Käe külgmise osa lihased (pöidlapäka piirkonnas): lühike pöidlaeemaldaja, lühike pöidlapainutaja, pöidlavastastaja, pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset ja sirutavad keskset sõrmelüli). Luudevahelised: täidavad kämblaluudevahemikke ja kas lähendavad sõrmi keskjoonele (kolm lihast) või eemaldavad neid (neli lihast). suur tuharalihas niudeluu, ristluu reieluu tuharaköprus tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, eemaldab; m. gluteus maximus sirutab painutatud keret
15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar- ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud. 16. Küünarluu iseärasused mäletsejalistel. Küünarvarre luud on teineteisega liitunud noores eas sidekoe, vanemas eas luukoe abil. Küünarluu distaalne osa on nõrk, neil eristatakse kodar- ja küünarluu vahel asetsevaid proksimaalset ja distaalset küünarvarreluude- vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub. Küünarluu tikkeljätke on arengulooliselt liitunud kodarluuploki lateraalse otsaga, mistõttu saab eraldada lateraalset ja mediaalset tikkeljätket. Kodarluu on seoses küünarluu taandarenguga tugevamaks muutunud. 18. Koduloomade randme proksimaalne rida
ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Mediaalne ehk keskmine ja sellest kaugemal paiknev lateraalne ehk külgmine. kraniaalne e.koljupoolne kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund eksternne e. välimine, internne e. Sisemine superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. Süva proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. Sisusmist pinda.
"puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust loetakse mõnikord "hea jätkuvuse" erijuhuks. Lihtsus: Ebaselge "pildi" korral püüab taju klassifitseerida nähtavaid objekte kõige lihtsamaina võimalikest. Subjektiivsed kontuurid võivad olla suletuse, lihtsuse ja hea jätkuvuse näiteiks. Helmholtzi (1910) maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna Ühine saatus: Sümmeetria: Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Objektil on · lõplik vorm, foonil aga ei pruugi seda olla. · Objektil asukoht 3.mõõtmes, foonil ei pruugi olla. · Objekt foonist eespool. · Objekt domineerivam ja paremini meeldejäävam. 2,5D visand ehk sügavustaju Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas?
ühes suunas. hea terviklikkus objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri. mineviku kogemus objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. 14 Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk). Kokkuvõte Kogu protsess oli tegelikult väga meeldiv. Mulle meeldis see, et materjali leidus piisavalt palju ja see oli arusaadav. Samuti on minu arust selline õppimismeetod väga tõhus arvan, et ise materjali uurides ja selle kohta mingi ettekande koostamine õpetab väga hästi. Kui
kujunemises on tähtsad terviku osade vahelised suhted ja nende kujunemise printsiibid. · Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e kujutise osade väljaeraldamine, See hõlmab nt figuuri ja tooni eraldamist · Visuaalne liigendamine jätkub grupeerimisega mille aluseks on: lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus ja ühine saatus · Maksimaalse tõenäosuse v sarnasuse printsiip tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitav 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid? Kuidas on kontekst seotud ,,ülaltalla" tõõtlusega ning mis võib juhtuda kui konteksti mõju on liiga tugev? Tooge näiteid igapäevaelust, mille puhul võiks toimuda a)paralleelne töötlus b ) seriaalne ehk järjestikune töötlus
i: tugeva kõõlusega olecranonile f: küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon + õlaliigese vähene antefleksioon KÜÜNARVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus abductor pollicis longus o: facies posterior radii et ulnae i: os metacarpalis 1 f: abdutseerib pöialt Musculus extensor pollicis brevis o: facies posterior radii i: pöidla phalanx proximalis f: sirutab pöidla proksimaalset lüli Musculus extensor pollicis longus o: facies posterior ulnae i: pöidla phalanx distalis f: sirutab pöidla distaalset lüli Musculus extensor indicis o: facies posterior ulnae i: aponeuroos dorsalis indicis (digiti 2.) f: sirutab nimetissõrme + randme dorsaalfleksioon Musculus extensor digitorum o: epicondylus lateralis humeri i: aponeuroos dorsalis digiti 2. – 5. f: sirutab sõrmi Musculus extensor digiti minimi
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. oponens Randme V sõrme Vastandab V mm. lumbricales 4 lihast, sõrmede Sõrmedesirutaja Painutavad digiti minimi painutajate proksimaalne sõrme painutaja aponeuroos proksimaalset, hoideside faalanks kõõlused sirutavad mediaalset faalanksit
küünarvart. M. brachioradialis: o. humerus`e lateraalserv; i. radius processus styloideus`est veidi ülalpool; f. a) proneeritud küünarvart supineerib, supineeritud küünarvart proneerib, b) aitab painutada küünarvart Tagumine rühm. M. abductor pollicis longus: o. facies posterior radii et ulnae; i. os metacarpalis 1.; f. abdutseerib pöialt M. extensor pollicis brevis: o. facies posterior radii; i. pöidla phalanx proximalis; f. sirutab pöidla proksimaalset lüli. M. extensor pollicis longus: o. facies posterior ulnae; i. pöidla phalanx distalis; f. sirutab pöidla distaalset lüli M. extensor indicis: o. facies posterior ulnae; i. aponeurosis dorsalis indicis (digiti 2.); f. sirutab nimetissõrme (ja aitab kätt sirutada st. teha randmest dorsaalfleksiooni) M. extensor digitorum: o. epicondylus lateralis humeri; i. aponeurosis dorsalis digiti 2. 5.
Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda
Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a
Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda
sümmeetriliselt asetsevad. * ühine saatus tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas. * hea terviklikkus objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri. * mineviku kogemus objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: [[Kanizsa kolmnurk]]). ==Gestaltpsühholoogia koolkonnad ja peamised esindajad== [[Franz Brentano]] (18381917) [[Carl Stumpf]] (18481936) * [[Wilhelm Dilthey]] (18331911) ====Grazi koolkond==== * [[Christian von Ehrenfels]] (18591932) * [[Alexius Meinong]] (18531920)
sümmeetriliselt asetsevad. ühine saatus – tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas. hea terviklikkus – objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri. mineviku kogemus – objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk). (Wikipedia) Sügavustaju Monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused Monokulaarsed tunnused- Visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Kattuvuse mõttestamine- Kui üks objekt jääb teise taha, siis ta pole kadunud
myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin
AFB1 madalate doosidega võib loomade korral viia hepatoomi, sapiteede või hepatotsellulaarse kartsinoomi ja teiste vähkkasvajate tekkele. Ohratoksiine, mis kujutavad endast seitset amiidsideme kaudu fenüülalaniiniga seotud isokumariini derivaati, toodavad Aspergillus ochraceus ja Penicillium verrucosum, mis saastavad otra, maisi, nisu, kaera, rukist, rohelisi kohviube, maapähkleid, veini, kakaod ja kuivatatud puuvilju. Katseloomadel on ohratoksiin A (OTA) põhjustanud ennekõike neerude proksimaalset tubulaarset lesiooni ja maksa degenereerumist. OTA toksilisus sõltub tugevasti loomaliigist. Nii on tema akuutne oraalne LD50 koeral 0,2 mg/kg, hiirtel aga 59 mg/kg. Otsene seos OTA suurte hulkade sissesöömise ja nefropaatia vahel on kindlalt tõestatud inimeste ja sigade korral Balkanimaades ning sigade korral Taanis ja USA-s. Nefrotoksiin OTA liigub söödateraviljast peamiselt sigade verre ja neerudesse, kuid teda võib leida ka looma lihasest, maksast ja rasvkoest
Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (16321704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene valge leht (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Tuleb eristada: distaalset stiimulit (distal stimulus), mis kuulub välisesse maailma ja on meist seega kaugemal proksimaalset stiimulit (proximal stimulus), mis on füüsilise stiimuli peegeldus vastava meeleorgani retseptoritel.Ainus viis saamaks infot väljaspool asetsevate distaalsete stiimulite kohta, on proksimaalsete stiimulite abil, mis esimesi põhjustavad. See seisukoht tekitab probleeme, kuna me tajume palju omadusi (nt. sügavus, objektide muutumatu suurus ja vorm jm.; vt. selliste erinevate objektide projektsioon, mis kõik tekitavad sarnase võrkkestakujutise), mis ei sisaldu proksimaalses stiimulis
"puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust loetakse mõnikord "hea jätkuvuse" erijuhuks. Lihtsus: Ebaselge "pildi" korral püüab taju klassifitseerida nähtavaid objekte kõige lihtsamaina võimalikest. Subjektiivsed kontuurid võivad olla suletuse, lihtsuse ja hea jätkuvuse näiteiks. Helmholtzi (1910) maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna. 2.5. Kujutiste äratundmine Kujutise äratundmine seisneb praegu tajutava objekti samaseks tunnistamine mingi varemtajutuga. Vormi või mustri transpositsioon tähendab seda, et näiteks kolmnurka tajutakse kolmnurgana vaatamata © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 28
annaabi.ee 
