Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Programeerimise algkursus 2005-2006". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
program, mise, muutuja, sisesta, programme, järg, print, protseduur, printf, avaldis, pascal, süntaks, viit, võt, massiiv, begin, string, täisarv, sioonid, sisend, function, basic, järjekorra, integer, väljund, rand, programmeerimise, lauset, esti, lest, programmid, loetelu, tagastab, programmeerimiskeel, asin, operaator, define, vaat, täisarvu....................................................................................9 ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED.......................................................................................14 OMISTAMISLAUSE............................................................................................................ 15 ÜLESANDED....................................................................................................................... 18 ARITMEETILINE JA LOOGILINE AVALDIS. OPERAND JA OPERAATOR..................................................................................................19 ............................................................................................................................................... 19 SISSEJUHATUS...................................................................................................................19 ...............................................................................................
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.1 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 SISUKORD Ülesande tingimused..................................................................3 Programmi lähtekood.................................................................3 Programmi disaini kirjeldus.........................................................9 Katsed: 1. katse listing........................................................................10 2. katse listing........................................................................11 3. katse listing........................................................................12 4. katse listing.........................................
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea.
Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile.
funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui
Javas seostatakse parameetrid positsiooni järgi, s.t. oluline on täpne parameetrite järjestus. Ka võtmesõna this võib käsitleda formaalse parameetrina, millele vastab pöördumisel punkti ees olev objekt. Lisaks sellele määratakse meetodi defineerimisel alati nn. tagastustüüp (s.t. mis tüüpi väärtus on meetodi töö tulemuseks). Tagastusväärtuse puudumisel on tagastustüübiks void. Tagastusväärtuse määrab meetodis täidetava return- lause järel olev avaldis (void-meetoditel on return-lause ilma avaldiseta). Sisendparameetrid on meetodile algandmeteks, mida ei muudeta. Väljundparameetrid (Java korral on ainsaks väljundparameetriks tagastusväärtus) on meetodi töö tulemuseks. Sisend-väljundparameetrid on korraga mõlemas rollis (s.t. neid muudetakse meetodi töö käigus), olles Javas siiski süntaktiliselt samaväärsed sisendparameetritega. Kui meetod ei tegele sisendi/väljundiga ning ei muuda keskkonna seisu kaudselt
Nimi - string
Vanus naturaalarvuline
Palk reaalarvuline
2) faili F2 väljastatakse keskmisest madalama vanusega kirjed;
3) faili F3 väljastatakse keskmiset suurema palgaga kirjed.
Programmikood
#include
meelde tuletada. Aga kui kommentaarid on olemas piisab selleks ~5 minutist. Kommentaarid peavad kirjeldama loodava koodi eesmärke, kasutatud muutujaid, funktsioone ja algoritme. PHP parser ei loe teksti, mis asub kommentaaride vahele. Ta lihtsalt ignoreerib seda. PHP programmeerimiskeeles on 2 tüüpi kommentaare: 1. / voi # - üherealiste märkuste jaoks 2. /* ... */ - mitmerealised kommentaarid comments.php muutuja $a lühikirjeldus $b = 8; // muutuja $b lühikirjeldus # kaivitame funktsiooni sum() # ja kirjutame tulemuse väljundisse echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b); /* Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on 2 argumenti ja tulemuseks on nende summa */ function sum ($x, $y) { return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php
Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja-- : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra Tüübiteisendus Avaldise arvutamisel: · Kui ühe operandi tüüp on double, siis teine teisendatakse ka double-tüüpi
ReDim Preserve a(Ubound(a)+1) Struktuurid Variant-tüüpi massiiv Type nimi struktuurielemendid End Type Alamprogrammid Private/Public [Static] Sub nimi(argumendid) End Sub Sündmusprogrammi nimi - objekt_sündmus Väljakutsumine nimi argumendid Call nimi(argumendid) Funktsioonid nimi(argumendid) [As tüüp] Väljakutsumine avaldis, nimi, Call Argumendid ByRef (vaikimisi), ByVal valikulised Optional, valikuliselt väärtustatavad massiivid ParamArray nimelised nimi:=väärtus Funktsioonid Teisendusfunktsioonid CBool, CByte CDate (CVDate) CInt, CLng, CSng, CDbl CStr, Format CVar, CDec Asc, Chr Hex, Oct Tüübifunktsioonid VarType IsNumeric, IsDate, IsEmpty, IsNull IsArray, IsObject IsError, IsMissing Ajafunktsioonid Now, Date, Time Day, Year, Month, Hour, Minute, Second Weekday
1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor. 1989 – inteli 80486, AOL(America online) Applile 7.smto,python Pea silmas, et: arvuti suudab täita ainult masinkoodis programme. On olemas kaks ja MACile. Python!! Python põhivarianti keeles X programmi 1920…Enigma kodeerimiseks – Saksa täitmiseks.Kompileerimine: masinkoodis
......................................................................................71 Ühenduse loomine, päring................................................................................................ 71 Andmete lisamine............................................................................................................. 75 SQL-parameeter................................................................................................................75 Salvestatud protseduur......................................................................................................76 Ülesandeid.........................................................................................................................77 Funktsiooni delegaadid......................................................................................................... 77 3 Funktsioonide komplekt.......................
Kinnitan, et kõigi tööde koodid on minu poolt kirjutatud ning on vabalt kasutatavad kõigile. Ei soovita otse maha kopeerida koodi, sest Tartu Ülikoolil on programmid, millega nad saavad võrrelda sinu koodi sarnasust teiste tudengite koodidega. Ei vastuta, kui panete sellega toime akadeemilise petturluse! Edu! :) 1. Nädala kodutöö 1. Maja Kirjuta programm, mis joonistab kilpkonnaga lihtsa otsevaates maja (võib olla ka pseudo- 3D vaatega). from turtle import * from math import * laius = 200 kõrgus = 200 uksePikkus = 100 ukseLaius = 50 aknaKõrgus = 50 aknaLaius = 50 #Maja forward(laius/2) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius/2) right(180) forward(laius/2) right(90) right(45) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Trigonomeetriaga saadud katuse diagonaali pikkus right(90) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Ukse joonistamine right(45) forward(kõrgus) right(90) forward(20) right(90) forward(uksePikkus) left(90) forward(uk
3.Seostab kõik protsessid, pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult failid jm omanikuga ja piirab protsesside 1837 Morse elektritelegraaf. 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, programme..Analoogsüsteem - andmeid pöördumise failide/ressursside poole vastavalt salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt pääsu- ja kasutusõigustele. (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3
anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea
kommenteerimine nõuab liiga palju resurssi. ? 1 Muutujate loomine Muutujad on nimelised mälupesad, millele on omistatud mingi väärtus. Põhimõtteliselt võiks seda kirjeldada kui konteinerit, mille sisuks võib olla näiteks tekst või number. Ja kuna tegemist on muutujaga, siis selle sisu võib alati muutuda. Meie võimuses on määrata ise muutujale nimi ja määrata, mis on selle sisuks - oluline on et muutuja algaks dollariga ($). Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid. Mis on nende vahe, vaatame kohe allpool. Muutuja nime andmine
programm, mille tehnoloogia põhines vaakumtorudel 1950 ERA esimene avalikult esitletud arvuti 1951 UNIVAC I esimene arvuti, mis võitis avalikkuse tähelepanu 1962 võidab esimest korda programm inimest kabemängus. 1952 Heinz Nixdorf asutas Nixdorf Computer corp. Saksamaal hiljem 1990 ühines Siemensiga 1953 esimene elektrooniline arvuti 701 1954 Texas Instruments teatab silikoon transistorite tootmisest Logic Theorist is a computer program written in 1955 and 1956 by Allen Newell, Herbert Simon and J. C. Shaw.Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 1955 William Shockley leiutab Shockley pooljuhi 1956 IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB 1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti 1957 Fortran (Formula Translator) 1960 IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem; COBOL üks vanimatest
Järgnev peatükk annab ülevaate, milline on JavaScript'i leksikaalne ehitus ja millised on selle programmeerimiskeele elemendid. 1. Leksikaalne ehitus Programmeerimiskeele leksikaalne ehitus määrab ära elementaarsed reeglid, kuidas kirjutada programmi koodi konkreetses keeles, antud juhul on keeleks JavaScript. Näiteks, kuidas tuleb kirja panna muutujaid, milliseid märke kasutatakse kommentaaride märkimiseks, kuidas on üks programmi avaldis või lause eraldatud teisest. JavaScript on tõstutundlik, mis tähendab ,et keele reserveeritud sõnade, muutujate, funktsiooni nimede kirjutamisel on oluline suur ja väike täht. Näiteks reserveeritud sõna while, peab kirjutama väikeste tähtedega "while", mitte "While" või "WHILE". Mittekohustuslik semikoolon. JavaScripti avaldsitele tavaliselt järgneb semikoolon (;) nagu ka programmeerimiskeeltes C, C++ ja Java. Semikooloni abil eristatatakse üksteisest avaldisi ja lauseid.
NULL. NaN. - Stringid on jutumärkide vahele paigutatud tekst, nt "Hello World!". JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN o NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID. Muutuja deklaratsioon. - Kui programmis töödeldavate andmete väärtus muutub, on tegemist muutujatega (variables). Muutujate nimed peavad algama tähe, $-märgiga või allkriipsuga. Muutujate nimes ei tohi olla. Muutuja deklaratsioon var example var example = "Näide"; Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk peab olema täht või alakriips Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti
...........................................................40 3 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sissejuhatus Järgnevas referaadis seletan põhjalikult järgmisi javascripti ette antud teemasid / punkte näidete ja sõnastuse puhul. 1. OBJEKTID. Objekti deklareerimine. Objekti loomine. Objekti muutuja poole pöördumine. Objekti omaduste muutmine. Üks oma objekt (klassi kirjeldus) ja objekti loomine. 2. Sisseehitatud objektid(JavaScript keele objektid: massiiv, Math- objekt(MATH.PI ?), Date-objekt, String-objekt; brauseri poolt defineeritud objektid: Window-objekt, dokumendiobjekt). 3. HTML DOM objektid. Meetod ja atribuudid. 4. SÜNDMUSED 5. Pildid. 6. Kihid. 7. Hiireoperatsioonid. 8. Frame'id. 9. Hüpikaknad. (pop up window) 10. Vormid
", "nipitiri"); ANDMETÜÜBID Meelis Jander A-08 JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp" Tõeväärtus (Boolean) true, false NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist NaN NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID Muutuja deklaratsioon var example; var example = "Näide"; Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk peab olema täht või alakriips Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks esimest korda omistatava väärtuse järgi Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi
) 1973 ETHERNET, Bob METCALFE Sholes' klaviatuur (qwerty) ca 1874: 1974- Intel releases its 2-MHz 8080 chip, an 8-bit microprocessor Dvoraki klaviatuur ca 1936 1974 - Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG Perfokaardid ca 1800 Jacquard program for a personal computer. Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr. Ada 1974- MITS (omanik Ed Roberts) completes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomputer 1837 Morse: elektritelegraaf Altair was one of the first successfully sold personal computer kits for do-it-
d’LEFT – tagastab vasakpoolseima massiivi indeksi d’RIGHT – tagastab parempoolseima -,,- d’LENGTH – tagastab massiivi pikkuse d’RANGE – tagastab massiivi ulatuse d’REVERSE_RANGE – ulatus vastupidises järjekorras 52. Mille tagastab meile s'EVENT ja s'STABLE? • s’EVENT – tagastab True, kui signaaliga s midagi toimub. • s’STABLE – tagastab True, kui signaaliga midagi ei toimu. 53. Mis on Generic ja kuidas/kas saab seda üle kirjutada? Generic on globaalne muutuja. Arhitektuuri kirjutades generic map (N => 8) port map (); 54. Olgu A ja B bit_vector(0 to 5) ning a väärtuseks „100111“. Mis on B väärtusteks, kui teheteks oleks: a) a sll 2, b) a srl 3, c) a sla -2, d) a sra -3, e) a rol 3, d) a ror 4? a)011110 b)111100 c)111001 d)111111 e)111100 d)111001 55. Mis on „double dabble“? Kirjelda lühidalt tema põhimõtet. Nihuta ja liida kolm. 8 bitise arvu puhul: 1. Nihuta binaararv 1 koht vasakule. 2
laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis , väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogukatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ] End If
[ Else [ muidu laused_2 ] laused_2 ] tõene tingimus väär End If [ lõpp kui ] ... laused_1 laused_2 ... tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False Mitmerealine If-lause võrdlus : avaldis - üldjuht :avaldis: võrdlustehe mitmene x =valik 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... If ting_1loogikatehted: Then Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else
laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a) End If tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False ... võrdlus : avaldis võrdlustehe avaldis: x = 0, D >= 0, 2 * 3 + 5 > a - 3 loogikaavaldis: võrdlus loogikatehe võrdlus [loogikatehe võrdlus ] ... loogikatehted: Or, And, ... x >= vs And x <= px; a >= b + c Or b >= a + c Or c >= a + b Mitmerealine If-lause - üldjuht : mitmene valik If ting_1 Then if-laused [ ElseIf ting_K Then elseif-laused ]. ... [ Else else-laused_E ] End If
Visual Basic for Application Protseduur koosneb lausetest: Protseduuri alguslause Laused koosnevad: Kirjelduslaused o võtmesõnad Iga VB lihtlause peaks olema eraldi real. Tegevuslaused o konstandid (arv, tekst jm.)
leht Moodul 2..* 0..* Objektimoodul Üldmoodul 1..* 1 1 Lehemoodul 1 Vihikumoodu l Moodul 0..* Protseduur Sub Function Objektid ja klassid. Klassimudelid Exceli rakendus kujutab endast omavahel seotud objektide kogumit. Objektid kuuluvad klassidesse. Klassil kindel nimi. Kasutatakse viitamiseks klassi objektidele Workbook - töövihik Sheets - töövihiku kõik lehed (kollektsioon), Worksheet - tööleht, Range - lahtriplokk, Shapes - lehel olevad kõik kujundid (kollektsioon), Shape - kujund ... Objektidele viitamise näiteid Sheets("plats"), Range("sees"), Shapes("pall")
Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. Andmebaas • Andmebaasi komponente: – Tabel (Table) – Protseduur (Procedure) – Tabelite vaheline seos (Relation) – Sisestusreeglid tabeliväljadele • Tabel ehituselementideks on – Väljad (Field) – Kirjed (Record) – Indeksid (Index) ehk järjestused Andmebaasihaldus- ja rakenduste koostamise keskkond Visual FoxPro Tabelite struktuur, andmetüübid ja avaldised Ülevaade Käsuaken Menüüd Tabelivaade Inforiba
END.PERFORM. NelBlOS ' NetBlOS (Network Ba6ic lnput/Outpui Systm), V6imaldab seansi ia dalagramma tuupi uhendu6t, pakub I 8tt9-1 95 ILudwig Witfgcnstcir EXIT PROGRAM, nimeleenust I LISP HTML: Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel l93lt shilntror'i nugistritd6 sidus: Booie algebra. Eleklilliilirid.ia -skcemid. Bitid.ja info kodcerirnise. Info otsin
võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati tänuväärsed ning samas tõstavad saatja enesetunnet ja enesekindlust. Microsoft .NET platvorm Microsoft .NET raamistik (Framework) on platvorm programmide loomiseks. Enne .NETi oli võimalik programme luua mitmetele erinevatele platvormidele nt DOS, Win32, Linux jne. .NET platvormi loomise eesmärk on võtta programmeerija õlult kohustus tagada programmi ühilduvus erinevate protsessorite ja operatsioonisüsteemidega, andes rohkem aega programmiga põhifunktsionaalsusega tegelemiseks. Riistvara ja operatsioonisüsteemidega ühilduvuse tagamine on jäetud raamistiku loojate hooleks. Lisaks Microsoftile, kes pakub raamistiku Windowsi operatsioonisüsteemidele, arendatakse Novelli
annaabi.ee 
