Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja 16 / 115 valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud lihtoperatsioonideks ehk algoritmi sammudeks ja igale sammule on antud nende teostamise järjekorra number. Nii pidite Te kirja panema eelmise teema esimeses ülesandes oma kooliminemise algoritmi. Tihti pannakse algoritme kirja spetsiaalsete graafiliste skeemide - blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel Esimeses teemas sai antud põgus ülevaade enamlevinud
Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud lihtoperatsioonideks ehk algoritmi sammudeks ja igale sammule on antud nende teostamise järjekorra number. Nii pidite Te kirja panema eelmise teema esimeses ülesandes oma kooliminemise algoritmi. Tihti pannakse algoritme kirja spetsiaalsete graafiliste skeemide - blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel
märgistamine ning prahikoristus; 8) kõigi nelja variandi puhul kasutada sama testprogrammi. PROGRAMM program maluHaldus; const maluSuurus = 64; var malu: array[ 1..maluSuurus ] of Char; maluKysimiseMeetod : Integer; maluVabastamiseMeetod : Integer; fail : text; { Otsib mitu thja kohta on antud koha peal j,,rjest m,,lus... } 3 function leiaVabadePositsioonideArv( kohtMalus: Integer ): Integer; Var vabasidKohti : Integer; koht : Integer; begin koht := kohtMalus; vabasidKohti := 0; while ( malu[ koht ] = ' ' ) and ( koht <= maluSuurus ) do begin koht := koht + 1; vabasidKohti := vabasidKohti + 1; end; leiaVabadePositsioonideArv := vabasidKohti; end; { Kirjutab m,,llu alates antud positsioonist, antud pikkuse ja nimega bloki } procedure kirjutaMallu( positsioon, pikkus : Integer; BlokiNimi: Char ); Var positsioonMalus: 1.
käsutatavad andmed ja täidetavad tegevused. Lauseid täidetakse selles järjekorras, nagu nad esinevad protseduuris. Täitmise järjekorda saab muuta spetsiaalsete juhtimislausete abil. Juhtmislausete kaheks põhiliigiks on valikulaused ja korduslaused. Lisaks lausetele esinevad protseduurides ja nende vahel ka kommentaarid. Kommentaaris võib olla suvaline tekst, mis ei avalda mingit mõju protseduuri täitmisele. Ta peab alati algama ülakomaga ning võib paikneda kas eraldi real või lause(te) järel rea lõpus. Struktuuri järgi jagunevad laused liht- ja liitlauseteks, mis sisaldavad teisi Liht-ja liitlauseid. Laused paigutatakse moodulilehe ridadele. Ühel real on üks või mitu lauset. Viimasel juhul eraldatakse nad üksteisest kooloniga a = Range("a") : b = Range("b") : c = Range("c_"): h = Range("h") k = 0: a = x/2 Üks lause võib paikneda ka mitmel real. Lause jätkutunnuseks on rea lõpus asuv allkriips.
Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. WriteLine meetod üleviib kursori uule reale Write meetod jätab kursori praegusel real. Saate siiski kasutada "vana" meetodi uue rea alustamiseks - Paomärk " n". Näiteks Console.Write ("Tere, nminu sõbrale! n"); kuvatakse kaks rida ja Kursori algusest kolmandiku. Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ( või F5 ) ja midagi ilmubki. C# programmi kood salvestatakse laiendiga cs
elemendile
m[1] = new int [3];
m[1][0] = 9;
// massiivi v2ljastamine for-tsyklite abil
for (int i=0; i
Protsess kulgeb kahes etapis, tinglikult öeldes algul allapoole ja seejärel ülespoole. Rekursiivse definitsiooni protsessilise iseloomu tôttu vôib kergesti tuletada rekursiivse algoritmi suuruse n! leidmiseks: IF n = 0 THEN Fakt := 1 IF n = 0 THEN Fakt := 1 a := n - 1 vôi Fakt := n * Fakt(n - 1) b := Fakt(a) Fakt := n * b Neil algoritmidel on môte, kui loeme Fakt'i esinemist omistuse vasakul poolel täitmise lôpetamiseks (ei pruugi tähendada algoritmi täielikku lôppu) ja paremal poolel (algo- ritmis alla kriipsutatud) rekursiivse täitmise uuestialustamiseks. Rekursiivne alamprogramm on rekursiivse algoritmi esitus konkreetses keeles, meil Turbo Pascalis. Faktoriaalfunktsiooni vôime kirja panna väga lihtsana: FUNCTION Fakt(N: Byte): Longint; BEGIN IF N = 0 THEN BEGIN Fakt := 1; Exit; END; Fakt := N * Fakt(N - 1); END; {Fakt}
Testbenchil on clocki ja stimulus process lisaks. 38. Miks on koodi kirjutamise puhul sulud olulised? Et saavutada kindlasti soovitud loogiliste tehete järjekord. 39. Kas VHDL on tõusutundlik või mitte? Ei ole. 40. Loo antud skeemile ENTITY: ENTITY xorv2rat is Port ( a, b : in std_logic; X : std_logic); END xorv2rat; 41. Loo antud skeemile ARCHITECTURE: ARCHITECTURE xorarh of xorv2rat is begin x <= a xor b; end xorarh; 42. Loo antud ajadiagrammile tõeväärtustabel (sisendid on d, clk ja rst ning q on väljund): 43. Joonista toodud skeemi tõeväärtustabel ja kirjuta välja y’i funktsioon. Kuidas sai vältida tekkivat värelust? a b c f 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 0 0 1 1 1 1
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP
... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis , väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogukatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ] End If Üherealine If-lause If tingimus Then laused_1 [ Else laused_2 ] If a > b Then max = a Else
Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused
1800 Perfokaardid, Jacquard, 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 – VAR sum,i:INTEGER; üks kategooriline järeldus. Stoikud: lausearvutus esimene 32-bit prose (National Semiconductor) BEGIN - Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade 1822 Babbage,Ada Lovelace(I (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausete programmeerija)
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead.
Induktiivsetel arutlustel 1956 - IBM develops the first hard disk, the 1.FORTRAN puudub loogiline (deduktiivne) kehtivus. RAMAC 305(math 5mb). Matemaatika sissetulek: INTEGER FUNCTI0N sumto(n) muutujad;Lausemuutujad:kui A ja B, siis A;ei ole isum = 0 tõsi, et A ja mitte A;kui A-st järeldub B, ning A on 1957 FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas tõsi, siis ka B on tõsi. Omadused:Kui kõigil asjadel
... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ] End If Üherealine If-lause If tingimus Then laused_1 [ Else laused_2 ] If a > b Then max = a Else
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud
Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne p Igale Krapsule oma kom esside juhtimine kule personaalne planeet! J Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest algoritmid protsesside juhtimine Programmeerimine - protsesside modelleerimine Peamine
Begin. PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1 UNTIL LoopCount GREATER THAN N MULTIPLY Answer BY LoopCount GIVING Answer. END-PERFORM. EXIT PROGRAM LISP (defun sumto (n) (if (= 0 n) 0 (+ n (sumto (- n 1))) )) C (ja C++ ja Java ja C#) int sumto(int n) { int i,sum = 0; for(i=0; i<=n; i=i+1) sum = sum + i; return sum; } Modula-2 PROCEDURE sumto(n:INTEGER):INTEGER; VAR sum,i:INTEGER; BEGIN sum:=0; FOR i:=0 TO n DO sum:=sum+i END; RETURN sum END sumto; Ada function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is sum : INTEGER := 0; begin for i in 0..n loop sum := sum + i; end loop; return sum; Python def sumto(n): sum=0 for i in range(n+1): sum=sum+i return sum Prolog member(X,[X|Z]). member(X,[Y|Z]) :- member(X,Z). Scheme (define (good? x) (if (> 10 x) #t #f) ) (define (every? fn lst) (if (pair? lst) (if (fn (car lst)) (every? fn (cdr lst)) #f) #t)) (every? good? `(10 40 50 2 100))
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes. Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogikasüsteemide arhi
Loogikafunktsioonid
Andmed Valem Tulemus Funktsioon
Loogikatehted:
AND
Iirised 0,6 OR
Karamellid 0,5 NOT
Iirised 0,45
TÕENE TÕENE =AND(A15
2. Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n 1048576
htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 inglise keelne http://www.epemag.com/zuse/ konrad Zusest http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I räägib The IBM Automatic Sequence Controlled Calculator Tee läbi Ecki laborid: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html Noo ei saa aru
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks. Tüüp
KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VI teema Geomeetria PLANIMEETRIA Tasandilised kujundid ja nendega seotud valemid. Ristkülik d b S ab P 2a b d a2 b2 a a Ruut d S a2 a P 4a d a 2 Rööpkülik d1 S ah ab sin h b P 2a b d2 180 0 d1 d 2 2a 2 b 2 a
} Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks. Tüüp int
Tal on kokku 120 lehma, siga ja küülikut. Kui sigade arv suureneks 50% võrra ja küülikute arv väheneks 10%, siis oleks loomi kokku 138. 1 1 Kui aga lehmade arvu vähendada võrra ja sigade arvu vähendada võrra, siis 3 4 oleks Volli loomadel kokku 360 jalga. Mitu lehma, siga ja küülikut on Vollil? 496. Koosta lineaarvõrrandisüsteem, mille lahendiks on arvukolmik (6; 3; 8). Koosta ise selline tekstülesanne, mille lahendiks on need arvud. Vastuseid: 473. a) 9; c) 55; e) 0; g) 0. 475. a) ± 4; b) 1; d) 1 ja 3; f) 0. 476. a) 1; c) 1; e) 4uv. 477. a) (1; 1); c) (0; 0); e) (5; 2); g) (5,8; 6,1). 478. a) ( 3; 1);
See tabel esitab seost kuubi serva pikkuse ja kuubi pindala vahel. NÄIDE 2. Kui võrdhaarse kolmnurga kaatetite pikkus on v cm, s.o. AC = BC = v (vt joonist), B C A siis selle kolmnurga pindala vv 1 2 S v . 2 2 Saadud valem 1 S v2 2 esitab seost antud kolmnurga kaateti pikkuse v ja pindala S vahel. Edasi vaatame ülesandeid. 1. On antud ruutfunktsioon y = 3x2, kus x Z ja 4 x 2 . Koosta muutujate x ja y vastavate väärtuste tabel ning esita selle ruutfunktsiooni määramispiirkond ja väärtuste piirkond nende elementide loeteludena. Lahendus: On antud ruutfunktsioon y = 3x2, kus x Z ja 4 x 2 . Kui x = 4, siis y = 3 . ( 4)2 = 3 . 16 = 48, x = 3, siis y = 3 . ( 3)2 = 3 . 9 = 27; x = 2, siis y = 3 . ( 2)2 = 3 . 4 = 12; x = 1, siis y = 3 . ( 1)2 = 3 . 1 = 3; x = 0, siis y = 3 . 02 = 3 . 0 = 0;
2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . 1 3x 3 1)
EXCEL – Funktsioonid 1 - 11 Sisukord 1 Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid.....................................................................................................2 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid...............................................................................................................................2 3 Statistilised funktsioonid..............................................................................................................................................3 4 Tekstifunktsioonid.........................................................................................................................................................3 5 Loogilised funktsioonid................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
