EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid
taastumisprotsessi. Nägemishäired Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut. Enamasti on võimalik õpetada patsienti nägemishäirega igapäevaelus toime tulema. Epilepsia Osadel insuldihaigetel võivad ilmuda epileptilised hood. Need algavad tavaliselt 6 kuu 2 aasta möödudes peale insulti, vahel ka insuldi tekkega samaaegselt. Esimese epileptilise hoo puhul tuleb alati kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
................................................................................................17 Ravimiresistentsusest...............................................................................................................20 Päevareziimist .........................................................................................................................21 Koostööst perekonna, kooli ja sõpradega................................................................................ 22 Epileptilise hoo esmaabist........................................................................................................23 Mida hoo ajal teha................................................................................................................23 Mida hoo ajal mitte teha ..................................................................................................... 24 Millal kutsuda kiirabi........................................................................................
Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks 1) Suure hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused
Ohtlik seisund, kuna korduvate krampide järel võib kujuneda pöördumatu ajukahjustus ning häigus võib lõppeda surmaga. Valikravimikd krambihoo kupeerimisel on diasepaam, mida süstikase aeglaselt veeni või manustatakse lahusena rektaalselt 0,4mg/kg. 16. Millised on epilepsia ravimite üldised toimepõhimõtted (toimemehhanism)? Eesmärk on saavutada epileptilistest hoogudest vabanemine, hoiduda ravimite tingitud kõrvaltoimetest. Ravim valitakse vastavalt epileptilise hoo tüübile arvestades patsiendi individuaalseid iseärasusi, teisi kasutatavaid ravimeid, kõrvaltoimeid. Seostuvad Na+ kanaliga ja inhibeerivad Na-ioonide sissevoolu (fenütoiin, karbamasepiin, valproaat, topiramaat, lamotrigiin). Inhibeerivad Ca2-ioonide sissevoolu (valproehape). Tõstavad GABA toimet (barbituraadid, bensodiasepiinid). 17. Millised on üldised antikonvulsantide kõrvaltoimed? Allergilised, annustest sõltuvad või kroonilisel manustamisel ilmnevad.
Esiteks, termin «epilepsia» ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle ühel vanemal on epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid pärilikke haigusi, mille üheks sümptomiks (paljude seast) on epileptilised hood. EPILEPTILISE HOO ESMAABI Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust). Mida teha 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või põrandale ja lõdvendage riideid, eriti särgikaelust. 3. Segase käitumise olemasolul suunake haige lähedastest ohtlikest piirkondadest eemale
Lyme'i tõbi (neuroborrelioos), HIV, süüfilis ja tuberkuloos. Immuunosupressioon nii vähihaigetel, siirdatud elundi või autoimmuunhaigusega patsientide puhul võib põhjustada nn oportunistlike haigustekitajate arvu kasvu kesknärvisüsteemi põletiku põhjustajate hulgas. Väga harvade põhjustena võivad kesknärvisüsteemis tekkida autoimmuunsed põletikud ja prioonhaigused. Äge kesknärvisüsteemi infektsioon võib vajada intensiivravi tõusnud intrakraniaalse rõhu või epileptilise staatuse käsitluseks. Mõnede neuroinfektsioonide vältimiseks on võimalik vaktsineerida, näiteks Hemofiilus- meningiidi ja puukentsefaliidi vastu. Paroksüsmidena kulgevad haigused. Paroksüsm on äge ootamatult tekkiv haigushoog. Tervise järsk halvenemine, kroonilise haiguse (sealhulgas neuralgilise) ägenemine ja selle ebajärjepidevus annavad tunnistust tõsistest probleemidest, mis võivad olla paroksüsmi või paroksüsmaalse seisundi põhjustajaks.
Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on
Selliste vaatehalvatuste sagedasemad põhjused on ajutüve kasvajad, ajutüve infarktid, entsefaliidid ja sclerosis multiplex kahjustuskoldega pons`is. Ülesvaatehalvatust nimetatakse Parinaud`sündroomiks ja ta võib esineda epifüüsi- ja III ajuvatsakese kasvajate puhul. Fasciculus longitudinalis medialis`e ärritusel näeme vaatekrampe, mille puhul silmad võivad pöörduda mõneks ajaks üles, alla või külgedele. Nimetatud sümptom esineb näiteks parkinsonismihaigeil ja epileptilise hoo ajal. Allapoole pööratud silmamunade kiireid ja järske üles-alla võnklemisi võib näha komatoossetel haigetel, kellel esineb pons`i kahjustus. Silmamunade motoorne apraksia on sündroom, mille puhul haige ei saa tahteliselt silmamunasid soovitud suunas liigutada, kusjuures silmamunade reflektoorsed liigutused on korras. See sündroom esineb premotoorse korteksi kahjustuse korral. Nüstagm
ja seega esineb teadvuslik seisund. Kuid on kindlaks tehtud seda, et atsetüülkoliini mõju blokeerimisel ajukoores on aju ärkvel seisundis, kuid teadvust ei esine. Seetõttu ei samastata ärkvelolekut teadvusega. Väga paljud eksperimentaalsed andmed näitavad, et teadvus ei esine väga nõrga neuraalse aktiivsuse korral ( näiteks narkoosi või kooma puhul ) ja samuti mitte liiga tugeva neuraalse aktiivsuse korral ( näiteks epileptilise hoo või elektrisoki korral ). Seega teadvus esineb kesknärvisüsteemide keskmisel aktiivsuse nivool ( näiteks ärkveloleku desünkroniseeritud EEG ). Näiteks kui ajus esinevad suure amplituudiga aeglased lained ( umbes 0,1-1 Hz ), siis inimene on teadvusetuses seisundis. Nii on see näiteks üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Kuid need lained on üldnarkoosi ajal korteksis korrapärasemad ja palju sünkroonsemad, kui teadvuseta sügava une ajal
esineb teadvuslik seisund. Kuid on kindlaks tehtud seda, et atsetüülkoliini mõju blokeerimisel ajukoores on aju ärkvel seisundis, kuid teadvust ei esine. Seetõttu ei samastata ärkvelolekut teadvusega. Väga paljud eksperimentaalsed andmed näitavad, et teadvus ei esine väga nõrga neuraalse aktiivsuse korral ( näiteks narkoosi või kooma puhul ) ja samuti mitte liiga tugeva neuraalse aktiivsuse korral ( näiteks epileptilise hoo või elektrisoki korral ). Seega teadvus esineb kesknärvisüsteemide keskmisel aktiivsuse nivool ( näiteks ärkveloleku desünkroniseeritud EEG ). Näiteks kui ajus esinevad suure amplituudiga aeglased lained ( umbes 0,1-1 Hz ), siis inimene on teadvusetuses seisundis. Nii on see näiteks üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Kuid need lained on üldnarkoosi ajal korteksis korrapärasemad ja palju sünkroonsemad, kui teadvuseta sügava
ja seega esineb teadvuslik seisund. Kuid on kindlaks tehtud seda, et atsetüülkoliini mõju blokeerimisel ajukoores on aju ärkvel seisundis, kuid teadvust ei esine. Seetõttu ei samastata ärkvelolekut teadvusega. Väga paljud eksperimentaalsed andmed näitavad, et teadvus ei esine väga nõrga neuraalse aktiivsuse korral ( näiteks narkoosi või kooma puhul ) ja samuti mitte liiga tugeva neuraalse aktiivsuse korral ( näiteks epileptilise hoo või elektrišoki korral ). Seega teadvus esineb kesknärvisüsteemide keskmisel aktiivsuse nivool ( näiteks ärkveloleku desünkroniseeritud EEG ). Näiteks kui ajus esinevad suure amplituudiga aeglased lained ( umbes 0,1-1 Hz ), siis inimene on teadvusetuses seisundis. Nii on see näiteks üldnarkoosi ja teadvuseta sügava une ajal. Kuid need lained on üldnarkoosi ajal korteksis korrapärasemad ja palju sünkroonsemad, kui teadvuseta sügava une ajal
jaotumine ajus hoiavad ära krampide tekke. Erijuhtudel, kui 117 anesteesia on vajalik epileptilise staatuse katkestamiseks või seeriakrampide kupeerimiseks, tuleb vajalik etomidaadi annus (0,3 mg/kg, mis
annaabi.ee 
