vaataba. Teises osas palub õpetaja lapsel endal nimetada värve. Ku laps eksib ei katkesta õpetaja teda vaid asub tagasi esimese osa juurde. Kolmandas osa nimetab laps värve ja õpetaja lisab veel vajadusel mõned uued. Kui laps eksib minnakse tagasi esimese osa juurde. Aistingute arendamine, keskendumisvõime
HÄÄL ON KASVATUSVAHEND Kesksel kohal on kasvataja hääl. Intonatsioonikindlus ja ,,õigete" nootide tabamine ei ole siin nii olemuslku tähtsusega. Palju tähtsam on, et lastega õiges hääleulatuses lauldakse ja rõõmuga. Laste hääl, nagu kogu ülejänud kehagi, on kasvamises. Häälepaelad on veel lühikesed, helisevad kõrgemalt. Kui me tahame orgaanilisi asjaolusid arvestada, peame me laste tooni- ja hääleulatuses laulma. Lasteaialaste hääleulatus jääb f1 ja e2 vahele. Kuni puberteedieani kasvab hääleulatus. Kui perekonnas, koolis, sõpraderingis lauldakse, arenevad laste hääled märkamatult. Harjutamise läbi muutuvad nende hääled tugevamaks, kandvamaks ja ilusamaks. Kuni puberteedini pidevlt kasvav hääleulatus ja loomulik lauluvõime arenevad laulvas keskkonnas märkamatult ja lapse hääl võidab reeglipärase harjutamise läbi jõus, kandvuses ja kaunis kõlas. Iga laps omab esimestel eluaastatel suurt muusikalist potesiaali
Materjalid: vask kuld poolvääriskivid JUUKSED Juuksestiilid varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni
3 1. TÜDRUKUD Sündides on tütarlapsed poistest umbes neli kuni kuus nädalat ees. Iseseisvamaks muutuvad tüdrukud umbes kuuekuuselt- suudavad omaette leludega mängida ja end lohutada. Olulisim erinevus esimestel kuudel on kiirus- nad kasvavad kiiremini ja kaal suureneb rutem kui poistel. Hoogsad arengu erinevused jätkuvad kuni puberteedieani. Koolieelikuna on tüdrukutel paremini arenenud rääkimis- ja enesevalitsemisoskus. Koolieas on neil parem õppeedukus, kuna nende aju kasutab oma ressursse sagedamini ja kiiremini, nad on kohusetundlikumad, optimistlikumad ja ei anna raskuste käes vaeveldes alla. Kui östrogeenitase on kõrge, on tulemused töödes paremad kui madala östrogeenitaseme korral. T. Niiberg (2008) on rõhutanud oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks" et naistel
INSULIIN: B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA. 20. MEESSUGUHORMOON; ÜL: E. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne, sellest alates intensiivistub.Pärast 40 eluaastat hakkab langema. ÜL:.Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile. Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 21. NAISSUGUJORMOONID, ÜL: E. FOLLIIKULHORMOONID ÖSTROON JA ÖSTRADIOOL
2. Kilpnäärme alatalitlus 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlusel 4. Sugunäärmete alatalitlusel 5. Kaltsitriooli alaproduktsioon 6. Vitamiin D3 vähesus(ultraviolettkiirte vähesus) 7. Kaltsiumi-, valgu- ja vitamiinidevaene toit Lapse pikkuse ja kaalu hindamine (õisis) Pikkus vastsündinul: 48-52 vm Kasvulisa 1.-2. Elukuul 3 cm 3.-4. Elukuul 2,5 vm kuus 5.-8. Elukuul 2 cm kuus 9.-12.elukuul 1,5 cm kuus Üheaastaselt 75cm pikk Alates 2. Elueast kuni puberteedieani: 75+(5cmx vanus) KAAL VAATA ÕISIST!! Lihaste liigid – ehitus ja omadused Lihaseid on kolme liiki: Vööt-, sile- ja südamelihased. Vöötlihased ehk skeletilihased omavad mikroskoobi vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad. Need lihased on tahtele alluvad. Nende kokkutõmme ja lõõgastumine on tahteliselt närvisüsteemi kaudu kontrollitav. Need katavad inimese skeletti, sellepärast ka nimetus. Kätel, jalgadel, seljal, näol, peas.
Juuksed olid lokkis loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni. Laste juuksed Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära. Riietumine Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka
mediaatoraine, -oluline organismi toimetulekul stressisituatsiooniga! eelastmeks adrenaliini moodustamisel DOPAMIIN -adrenaliini ja noradrenaliini algvorm 6 SUGUNÄÄRMED MEESTEL TESTOSTEROON -produktsioon kuni puberteedieani minimaalne, siis suureneb ja munandid langema hakkab pärast 40-60ea. -osaleb sugutunnuste arengus -osaleb spermatogeneesis -sarnaselt androgeensetele kortikosteroididele intensiivistab valkude sünteesi
vetruvad liigutused Passiivse painduvuse harjutusi sooritatakse kaaslase abiga või lisaraskuse kasutamisega jäseme hoidmisega mingis asendis, mis nõuab maksimaalset painduvust Painduvuse arendamine toimub kahes etapis Painduvuse suurendamine, toimub treening iga päev. Painduvuse säilitamine, toimub treening 3-4x nädalas Painduvuse arendamise ealised aspektid Parim iga arendamiseks 7-8 aasta vanuses ja see jätkub puberteedieani Kuna painduvus koos vanusega väheneb, on vaja säilitamisega pidevalt tegeleda Painduvusvõimete hindamiseks Kere painutamine ette, hoides jalgu põlvist sirutatutena Tahapainduvuse ulatus sillaasendis Õlavöö liikuvuse hindamine võimlemiskepi viimisega sirutatud kätega eest alt kaarega taha alla
Testosterooni sekretsioon sõltub ööpäevarütmist, olles kõrgeim varahommikul. Ööpäevarütmi võib segada tugev kehaline aktiivsus ja stress. Umbes 1 3% testosteroonist on veres vaba ja bioaktiivsena, umbes 10% seotud suguhormoone siduva globuliiniga ja ülejäänu albumiin-seotud. Meeste veres on vaba bioaktiivse testosterooni sisaldus u 20 korda kõrgem kui naistel. Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne. Testosterooni tekke maksimum saavutub 20 30 eluaastaks. Testosteroon toimib tagasisidestuslikult hüpotalamusele, inhibeerides GnRH produktsiooni ja vabanemist. · Östrogeenid (ästradiool E2, östroon E3 ja östriool E1) Toime. Östrogeenidest on bioaktiivseim E2. Östrogeenide toimel arenevad suguelundid, kujunevad sekundaarsed sugutunnused, formeerub menstruaaltsükkel. E2 ja progesterooni koostöö tagab emaka
Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest. 44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta- poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood? Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu
Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks. Reieluu ja puusaliiges. Reieluu on inimese kõige pikem toruluu. Ta liigestub puusaluule puusaliigese abil. Suurem osa reieluukaelast asetseb liigesekihnu sees (pähkelliiges). See on inimorganismi kõige tugevam side. Liigeses saavad toimuda igasugused liikumised. Sääreluud. Sääre toes koosneb kahest toruluust - sääreluust ja pindluust. Pindluu on märgatavalt
Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. Munandite vaherakkudes tekib meessuguhormoon testosteroon. Sünnist puberteedieani on selle produktsioon minimaalne, saavutab maksimumi 20-30 eluaastaks ja hakkab langema pärast 40-60 eluaastat. Testosteroon stimuleerib valkude sünteesi. Munasarjades funktsioneerivadnaissugunäärmetena Graafi folliikulid ja nendest ovulatsiooni järgselt tekkinud kollakehad. Folliikulihormoonid (östrogeenid) östroon ja östradiool stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu, nende toimel tekivad sekundaarsed sugutunnused. Naise organismis arenevad sugurakud korduva kuuajalise
areneda sobivad käitumismudelid – probleemilahendus e. Täidesaatvate funktsioonde areng – lihtsamate ülesannete täitmine jõukohane 6. a. – voolavust ja paindlikkust nõudvates ülesannetes on arengulist kasvu märgata Aju areng puberteedieani • Teatud KF, käitumised võimalikud alles pärast vastavate ajustruktuuride küpsemist. ARENGU näide: • Ajupiirkondadest küpseb kõige hiljem frontaalsagar ja sellega seotud täidesaatvad objekti haaramine käega: funktsioonid – 2.k.suunab käe objekti poole Mälu – 4.k