Küsimused MER0050 1. Mida tähendavad lühendid CIM; MBS; FEM; RP; PDM; CIM- Computer Integrated Manufacturing MBS- Multi-Engineering / Multi-Body simulation FEM- Finite Element Modeling RP- Rapid Prototyping PDM- Product Data Management 2. Mida tähendavad lühendid CAM; VR; LEM; PLM; CAT; CAM-Computer Aided Manufacturing VR-Virtual Reality LEM- lõplike elemetide meetod PLM-Product Lifecycle Management CAT-Computer Aided Testing 3. Mida tähendavad lühendid CAPP; NC; CAD; MRP I; CAQ; CAPP-Computer Aided Process Planning NC-tööriistade loomine ja tootmine CAD-Computer Aided Design MRP I- Material Requirements Planning CAQ-Computer Aided Quality Assurance 4. Mida tähendavad lühendid CAx; ERP; CRM; DMU; MRP II; CAx-Combined Arms Exercise ERP-Enterprise resource planning CRM-Customer relationship management DMU-Digital Mock-Up MRP II- Material Requirements Planning 5. Mis on topoloogia ja mis on geomeetria? Topoloogia- uurib kujudite omadusi; geomeetria- matem.haru, mis tegeleb ruu
CNC tööpinkide eelised · Paindlikkus · Tootlikkus · Kvaliteet Toote liikumine Projekteerimine CAD joonestamine CAM töötlemisrajad CNC töötlus Valmis pooltoode/detail/toode CAD/CAM/CNC struktuur Postprotsessor Põhilised probleemid postprotsessoritega: · CNC tööpink on uus ja postprotsessor ei ole piisavalt testitud · Kui lisatakse tööpingile lisa mootoreid agregaate või puurimisüksuseid CAD- tarkvara CAD- tarkvara kasutatakse: · projekteerimiseks · 2D joonestamiseks · 3D modelleerimiseks Enam levinud CAD- tarkvarad: · AutoCAD LT (2D) ja AutoCAD (3D) · Solid Works (3D) · Solid Edge (3D) · ArchiCAD (3D) · CADKEY (3D) · MicroStation (2D/3D) · RhinoCeros (3D) · jne CAD- joonestamisel tuleb jälgida: · Joonesta hoolikalt · Kasuta joonestamisel erinevaid tasemeid (eri värvid) · Väldi kattuvaid jooni · Kui võimalik jäta mõõtmed ära (kõikidesse CAM-
andmestruktuuri üheaegselt võimalikud. Vastavalt nõuetele valitakse sobiv struktuur. Hübriidesitlus ei dubleeri mudeli infot. Peamine teema on mõlema esitusviisi haldamine. CSG esituse loomine B-Rep-ist on palju lihtsam kui vastupidi Parameetriline modelleerimine möötmetega kujundatav geomeetria. Parameetrilisel modelleerimisel registreerib süsteem, kuidas konstruktor ehitab mudelit ja jälgib antud elementidevahelisi geomeetrilisi suhteid. Parameetriline modelleerimine on tehnoloogia, mille käigus CAD süsteem registreeriv projekteeritava detaili nö. Parameetilise ajaloo CAD süsteemis kasutatakse sidemeid selleks et teha seoseid geomeetria ja möötude vahel. Sedasi geomeetria muutus põhjustab möödu muutuse ning vastupidi. Geomeetria ja möötmete vahel esineb ühesuunalisi ja kahesuunalisi sidemeid. Variatsiooniline lahendatakse kõik korraga (eeliseks suutlikus hallata tsüklilisi sidemeid; puuduseks aeglasem ja limiteeritud mudelite juhud, mida lahendab)
Augmented Reality. 13.2d/3d skänner; Andurid; Kuvar,Plotter; haldamist ja kasutamist. 35. Lusikat projekteerida mõne CAD Hiir; Printer 14.1.-masinkeeled; 2.-Assembleri keeled; 3.- programmiga saaks kasutades ristlõikeid ja splaine. Eelnevalt Protseduursed keeled( algoritmilised keeled);4.- mainitutest vormistada lusika ,,skelett" ning hiljem katta see tasanditega. 36.Hindamine: modelleerimise võime poolest; juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada. NURBS'e vajalike arvuti ressursside poolest; mitmeti mõistmise kasutatakse üldiselt CAD-süsteemides vabade pindade puudumise poolest; standardiseerituse taseme poolest; kirjeldamisel 52. Ruumis kõverate detailide tegemiseks maksumus; 37.Virtuaalne reaalsus- kirjeldatakse teatud asja CAD'is on üheks võimaluseks "Skinning". Luuakse detaili kere
8. Millised eelised on CNC pinkidel? 9. Milles väljendub CNC tööpingi eelis paindlikkus? 10.Milles väljendub CNC tööpingi eelis tootlikkus? 11. Milles väljendub CNC tööpingi eelis kvaliteet? 12. Millised protsessid läbib toode ettevalmistusest kuni lõpliku valmimiseni? 13. Millistest osadest koosneb CAD/CAM/CNC struktuur? 14.Mis on postprotsessor? 15. Millised on põhilised probleemid postprotsessoritega? 16. Milleks kasutatakse CAD tarkvara? 17. Millised on enamlevinud CAD tarkvarad? 18. Mida tuleb jälgida CAD joonestamisel? 19. Milleks kasutatakse CAM tarkvara? 20. Millised on CAM tarkvarade võimalused? 21.Millised on enamlevinud CAM tarkvarad? 22.Nimeta laastueraldamisega NC/CNC tööpinke. 23.Nimeta spetsiaalseid NC/CNC tööpinke. 24.Millisteks töödeks kasutatakse CNC horisontaalfreespinke? 25.Millisteks töödeks kasutatakse NC treipinke? 26
projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Viimase aja projekteerimistarkvara on toonud endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele, inseneridele ja tööstus valdkondadele. Arvuti genereeritud mudelid on avanud uued võimalused tootmises ja ehitiste haldamises, et paremini planeerida, disainida, konstrueerida ja hallata hooneid ning rajatisi
Võimaldab Boole'i operatsiooni 20.Mis asi on hübriidmudel? CSG ja B-rep segu Modernsetes CAD süsteemides on arvuti siseselt kaks andmesüsteemi üheaegselt võimalikud Vastavalt nõutele valitakse sobiv struktuur Hübriid esitus ei dubleeri mudeli infot CSG esitus B-rep'st on palju lihtsam kui vastupidi 21.CAD mudelite iseloomustus (esitada tabeli kujul) 22.Mis on parameetriline modelleerimine ja milleks seda kasutatakse? Parameetrilise modelleerimise tehnoloogia, see on mitte koordinaatidega juhitav geomeetria nagu otsese modelleerimise puhul, vaid mõõtmetega kujundatav geomeetria. Parameetrilisel modelleerimisel registreerib süsteem, kuidas konstruktor ehitab mudelit ja jälgib antud elementidevahelisi geomeetrilisi suhteid. Teiste sõnadega, see on tehnoloogia, mille käigus CAD süsteem registreerib projekteeritava detaili n.ö. parameetrilise ajaloo. See ajalugu sisaldab kirjeldust, kuidas on mudel konstrueeritud ja jälgib
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust,
Tallinna Reaalkool 3D Modelleerimine Ahti Pent ja Jürgo Nooni Tallinna Reaalkool Eesmärk ·Ergutada õpilaste loovust ja insenertehnilist mõtlemist ·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAM (Computer Aided Manufacturing) arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tark
Ülikoolis ajavahemikus september 2009 – september 2010. Ameerikas alustati mudelprojekteerimise (Building Information Modelling – BIM) laialdasema kasutuselevõtuga juba ligikaudu 10 aastat tagasi ja seetõttu on sealne keskkond ideaalne uurimaks BIM’i mõju projekteerimis- ja ehitussektoris. Antud uurimustöö annab ülevaate mudelprojekteerimise kasutamisest kahe ülikeeruka hoone valmimisel, tuues ilmekalt välja selle tehnoloogia eelised ning valupunktid. Teatud mööndustega on ka Eesti ettevõtetel võimalik selle uurimustöö tulemusi rakendada oma praeguste ning tulevaste ehitusprojektide elluviimisel. Selle magistritöö ülesehitus on kooskõlas Washingtoni Ülikooli lõputööde juhendiga. Sissejuhatusele järgneb kirjanduse ülevaade, mis käsitleb antud valdkonnas varem tehtud uurimustöid ning avab lugeja jaoks lõputöö teema olemuse. Kirjanduse ülevaatele järgneb
....................................................................................................18 Kokkuvõte.................................................................................................................................20 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 2 3 1 Sissejuhatus GIS on kiiresti kasvav tehnoloogia, mis sisaldab graafilisi kujutisi tabelandmetega, hindamaks reaalse maailma probleeme. See, mida praegu tuntakse GIS'i all, sai alguse 1960. aastal, kui avastati, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse, mis lubab teha edaspidiseid muudatusi, kui vajalik. See oli teretulnud nn. "käsi" kartograafiasse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist.
EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all.
Mudelprojekteerimine Antud teemas käsitletavad peatükid: 1 MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK 2 ARVUTIS MODELLEERIMISE TEHNIKAD 3 NÕUDED TARKVARALE NING ARVUTILE 1. MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK (Mida me soovime mudeliga saavutada) Üldplaneeringud Detailplaneeringud Aitab varases staadiumis teha otsuseid. Hooned on üldistavad, illustreerivad. Hoonete konstruktsioon puudub. Kasutatakse lihtsaid arhitektuurseid elemente: seinad, põrand, katus. On ainult väline ,,kest". Sellises staadiumis pole detailide täpsus ja rohkus väga oluline
need taastada. Samuti on võimalik vanemad versioonid uuendada, ilma, et andmed kaduma läheks. 4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED 1) Operatsioonisüsteemi esmakordselt käivitamisel tuleb ette tervitusaken, kus on võimalik valida keelt, proovida Ubuntut või see otsekohe installida. Üldjuhul oleks soovitatav kasutada eesti keelset operatsioonisüsteemi kuid vilunumatele kasutajatele võib inglise keelne versioon rohkem meeldida. 2) Kui on valitud Ubuntu paigaldamine, tuleb ette Ubuntu paigaldamise ettevalmistamise aken. Selles aknas on võimalik valida, kas kasutaja tahab süsteemi paigaldamisel uuenduste allalaadimist ja kolmanda osapoole tarkvara allalaadimist. Üldjuhul on kasulik mõlemad valikud teha. Samuti veendub installer, et arvutil oleks piisavalt vaba kettaruumi, 5 on ühendatud vooluvõrku ning internetiga.
..................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest.
Operatiivkaarti tutvustatakse ka objektide töötajatele ja esindajatele ning neile korraldatakse tutvumisõppusi koos päästekomandoga. Õppusel viiakse läbi hargnemised, luure objektil ja omavaheline koostöö. Selline väljaõpe korraldatakse üks kord aastas ja tulemuse järgi korrigeeritakse operatiivkaarte. Elektroonilises andmebaasis korrigeeritakse andmeid üks kord kvartalis. Operatiivkaardi koostamiseks ja korrigeerimiseks kasutatakse spetsiaalset tarkvara nagu AutoCAD ja Microsoft Visio. Järgnevalt toob autor välja ülevaadet Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikast. Soome Päästeamet on tugev ja suure kogemusega organisatsioon, mis aitas oma teoreetilistele teadmistele tuginedes arendada Päästeameti struktuuri. Sellel põhjusel uuringu raames oli vaadeldud ka Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikat. Soome Vabariigis koostatakse ja kasutatakse operatiivkaarte eesmärgiga lihtsustada sündmuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
