.....................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne retinopaatia............................10 2.1.3 Proliferatiivne retinopaatia..........................................................................11 2.1.4 Retinopatia sümptomid................................................................................11 3 RETINOPAATIA ENNETAMINE.......................................................................... 13 4 RETINOPAATIA RAVI ..........................................................................................14 4.1 Retinopaatia uurimine.................................................
seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) http://prillid.files.wordpress.com/2 012/11/retinopaatia1.jpg? w=300&h=276 PROLIFERATIIVNE RETINOPAATIA - paljud veresooned sulguvad ja võrkkesta verevarustus häirub tugevalt. Selleks et verevarustus säiliks kasvavad silmapõhja uued nõrgad veresooned, mis paraku ei suuda pakkuda piisavat tuge. Lisaks kipuvad uued veresooned alatasa lekkima ja armistuvad, mis omakorda muudab silmapõhja kurruliseks või põhjustab selle irdumist. (Eesti http://prillid.files.wordpress.com/20 nägemistervisekeskus 2014) 12/11/retinopaatia2.jpg?
Kui kõikides kestades eesliide pan- Kui aga ümbritsevates kudedes eesliide para- Põletik inflammatio Morfoloogilised vormid Põletikuliste muutuse ülekaalu/iseloomu järgi jaotatakse: Alteratiivne põletik Eksudatiivne põletik Aitäh! nt: seroosne, fibrinoosne, mädane, hemorraagiline Proliferatiivne põletik Vereringehäired. 7
Äge e akuutne põletik, alaäge e subakuutne põletik, krooniline põletik. 64. Mis on empüeem? Õõneselundite mädapõletik 65. Mis on furunkel? Rasunäärmete mädapõletik 66. Mis on flegmoon? Kudede laialdane mädapõletik. 67. Mis on abstsess? Piirdunud mäda sisaldav õõs. 68. Millised on morfoloogilised vormid? Alternatiivne põletik-ülekaalus koekahjustus, eksudatiivne põletik-ülekaalus eksudatsioon, proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne,
Selle progresseerudes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud, mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). ,,Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada." (Ilanne- Parikka jt 2000: 279). ,, Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket." ( Birkenfeldt jt 2005: 69). 4.4 Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline nefropaatia ehk neerukahjustus võib välja kujuneda juba esimeste aastate jooksul, mil diabeet on avaldunud. Kõige varasemas faasis eritub uriini tavalisest rohkem valku, mida nimetatakse albumiinivalguks
Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest muutub paksemaks, limaskesta sisse ilmuvad uued veresooned ja näärmerakud. 3) Sekretsiooni faas päevad 15-28, juhul kui tegemist on nelja nädalase tsükliga. Selles faasis emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad kohevamaks, näärmerakkudesse ladestub glükogeeni, mis on toitainete varuks. Veresooned muutuvad
Selleks täidetakse tiigid veega ning jäetakse 20 °C juures kuueks päevaks, madalama tempera tuuri puhul pikemaks ajaks kaladest tühjaks. Selle aja jooksul arenevad daktülogüüruste munadest vastsed ning möödub nende eluiga ja seega vabanevad tiigid invasioonist. Profülaktikaabinõudeks on ka vastsete ja noorkalade söötmistingimuste parandamine ning sellega nende kasvu kiirendamine. PILET 12. 1) Proliferatiivne neeruhaigus Tekitajaks on limaeoslane (müksosporiid) Tetrahymena bryosalmonae. Tabanduvad mitmed lõhelaste liigid vikerforell,meriforell,jõeforell, harjus,paalia,lõhe aga ka haug. Eriti vastuvõtlikuks sellele haigusele peetakse harjust. Proliferatiivne neeruhaigus on loodukoldeline haigus. Allika või puurkaevuveetoitelistes majandites kalad ei haigestu. Eestis on seda haigust leitud meriforellil, harvem lõhel Soome lahte suubuvates jõgedes
Staadiumid: 1. Mitteproliferatiivne retinopaatia. See on algstaadium. Silmapõhjas esinevad väikeste veresoonte laiendid (mikroaneürismid) ja võrkkesta turse. Nägemisteravus tavaliselt muutunud ei ole. 2. Preproliferatiivne retinopaatia. Silmapõhja veresooned on laiad, looklevad, immitsevad verd. Verevalumid silmapõhjas võivad küllaltki ulatuslikud. Ajuti võib olla nägemisteravuse häireid. 3. Proliferatiivne retinopaatia. Sel puhul tekivad uued veresooned, need võivad ulatuda isegi kni silma klaaskehani ning purunedes tekitada sinna verevalumi. Sellest tekib silmapõhja sidekude, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja nägemise kaotuseni. Suhkurtõve ravipõhimõtted. DIEETRAVI – eesmärgiks on muu ravi kõrval soodustada head suhkrutasakaalu ehk vältida hüper- ja hüpoglükeemiat
(PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle maailma; c on Taanis; d, e Aasias). PCV2 – võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom. Põhjustab võõrutuspõrsastel kurnatust. Võib põhjustada erinevaid haigustunnuseid: sigimishäired, sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom (PDNS), sigade respiratoorsete haiguste kompleks (PRDC), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia (PNP), kaasasündinud ehk kongenitaalsed treemorid (võib olla ka ainevahetuse häire), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia. Haigus on sporaadiline ehk esinevad üksikjuhtumid. Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt. Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS
Pole välistatud ka võimalus, et selleks on epiteelkoe vigastused apiosoomide kinnituskohtades. Apiosoomid on põhjustanud talvel samasuviste karpkalade huk kumist, kui kehapinnalt võetud kaapepreparaadis oli neid mikroskoobi vaateväljas (suurendus 7 × 8). Apiosoomid on suhteliselt labiilsed parasiidid ning nende tõrjeks on kasutatavad kõik hilodonelloosi, ihtüoftirioosi ja trihhodinoosi puhul kasutatavad ravimeetodid ja vahendid. Limaeoslastest põhjustatud haigused · Proliferatiivne neeruhaigus Tekitajaks on limaeoslane (müksosporiid) Tetrahymena bryosalmonae. Tabanduvad mitmed lõhelaste liigid vikerforell,meriforell,jõeforell, harjus,paalia,lõhe aga ka haug. Eriti vastuvõtlikuks sellele haigusele peetakse harjust. Proliferatiivne neeruhaigus on loodukoldeline haigus. Allika või puurkaevuveetoitelistes majandites kalad ei haigestu. Eestis on seda haigust leitud meriforellil, harvem lõhel Soome lahte suubuvates jõgedes. Eriti tugevalt on olnud
peatada põletik). Tähtis on vajaliku taseme säilitamine kopsus (annab immuunsüsteemile vajaliku aja patogeeni eemaldamiseks hingamisteedest). Tähtis on ühekordne manustamisreziim (minimeerib sigade stressi, järgib sealiha kvaliteedinõudeid). Seedeelundite haigused (imikpõrsaste nakkuslik ja mittenakkuslik diarröa, koktsidioos, võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks. Laborisse tuua elus põrsas või peensoole osa. Peensoole osa võtta samal hommikul haigestunud ja ravimata loomalt. Ravi: elektrolüüdid, antibiootikumid. Tõrje: emiste vaktsineerimine kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad
Ravi eesmärgid. Tähtis on kiire vajaliku taseme saavutamine kudedes (tähtis on peatada põletik). Tähtis on vajaliku taseme säilitamine kopsus (annab immuunsüsteemile vajaliku aja patogeeni eemaldamiseks hingamisteedest). Tähtis on ühekordne manustamisrežiim (minimeerib sigade stressi, järgib sealiha kvaliteedinõudeid). Seedeelundite haigused (imikpõrsaste nakkuslik ja mittenakkuslik diarröa, koktsidioos, võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks. Laborisse tuua elus põrsas või peensoole osa. Peensoole osa võtta samal hommikul haigestunud ja ravimata loomalt. Ravi: elektrolüüdid, antibiootikumid. Tõrje: emiste vaktsineerimine kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb
tekkida väikeste veresoonte laiendid (mikroaneurüsmid, verevalumid, võrkkesta turse ja rasvade ladestus). Selliste muutuste korral areneb võrkkesta verevarustus ja ühtlasi toitainete ja hapnikuga varustatus. Hakkavad tekkima uued veresooned, mis püüavad verevarustust taastada. Need pole aga täisväärtuslikud, on hapra seinaga, võivad kergesti puruneda ning anda silmapõhja verevalumeid. Diabeetilisel retinopaatial on kolm staadiumit- mitteproliferatiivne, preproliferatiivne, proliferatiivne. Mitteproliferatiivne retinopaatia on algstaadium. Silmapõhjas esinevad väikeste veresoonte laiendid 24 (mikroaneurüsmid) ja võrkkesta turse. Nägemisteravus tavaliselt muutunud ei ole. Preproliferatiivse retinopaatia puhul on silmapõhja veresooned laiad, looklevad, immitsevad verd. Verevalumid silmapõhjas võivad olla küllaltki ulatuslikud
nägemisteravuse häired. (Preproliferatiivne retinopaatia) Silma verevarustuse parandamiseks hakkavad tekkima uued veresooned. Need veresooned ei ole aga täisväärtuslikud, on habraste seintega, võivad kergesti puruneda ning olles ulatunud silma klaaskehani võivad tekitada sinna verevalumi. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus. (Proliferatiivne retinopaatia). Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Diabeetilise nefropaatia staadiumid:
Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest muutub paksemaks, limaskesta sisse ilmuvad uued veresooned ja näärmerakud. 3) Sekretsiooni faas päevad 15-28, juhul kui tegemist on nelja nädalase tsükliga. Selles faasis emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad kohevamaks, näärmerakkudesse ladestub glükogeeni, mis on toitainete varuks
fagotsütaarse aktiivsuse langus komplemendi hulga langus immunoglobuliinide nivoo perifeerses veres on normi piires, vaid sIgA on langenud Tulemuseks on suur rakusiseste infektsioonide ja kasvajate oht. Lastel võib puuduliku või mittetäisväärtusliku toitumise korral täheldada kurgumandlite atroofiat, lümfopeeniat; väheneb T-lümfotsüütide arv ja mitogeenide toimel nende proliferatiivne aktiivsus; neutrofiilide kemotaksis on normaalne, aga bakteritsiidne aktiivsus langenud; immunoglobuliinide tase vereseerumis tavaliselt ei muutu, kuid häirub oluliselt nende süntees (kõige sagedamini täheldatakse sekretoorse IgA taseme langust). Toidu üksikkomponentide puuduse tagajärjel: Fe – madal fagotsütoos ja vähenenud T-rakkude hulk Zn – lümfoidse koe involutsioon kuni atroofia, tsütotoksiliste reaktsioonide häire
erütrotsüüti. Retikuloendoteliaalsüsteem korjab erütrotsüüte ära – äge aneemia. Sagedased ka müalgia, artralgia, peavalu. B. quintana. Kaevikupalavik (viiepäevapalavik). Esines laialdaselt I maailmasõjas. Asümptomaatilisest tõsise haiguseni. Tugev peavalu, palavik, nõrkus, valu pikkades luudes, eriti tibias. Palavik esineb viiepäevaste vahedega. Surma ei põhjusta, aga raske on ikka. Levitab täi inimeselt inimesele. Batsillaarne angiomatoos – vaskulaarne proliferatiivne haigus immuunkompromiteeritutel (HIV näiteks), immuunkompetentsetel alaäge endokardiit. Batsillaarne angiomatoos hõlmab naha, nahaaluskoe, luud. Vektor on ilmselt täi, haigus peamiselt kodututel, kellel isiklik hügieen on allpool arvestust. B. henselae. Batsillaarne angiomatoos, mis hõlmab nahka, lümfisõlmi, maksa või põrna. Kassiküünistustõbi. Haigus kassidelt (küünistused, hammustused, kirbud). Tavaliselt laste healoomuline haigus, esineb regionaalne krooniline adenopaatia
Mis on südameväljad, kuidas tekivad, nende funktsioon, millistele südamerakkudele aluse annavad? Selgroogsete süda pärineb kummalgi pool keha paiknevast splanhilisest mesodermist, mis interakteerudes ümbritsevate kudedega diferentseerub südameks. Peale ürgjuti läbimist tekkinud kardiogeenne mesoderm ehk südameväli on jaotatud kaheks regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad ja moodustavad südametoru, kuna nende rakkude proliferatiivne võimekus on kesine, siis annavad aluse ainult südame vasakule vatsakesele sekundaarne südameväli – südametoru anterioorsesse ossa produtseerivad kojad ja väljavoolu kulgla (arterioostüvi ja arteriooskoonus) – aort ja kopsuarter; posterioorselt parem vatsake, sissevoolu piirkond – kopsuveen ja õõnesveen Südame rakutüübid: kardiomüotsüüdid (lihaskiht, müokard), endokard, klappide endokardiaalsed padjandid, epikard (südame veresooned,
annaabi.ee 
