valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses AUGUSTE RENOIR Renoiri huvitas peale maastiku ka "Ood lilledele", "Vihmavarjud", inimese, eriti alasti inimkeha "Aerutajate eine" kujutamine EDGAR DEGAS Ta pöörab tähelepanu valguse "Priimabaleriin","Tantsijanna oma probleemile, maalib heledate pahkluud masseerimas", ,,Absint" toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust AUGUSTE RODIN(skulptor) Talle on väga oluline mitte ainult "Calais kodanikud ", "Mõtleja ",
· Oma eeskujuks Eestis peab Mart Sander juba ammu Eevald Okast. Mart on püüdnud järgida Okase maalimis stiile. Mart on öelnud, et tahaks Eevald Okast isegi enda õpetajaks, kui see oleks võimalik. · Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist. · Mart Sander pole õppinud maalimist, kuid on maalimisega tegelenud juba üle 30. aasta. Tähtsamaid teoseid "Saladuslik portree" "Pille Minevi portree" "Priimabaleriin Kaie Kõrbi portree" Minu arvamus Mart Sanderi teostest Minu arvates on Mart Sanderi teosed väga huvitavad. Mulle isiklikult meeldivad õlimaalid, ja Tema just õlimaale teebki. Kuigi Mart Sander pole kunstnikuna eriti tuntud, on ta mu lemmik,kuna Ta tegeleb veel muusikaga. Ja need kaks valdkonda on mulle lähedased.
8)missuguseid laulupartiisid esineb muusikalides harva ja mis on sellest olulisem BALLETT 1)Mis maal kujunes välja ballett, mis keeles on balleti terminid 2)mis on balleti aluseks 3) kuidas antalse sisu edasi balletis 4) kuidas tantsitakse balletti siis, kui kirjanduslik süzee puudub 5) missugustest tantsudes koosneb ballett, millega võib neid tinglikult võrrelda ooperis 6) Mõisted: pantomiim - kreeka keelne otsetõlge ja iseloomustus; karaktertants; koreograafia; koreograaf; baleriin; priimabaleriin MODERNTANTS - mis see on, millal tekkis, võrdlus klassikalise balletiga EESTI - 1)mis maad on mõjutanud eesti balleti kujunemist 2)eesti esimene ballett - aasta, helilooja, nimi OPRETT 1)Mida tähendab it. k. sõna operetta 2)kus ja millal operett tekkis, keda peetakse opereti zanri loojaks 3)mis on opereti eelkäijateks 4)mis on operett, milline on opereti sisu, sõnalis-muusikaline erinevus ooperiga 5)kes on opereti tüüpilised tegelased
3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks -
OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja miimika, baleriinid ja priimabaleriin, kordeballett osatäitja massitantsudes, anna pavlova, kaie kõrb, balletti meistrid filippo taglioni, mai murdmaa
Tema töid: Tõusev Päike, Naised aias; seeriad: Pilved, Heinakuhjad Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena
Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud Balletitantsijad Maria Taglioni- Maria Taglioni (23. aprill 1804 Stockholm 24. Aprill 1884) oli itaalia baleriin, kes viljeles romantilist balletti
veebruaril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli
hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840- 1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis
Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661. a rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia 18. sajandil suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel 19. sajandil romantilise ballett muutus Baleriini tõusmine varbaotstele ja varvaskingade kasutuselevõtt Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit Balleti algus Eestis Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses 1913
Vesiroosid; Jaapani sild; Inglise parlamendihoone; Mula palee Veneetsias; Papliallee E.Degas 1834-1917 pärit rikkast arist. perest*18 pühendub õpingutele*reisib It*ei taotle tunnustust, töönarkomaan, perfektsionist*huvi fotograafia*kahuriväes silmakahjustus*isa surm*loobub päranduses*1912loobub maalimisest---Strange ääres(2baleriini); Tantsijad roosas(2naist, üks seljaga); Tantsijad sinises; Priimabaleriin; Väsinud baleriin-Oma pahkluid masseerib baleriin(esiisid); 4baleriini; Harjutusklass; Pariisi ,,Ooperi orkester"(ork, taustal baleriinid); Abrint(mees, naine, klaas laual); Kohvikulaulja(Must laulev naine); Pühapäevane jalutuskäik(mees, 2 last); Henri Degas ja vennatütar Lucie; Belelli perek(naine, mees seljaga, 2last); Dsokid; Ratsavõistlused(esiplaanis kaarik); Juukseid kammivad naised(3 pikajuukselist); Vannis(naine kausis); Kuivatav naine(põlviti rätikuga A
ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on
Tema töid: Tõusev Päike, Naised aias; seeriad: Pilved, Heinakuhjad Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena
Koostöös Peterburi Maria teatris töötanud Lev Ivanovi ( 1834-1901) ja prantslase Marius Petipaga (1819-1910) ühendas balletikunstis prantsuse ja vene eripära) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893). 20. sajandi algul korraldas Sergei Djagilev (1872-1929) vene balletti tutvustavaid hooaegu algul Pariisis, siis mujal Euroopas ja Ameerikas. Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint Saensi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval, selle peamised keskused on Moskva, Peterbur, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud ballettitantsijad: Maria Taglioni (1804-1884),August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Maia Plissetskaja, Galina Ulanova.
OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng. BALLETT aluseks süzeee, ballettimeister koreograaf, pantoomid zestid ja miimika, baleriinid ja priimabaleriin, kordeballett osatäitja massitantsudes, anna pavlova, kaie kõrb, balletti meistrid filippo taglioni, mai murdmaa
Degas' maailmanägemine ja suhtumine sellesse oli leige. Ta vaimustab meid oma pilgu erilise täpsusega ja jahedusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Degas oli virtuooslik joonistaja , armastas töötada pastellis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Näiteks "Priimabaleriin", "Sinised tantsijatarid". Eriliseks jooneks Degas' kunstis on tema tööde kompositsiooni täielik vabadus ja sundimatus. Kaasaegsed kriitikud heitsid ette, et ta lõikab maaliservadega esemeid ja inimesi läbi; räägiti koguni, et ta lihtsalt ei oska mahutada pildi formaati seda, mida vaja. Kuid selline võte oli täiesti läbi mõeldud. Peamised tööd · Noored sportlased, 1860-62. Rahvusgalerii, London. · Ooperi tantsustuudio, 1872. Metropolitani kunstimuuseum, New York.
Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end tihedalt sidunud muusikaga. On paljude laste lauluvõistluste laureaat (Eestis, Venemaal ja Ukrainas). 1998. aastal saavutas ta esikoha konkursil "Utrennaja Zvezda" Jurmalas. Irina Kikkas: Kuuekordne Eesti meister iluvõimlemises. Mängib muusikalis priimabaleriin Iris Kelly rolli. Asjaosaline tõdeb, et iluvõimlejana on ta klassikalise koreograafi aga teatud määral kokku puutunud ning lisaks on ta Tallinna ülikooli koreograafia eriala üliõpilane, aga tõsisemad balletitunnid sai ta alles muusikaliks valmistudes. Ehkki iluvõimlejana on Irina Kikkas esinenud küll ja küll, pole ta teatri ega muusikalilaval varem üles astunud. Kaire Vilgats: Kaire laulukarjäär sai alguse 1999.aastal ETV noorte lauljate
draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laulu nim sooloks, kooslaulu ansambliks või kooriks. operett kerge sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. orkestratsioon seade orkestrile. pas de deux (loe: paa dö döö) balletis tants kahele, tavaliselt mees- ja naistantsijale. priimabaleriin balletitrupi juhtiv naistantsija. polüfoonia mitmehäälse muusika faktuur, mille korral kõik hääled on iseseisvad ja võrdväärsed. repetiitor juhendab tantsijaid proovides ja korraldab proovide ajakava; tavaliselt on ta endine tantsija. révérence (loe: reveraans) kummardus, mille tantsija teeb harjutustunni või etenduse lõpus sonaaditsükkel see on selline muusikateos, mille esimene osa on
suutnud tema ideede alusel aga piisavalt selge õpetamis- ja treeningmetoodikat luua. 1904/1905 külastas Duncan esimest korda Venemaad - hiljem kordas ta oma visiite 1908. ja 1912. aastal - ja see vaimustas nii kunstiringkondi kui ka balletirahvast. Noor, uusi väljendusvahendeid otsiv vene koreograaf Mihhail Fokin sai Duncani esinemistest innustust balletireformiks, tolleaegne Peterburi Maria teatri priimabaleriin Matilda Krzesinska aplodeeris talle vaimustunult ja Anna Pavlova olevat temalt õppinud käteliigutusi, mida hiljem kasutas Fokini lavastatud soolos Luik. 1911. aastal esines Duncan kodumaal, kusjuures selleks ajaks olid tema tantsu varasemale voogavusele lisandunud uued elemendid: inetus ja raskustunnetus. Tõmblevat, mittekaunist liikumist oli ta kasutanud juba varemgi - selleks, et luua dramaatilist efekti Schuberti teoses Tütarlaps ja surm (Death and the Maiden)
Galette, Näitlejatar Samary portree, ehk Jaakobi võitlus ingliga, Kollane Kristus, Chatou vaated, Paadid Collioure' i Perekond, Embus Tütarlaps lehvikuga, Aerutajate eine Kaks tahiitilannat, Naine viljadega sadamas, Londoni sadam, Tantsija e. naine voodiserval EDGAR DEGAS - Priimabaleriin, Tänu VINCENT van GOGH - Maastik tähe ja publikule, Absint, Kammiv naine küpressidega, Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga, Kunstniku tuba, Päevalilled HENRI de TOLOUSE-LAUTREC - Moulin- Rouge, Aristide Bruant, Salong Rue des Moulin'il, Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis
Eduard Viiralt(1898-1954) Lõpetas Pallase diplomiga nr.1. Rahvusvahelise tähtsusega graafik. "Põrgu", "Lamav tiiger", "Kabaree", "Viiralti tamm" Claude Monet(1840-1926) "Impressioon. Tõusev päike", See töö andis sellele kunstistiilile nime. Võttis kasutusele segamata värvid. Vesirooside sari. Maalis palju oma naist Camille. "Roueni katedraal". Maalis palju moone. "Heinakuhjad" Edgar Degas(1834-1917) Baleriinide maalija "Helesinised baleriinid", "Roosad baleriinid", "Priimabaleriin", "Tantsutund", "Hobused" Auguste Rodin (lk 233) Ainuke tolle aja skulptor. "Suudlus", "Mõtleja", "Käed", "Calais ´ kodanikud", "Balzac", " Põrguvärav", "Rose", "Sõjaingel", "Looja käsi", "Kevade" Postimpressionism Kunsti tuuakse tunded. Vincent van Gogh "Kartulisööjad", "Tähisöö", "Oliivisalu", "Küpressid", "Õitsevad mandlipuud", "Kaarli kohvik". Päevalillede maalija, maalis endast autoportreesid
Degas kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst või baleriine, ratsavõsitlusi vms. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas" ja "Priimabaleriin". Alfred Sisley töödest hinnatakse eelkõige tema talvemaastikke. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Bulvaritel sõidavad ringi tohutud hulgad sõidukid ja jalutajad on kujutatud värelevate täpikestena. Üks tuntuim töö on "Montmartre`i bulvar õhtul ". Koos impressionistidega vaadeldakse ka Edouard Manet [eduaar manee] (1832-1883) loomingut. Tema oli aga noorte grupist vanem ja 1860-ndate
Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. ,,Gabrielle roosiga", üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas rezissöör. E. Degas jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. ,,Regatt". Eelistab sinist ja valget on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: ,,Ema portree". impressionism: ,,Vana Battersea sild". Sümbolism. 1880A 8.näitus Pariisi. Jätkuvalt ebasoodsad olud. Laguneb laiali
värvitoredus, külmade, heledate, „mürgiste“ toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: „Priimabaleriin“ (u.1876), „Tänu publikule“, „Absint“, „Kammiv naine“. Edgar Degas (1834 – 1917): Concorde`i väljak (1875) Edgar Degas (1834 – 1917): Naine end kuivatamas (1986-89) ● Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 – 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 – 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. Camille Pissarro (1830 – 1903):
ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti
värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti
Lahkunud 1937. aasta lõpul Poolasse, kus elas tema õde Gerda Parasewicz, töötas ta mitmetel insenerikohtadel algul Varssavis, siis Danzigis, pärast sõda Sopotis. Inseneritöö kõrvalt hakkas ta aktiivsemalt tegelema komponeerimisega, mis teda varemgi oli huvitanud. 1938 valmis tal klaverikontsert, ta komponeeris üsna palju miniatuure ja isegi tšellokontserdi oma väimehele Jerzy WĊsáawskile, kes oli Varssavi Suure Ooperiteatri kontsertmeister (Compe tütar oli samas priimabaleriin). Compe teoseid mängis Varssavi Raadio kammerorkester ja ka Poola Raadio orkester, ta võeti Poola Heliloojate Liidu liikmeks 10 . Ajas tagasi minnes tasuks meenutada, et 1929. aastal käis V. Compe koos Mihkel Aitsamiga maal rahvaviise kogumas ja avaldas OÜ Esto-Muusika kirjastuses “50 Eesti tantsu viiulile ehk klaverile”. Lõpetuseks jääb lisada, et V. Compe talent ei piirdunud sugugi muusikaga, ta tegeles aktiiv-