Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne
peetud liik on praeguseks söögiseene maine jälle tagasi saanud (vt. Kalamees 1991). Must pilvik · Viljakehad:noorelt üleni valged, katsumisel ja vananemisel muutuvad läbinisti pruuniks kuni süsimustaks. · Kübar: kuiv, lamelehterjas, suur, kuni 15(20) cm. · Eoslehekesed: erakordselt hõreda asetusega, väga laiad (kuni 2 cm) ja paksud (kuni 2 mm), väga haprad, nõgusalt jalale külge kasvanud. · Jalg: pruunistub vananemisel altotsast peale, kõva, puine, väga lühike, jäme, kuni 7x5 cm. · Seeneliha: muutub enne mustumist lõikel kiiresti intensiivselt porgandpunaseks, kõva, puine, paks. Maitse mahe, erilise lõhnata. · Metsades, puisniitudel, eriti Lääne- Eestis ja saartel, lubjalembene, kaunis harva. Augustist oktoobrini. Söödav värskelt. Tammeriisikas · Viljakehad: piimmahlaga, hügrofaansena,
· 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik. · mida suurem on ahjus niiskus ja madalam temperatuur,seda aeglasemalt moodustub tootele koorik! mida rohkem auru,seda tugevam koorik moodustub. · Toote pealispind tugevndeb ja pruunistub . · Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse aurustumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse ning liigub edasi toote sisemuse poole.(sest läheb soojemast jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini · kooriku värvumine toimub valkude ja suhkrute toimel: suhktutest ja valkudest moodustuvad MELANOIDID ,mis pruunistuvad. Samas annavad need ka koorikule
Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S
soomusjad lehed. Väikesed röövikud närivad lehe koes laikkaevandeid, Sireli-keerukoi · · mille epidermis hiljem pruunistub. Kui kaevand võtab enda alla suurema osa lehepinnast, siirduvad röövikud · · vastaslehele, rullivad lehed võrgendiniidi abil kokku ja
10. Teeb glasuurid pritsitavaks; 11. Taignatesse lisatakse munavalge koos munakollasega. Üksi lisades jääb toote sisu kuivaks, soodustab toote tahkumist. 12. MUNAKOLLANE 13. Ei saa vahustada. 14. Emulgeerivate omadustega, suurendab vee ja rasva segu stabiilsust. Kasutatakse pärmitaigna valmistamisel, nt rasvaküpsetiste ja moosipallide puhul. Teeb mure- ja nisutaigna kergemini vormitavaks. 15. Parandab taigna siduvust. 16. Pruunistub tugeval kuumutamisel (pruun koorik). 17. Annab maitset (kasut. pagaritoodetes, kreemide ja jäätiste valmistamisel). 18. Annab värvi (sisaldab karotiini toodetel kollane sisu). 19. MUNAMELANZ 20. Ühtlane munamass munade lahtilöömisel ja koorte eemaldamise tagajärjel. Võib olla ka külmutatud. 21. Eelised muna ees: - ühtlane kvaliteet; - pastöriseeritult puudub salmonelloosioht; - võtab vähe ruumi; 22
Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, Lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, sageli kasvab ka põõsana. oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor Koor Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub Rohekashall või hall, vanas eas tumehall, ja muutub rõmeliseks pikirõmeline. Pärn (Pn) Sarapuu (Sp) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed. Vahelduvad lihtlehed Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt Südaja alusega, äraspidimunajad, tipuosas
Valmistamine: 1. Loputa lillkapsas ja spinatilehed. 2. Aja väikeses kastrulis keema veidi vett. 3. Pane terve lillkapsas 5-8 minutiks keema ja tõsta seejärel nõrguma. 4. Keeda spinatilehti samas vees mõni minut ja tõsta sõelale nõrguma. 5. Laota spinatilehed lameda ahjuvormi põhja ja aseta neile paksud lillkapsaviilud. 6. Sega kodujuust ja riivjuust ning maitsesta muskaatpähkliga. 7. Määri segu lillkapsale ja pritsi peale oliivõli. 8. Küpseta rooga ahju ülaosas, kuni pind pruunistub. 9. Serveeri spagettide või makaronidega. Piima-lillkapsasupp Tooraine: Lillkapsas 1 tk Sibul 1 tk Piim 1l Sool Pipar Tükeldatud redis 1 kimp Maitseroheline Valmistamine: 1. Jaga lillkapsas väiksemateks tükkideks. 2. Keeda lillkapsas ja sibul piimas pehmeks. 3. Mikserda keedetud lillkapsas ja sibul ning kuumuta suppi veelkord, maitsesta soola ja pipraga. 4
Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust*, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida sadenemise täielikkust. Fe(OH)2 - määrdunudvalge, rohekas, seismisel pruunistub Fe(OH)3 - punakaspruun Cr(OH)3 - määrdunudroheline Al(OH)3 - valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3
vees,millele on lisatud laus värvub keetmisel universaalindikaatori lillakaspunaseks. lahust. Anioonide kvalitatiivne määramine Anioonid Iseloomulikud reaktsioonid SO4 2 - 1.BaCl2 annab valge lahustamatu sademe. SO3 2- 1.KMnO4 ( nõrk lahus) happelises keskkonnas valastub. S 2O3 2- 1.AgNO3 annab valge sademe,mis kiiresti pruunistub ja siis muutub mustaks 2.Lahjendatud H2SO4 eraldub SO2 ja S,seejuures esineb sogastumine eralduva väävli tõttu. CO3 2- 1.Hapete toimel eraldub CO2. NO3- 1.Brutsiini lahus väävelhappes annab punase värvuse. 5 2.Kui nitraadi lahusele valada FeSO4 küllastatud lahust ja
Järeldus: Zelatiinis ei sisaldu aromaatseid kõrvalahelaid sisaldavaid aminohappeid. 4. Sulfhüdrüülreaktsioon (tioolreaktsioon) Katse teostatakse naatriumplumbaadi(II)lahusega. Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad leeliselisele hüdrolüüsile, tulemuseks sulfiidioonid. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5 % lahus + tilgakaupa 20% NaOH (kuni tekkinud sade lahustub) + 0,5 ml munavalgu lahust keedan segu pruunikasmusta kolloidse sademe tekkeni. Tulemus: Segu pruunistub keetmisel aeglaselt, hiljem seistes sadenes. Järeldus: Tekkis pruun pliisulfiidi sade, järelikult sisaldub munavalgulahuses sulfhüdrüülrühm. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikahape (TKÄ) denatureerib ja sadestab valke (ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000). Kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest ühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 2 tilka CCl3COOH lahust.
Lisada jahuga segatud koor, lasta keema. Maitsestada soola, jahvatatud pipraga. SEALIHAROAD Seapraad Sea kamaraga praetükk, must pipar, sool, sinep, õli. Valmistamine: 1. Kamar ruudustada pannil kamar allpool (2 cm vett), ja hautada 10 minutit. Lõigata kamar ja osaliselt selle all olev pekikiht ruutudeks (küljepikkusega 1,5 cm). 2. Maitsesegu: pipar, sool, sinep ja õli. Maitsestada liha, tõsta ahjuvormi, kamar ülespoole. Küpsetada 160° juures, kuni kamar pruunistub, katta pealt fooliumiga. Praetud sealiha Sealiha, sibul, muna, jahu/riivsai, sool, pipar, rasv. Valmistamine: 1. Lõigata liha viiludeks. Maitsestada. Kasta lihaviilud maitsestatud munasegusse, veereta jahus või riivsaias, praadida rasvas. 2. Praerasvale lisada peenestatud sibul, kuumutada ja pakkuda kastmena. Serveerida kartuliga. Hautatud sealiha Sealiha, sinep, ingver, Worcestershire'i kaste, sidrunimahl, tomatipasta, sool, must pipar,
ei pruugi niivõrd hoiatada solaariumiga kaasnevate riskide eest, kui meelitada just kunstpäikese positiivseid omadusi rõhutades inimesi enda teenust kasutama. 1. SOLAARIUM Solaarium on kamber, mida kasutatakse kosmeetilise päevituse saamiseks (http://www.myvmc.com/ ). Kuigi solaariumi kasutamisele omistatakse mitmeid kasulikke eeliseid, käiakse seal eelkõige just selleks, et saada oma nahk jumekaks. Solaariumi toime avaldub tänu UV lampidele, mille mõjul nahk pruunistub. Solaariumilambid kiirgavad peamiselt UVA valgust, mis tekitavad naha pigmenteerumist, kuid võivad samas põhjustada ka naha vananemist ja fotokahjustusi, nagu nt solaarlaigud, kortsud ja sarvkihi paksenemine. (Kuum, 2014a). Tavaliselt käivad inimesed sel moel päikesevanne võtmas paar korda kuus, valides endale nahale sobiva ajapikkusega seansi. Viimaste aastatega on solaarium väga populaarseks saanud just noorte seas, kellel aga võib olla selle kasutamise riskide kohta vähe teadmisi. 1
aastatel nimetati tükeldatud liha ja köögiviljade hautamist stoovimiseks või stuuvimiseks, küllap oli siis eeskujuks alamsaksa keelest pärinev stowen või ingliskeelne stewing. 3.4. Praadimine 12 Praadimine on toiduainete kuumutamine rasvas või kuival pannil temperatuuril 150 - 180 °C. Praadimisel toiduained pehmenevad, pealmine kiht pruunistub, toode omandab spetsiifilise lõhna ja maitse, osa niiskust aurustub, õli või rasv imendub tootesse, osa mikroobe hukkub. Praadimiseks kasutatakse lamedaid katlaid, kallutatavaid panne või suure tootlikkusega agregaate, milles võrktransportöör veab tooted läbi kuuma õli kihi. Praadimist kasutatakse kulinaarsete toodete, näiteks pihvid, valmistamiseks. 3.5. Küpsetamine
Avokaado ehk pirnloorberi üheseemnelised marjad on õli- ja mahlarikkad. Maik meenutab kreeka pähklitega segatud koorevõid. Avokaados leidub rohkesti A, B ja C vitamiini, ent vähe suhkruid, seetõttu sobib ta dieetpuuviljaks suhkruhaigetele. Avokaadot peetakse kõige maitsvamaks salatipuuviljaks; seda süüakse värskelt, kooritult, ent ka pikuti pooleks lõigatult lusikaga, maitsestades sidruni, soola, pipra või sinepiga. NB: Avokaado pruunistub kokkupuutel õhuga kiiresti. Selle vältimiseks-aeglustamiseks võib näiteks avokaadokreemi (guacamole) sisse kuni serveerimiseni jätta avokaadoseemne. Fenkol meenutab välimuselt tihedakasvulist tilli. Võib kasvada kuni paari meetri kõrguseks. Lehed on suuremad ja tugevama ehitusega kui tillil. Fenkoli küpsetes, kuivatatud viljades, mida
Kasutatakse haljastuses. Harilik pöök Fagus sylvatica Areaal Harilik pöök Fagus sylvatica Harilik pöök Fagus sylvatica Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS Kuni 20 m. VÕRA Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks. Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm pikad, terve või lainja servaga, pealt hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni 1 cm pikk.
..19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega, lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all. · Kasutada suurematel haljasaladel üksikasetuses, samuti alleepuuna jne. · Puit on väga kõva, tihe ega jää maha tammepuidust. Maltspuit kitsas, hallikasvalge, selgesti eristuv rohekaskollasest lülipuidust, mis õhu käes pruunistub. Caragana frutex - Lääne-Siberi lõunaosa, Kesk-Aasia, Kirde-Hiina, Kaukaasia, kasvades steppides, mäenõlvadel ja orgudes ning valgusküllaste puistute alusrindes ja metsaservades, moodustades koos teist põõsaliikidega läbipääsmatuid tihnikuid. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Kõrgus alla 1,5 m. · Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad.
annaabi.ee 
