üldjuhul samas morfotaktilises positsioonis ehk asendis. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldiselt säilib. Sama lekseemi eri muutevormid on tavaliselt omavahel komplementaarse distributsiooni seoses, st üldjuhul ei saa neid samas lauses teisega asendada (loengut, loengusse). Muutmisele on iseloomulik see, et tüvelekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Keeletüpoloogiliselt on kõige tavalisemad muutekategooriad substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja verbide ARV ehk NUUMERUS, substantiivide, adjektiivide ja pronoomenite KÄÄNE ehk KAASUS, adjektiivide SUGU ja VÕRDLUS ehk KOMPARATSIOON ning verbide ISIK ehk PERSOON, AEG ehk TEMPUS, KÕNEVIIS ehk MOODUS, ASPEKT ja TEGUMOOD ehk GEENUS. Vähemesinevad kategooriad on veel substantiivide TOPIK ja sõnaliigist sõltumatu kategooria VIISAKUS. Tähtsaimad on substantiivide KÄÄNE ja verbide ISIK, millele toetub paljudes keeltes lause põhistruktuur.
Esimesed miniparadigmad. Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng. Kahesõnalausete periood. M. Tomasello käsitlus süntaksi omandamisest. 8. Korduste osa lapse arengus. 9. Pragmaatika ja narratiivi areng Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen:
Kasutatakse X'-teooriat ja selle erinevaid allteooriaid: · temaatiliste rollide teooria (kuidas lauses olevatele argumentidele antakse temaatiline või semantiline roll? kui aktiivist moodustatakse passiiv, siis kuidas antakse semantilisi rolle) · käändeteooria (kääne ei pruugi viidata morfoloogilisele käändele, kuigi inglise k käändeid pole; räägitakse abstraktsest käändest: subjektipositsioonis on nominatiiv ja objektis akusatiiv) · sidumisteooria (seotud pronoomenite ja refleksiivpronoomenite ning viitavate väljenditega) · seostusteooria (kuidas on võimalik üht elementi teatud kohast nihutada? kuidas siire toimub? Ehitatakse süntaksipuu). On piirangud, mis viitavad suhetele struktuuri: c-command ehk sõltumine, m-command ehk maksimaalne projektsioon (nt nimisõna ainsus määrab ära kogu nimisõnafraasi arvu) ja government ehk rektsioon. Minimalism. Selle mõte oli keeruliseks muutunud teooriaid lihtsustada. 8. Moodustajastruktuur
Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbilõppudena ning vahel ka substantiividel. Klusiivil on inklusiivsed (meie = mina + sina); eksklusiivsed (meie=mina+tema) nt põhja-mandariini k. ; let's go, let us go (vt. tok pisini k. personaalnoomemid. Kodus: mi, mitupela, mitripela, mipela, yumitupela, yumitripela, yumi (määrata klusiivsus - in / eks) mi (üks) mipela - eks yumi - in (neut.) mitupela - eks yumitupela - in mitripela - eks yumitripeal - in
kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid minema ja tulema, kohasõnad ees ja taga, lausumishetk eile, täna, homme arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Isik grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Polaarsus e kõneliik on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise sagedasemad viisid: 1)verbile lisatakse eituspartikkel (nt eesti k see ei lähe) 2)lisatakse eitusverb 3)eitust märgitakse verbi afiksitega Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi
Tutvustus H. Gösekeni sõnaraamatu (1960) ja A. Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelse juhuluule kohta (1973). Emeriitprofessor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 26. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI
jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami
• -a (seda on peetud i-mitmuse teisendiks, palju seletusi) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga algkeeles; levik genitiivi (-ten/-δen-tunnus) lms algkeeles; muudesse käänetesse järk-järgult II aastatuhandel) 8 • -e (nt sõnavormis silme; see on t-mitmuse variant) • -k(?) (see tunnus on olnud vähemalt mitmuse 1. ja 2. isiku pronoomenite lõpul: *mek, *tek > me, te; võimalik, et ka mujal) • -se (esineb Mulgi murdes, nt kanase ‘kanad’; ilmselt analoogiavorm ne-sõnade alusel) Mitmuse genitiiv • Varane lms algkeel: mitmuse genitiiv oli i-line ja ilma genitiivi lõputa (Pl N kalat : Pl G kaloi); sellele vormile toetus kogu mitmuseparadigma • Hiline lms algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS)
Kui sündmus kodeeritakse lausesse, siis sellega interpersonaalselt kaasneb väite autori ja vastuvõtja modaalsus. Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega. See väljendab, kelle poolt või kelle vastu autor on, kuhu kuulub autor ise ja kuhu usub oma lugejaid kuuluvat. Kui kasutab meie- vormi, võtab kokku nii enda kui lugejad, sest arvab, et on üht meelt. Modaalsust saab väljendada lisaks pronoomenite valikule ka kõneviiside ja verbidega. LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS Teksti keele ja kõne esiletõus on näide viimase aastakümnete jooksul toimunud pöördest – lingvistiline ehk retooriline pööre sotsiaalteadustes. Tekstid ja keel on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam sellest, et keel on see, millega tegelikkust luuakse. Tähendusi ja nende tõlgendusi on hakatud eriti oluliseks pidama. 1970–
Gösekeni sõnaraamatu (1960) ja A. Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelsest juhuluulest (1973). Professor Paul Alvre (TÜs 19681993) hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Taru Ülikoolis: Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989)
Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelsest juhuluulest (1973). (ei ole väga oluline) · Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 21. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest
Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike:
Nimisõna fraasi omadus. 56. Arv- Vt ül 20 57. Isik 57. Isik Isikuühildumise korral on kontrollijaks lause grammatiline subjekt. Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi
Vahel on käändekategooria alla arvatus ka pre- ja pstpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi. Baski k kääne´adpos Postpositsioonidest võivad kujuneda ka käändelõpiud. VRD grammatisatsiooni näide eelmisel korral: kansak >kasak >kasa? >kasa> kas>kas>ka>-ga (soome k.). Isik · Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga vebi lõppudena ning vahel ka subatantiividel. Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivset ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne 'meie' = 'mina ja sina' · Eksklusiivne 'meie' = 'mina ja tema' Verbikategooriad Polaarsus e kõneliik · Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab eitust ja jaatust. · Eituse välehdamise sagedamised viisid: o Eitus ei o Eitusverb aeg + isik + arv
see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef
tegevuspaik (setting), mis hõlmab suhtlustegevuse ruumilist ja sotsiaalsetvõrgustikku, sealhulgas ka deiktilist tausta; osalejate käitumine, mille all mõeldakse žeste, tähelepanu jms; ning keelelised kontekstualiseerimisvihjed. Viitamine on suhtlusakt, mille käigus mingi märgi (näiteks sõna või žest) abil osutatakse mingile olendile, asjale või nähtusele. Argikeel enamasti kasutatakse argivestlustes määratlejaid selleks, et tuua diskursusesse sisse uus referent. Kui pronoomenite igasugune, kuskil, mingisugune, mõni, üks jt kasutus uuele referendile viitamiseks on igati ootuspärane, siis huvitaval kombel kasutatakse määratlejat see samuti valdavalt koos uuele referendile viitava NP-ga. Argivestlustes kasutatakse määratlejat see enamasti selleks, et kuulaja saaks oma teadmiste põhjal paigaldada uue referendi representatsioonide võrgustikku. Kas referent ise on tekstis varem esinenud
annaabi.ee 
