Oli ülemkiht ja oli alamkiht. Ülemkihti kuulusid: Kõige kõrgemal oli keiser. Keisrile järgnes senaatoriseisus, ja senaatoriseisusele järgnes ratasanikuseisus. Alamkihti kuulusid aga: Vabad meged, nendele järgnesid vabakslastud ja viimased olid orjad. Senaatoriseisuse moodustasid rooma riigi üliku, senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusid senaatoriteks ka esamlt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia edindajaid. Senaarotid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites, nende sest määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Algselt loeti ratsanikeks neid , kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise
Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused
seadusandjale. Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.Protsessi korrektsus. Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. 4. Ühiskond ja eluolu Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud. Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal
algus. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka
hukkamise,kui laenu tagasi ei maksta.Hiljem, muudeti need seadused ära. Keisririigi ajal-seisuslik ühiskond.Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse,mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadustega kindlaks määratud. Senaatoriseisus- mood Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia,kuid keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajaid. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad kuid veetsid enamiku aega Roomas,kus nad olid kõrgemates riigiametites,nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus-sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisust.Algselt loeti ratsanikeks neid kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nim
Rooma ühiskond Seisuslik ühiskond Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisuseese, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadustega kindlaks määratud. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigi-ametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid, kes jaksasid osta omale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes, kuid see tähendus kadus õige pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal
riigiametnikud magistraadid- ( valiti igasse ametisse korraga vähemalt kaks meest. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega, sest esilepürgijat oli hõlbus takistada. Kõrgematesse ametisse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud). Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud , senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks.
d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus: · Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. · Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. · Suurmaavaldajad. · Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised. · Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kuna senat koosnes jätkuvalt suursugustest ja autoriteetsetest meestest, siis võis vastuolu senatiga oluliselt takistada keisri tegevust. Itaalia ja provintsid Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside, eriti provintsiaristokraatia romaniseerumist. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlase eest. Ka provintside linnas säilitasid omavalitsuse: iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe
oma piirkonda ja ametisse (see samm kergendas maksukogumist). Seisuslik ühikond nägi välja selline: Keisri võim oli piiramatu, ta hakkas tituleerima end isandaks (dominus). Ainult keiser võis kanda purpurpunast siidrüüd ja kuldkrooni, keisri ees tuli silmini maha heita. Senaatoriseisuse moodustasid rooma riigi ülikud. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid hiljem tõusis senaatoriteks ka Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites. Senat säilitas ühiskondliku positsiooni, kuid kaotas poliitilise tähenduse. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Üldiselt olid nad need kes jõudsid endale lubada hobust ha teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna kiirelt. Hiljem
head suhted. Domitianus (81-96): võttis endale alalise tsensori ameti, lasi senaatoreid hukata, tõstis sõjaväe palka. Tapeti. 3. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. Hirmsale Domitianusele järgnes viis head keisrit, mistõttu hiilgeaeg. Keisrid ja senat said hästi läbi, valitsejad üritasid vastata valitseja ideaalpildile, provintsiaristokraatia tugevnemine, adoptiivkeisrite aeg kuna polnud poegi, riigi suurim ulatus (limes Romanus, Pax Romana). Uuele ajajärgule pani aluse Nerva (96-98), kes adopteeris Traianuse. Traianus (98-117) ja Rooma välise võimsuse tipp; hoidis häid suhteid senatiga, millest lisanimi Optimus (Parim). Ideaalkeiser. Vallutused, mille läbi Rooma saavutas suurima ulatuse: Draakia, sõjad Araabias ja Partia vastu, millega Armeenia muudeti Rooma provintsiks, 115 Mesopotaamia ja Patriast sai vasallriik
seadusandjale. Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.Protsessi korrektsus. Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. 4. Ühiskond ja eluolu Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud. Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. Orju kasutati kõikjal
Senat etendas varases keisririigis valitseja nõuandjana olulist osa. Nii senaatoriseisus kui ka terve kodanikkond hakkasid keisririigi ajal üha laienema. Kui varem koosnes senatiaristokraatia Rooma nobiliteediperekondadest, siis nüüd hakkasid keisrid senaatoriteks tõstma esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Seeläbi suurenesid provintside ülikkonna võimalused riigi juhtimisest osa võtta. Ka mitmed keisrid pärinesid provintsiaristokraatia seast. Kodakondsust jagati keisririigi vältel nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäid aga nende eesõigused. Varase keisririigi lõpul laiendati keisri määrusega kodakondsus kõigile keisririigi vabadele meestele. Ühes sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsus kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. Nii minetas Itaalia järkjärgult oma eesõigusliku positsiooni
Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad.
Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad.
Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid – varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud – tasu eest endale elatist teenivad orjad.
annaabi.ee 
