kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi
Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama senaatorite aktiivse vastutegevusega, mis võis viia (äärmuslikul juhul) keisri võimult kõrvaldamiseni. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul alates 5. sajandil eKr kehtestatud 12 tahvli seadustest. Rooma seaduste koostamisel oli arvestatud eelkõige varem aset leidnud juhtumeid (pretsedente) ja iga kohtuotsuse langetamisel võeti aluseks samalaadsete juhtumite puhul langetatud otsused. Samas olid Rooma õiguse kujunemist mõjutanud ka Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted. Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased (juristid), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia)
põhialustele määratles ka Eesti Panga rolli. Eesti Panga presidendiksnimetati Rein Otsason. Kuulutati välja rahatähtede kujundamise avalik konkurss. [4] 4.8 1990-1992 Eesti Panga taasavamine. Ettevalmistused oma rahale üleminekuks ja rahareform 1. jaanuaril 1990 alustas Eesti Pank pärast 50-aastast vaheaega taas tegevust, ehkki veel mitte iseseisva riigi keskpangana. Tõsiasi, et omariikluse puudumisele vaatamata keskpank taastada suudeti, oli üks selle aja paradokse ja pretsedente. Märtsis 1990 kinnitati Eesti Panga põhikiri ja põhikirjafondiks määrati 400 mln. rbl. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank iseseisev riiklik organisatsioon, emissioonikeskus, kes allus üksnes Eesti NSV kõrgeimale riigivõimuorganile. Panga põhiülesandeiks olid vabariigi majandusstrateegia väljatöötamine ja teostamine raharingluse, krediteerimise, finantseerimise, arvelduste ja valuutasuhete valdkonnas; raha- ja krediidisüsteemi
Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama senaatorite aktiivse vastutegevusega, mis võis viia (äärmuslikul juhul) keisri võimult kõrvaldamiseni. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul alates 5. sajandil eKr kehtestatud 12 tahvli seadustest. Rooma seaduste koostamisel oli arvestatud eelkõige varem asetleidnud juhtumeid (pretsedente) ja iga kohtuotsuse langetamisel võeti aluseks samalaadsete juhtumite puhul langetatud otsused. Samas olid Rooma õiguse kujunemist mõjutanud ka Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted. Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased (juristid), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu
- töötajad ei pruugi olla tasemel (väljavahetamine on kulukas!), Ülevõtmisprotsessi juhtimisel: - kujunenud klientuur ei pruugi olla ihaldusväärne (muutmine on keeruline), · ülevõtmine (projekt) kavandada ning kava teostada paindlikult; - eelmise omaniku loodud pretsedente võib olla raske muuta, · hästi ajastada avalikustamine (hea kolmapäev, halb reede), kiiresti korraldada - ehitised, seadmete paigutus jm ei pruugi olla otstarbekad (muutmine kulukas!), juhtkonna ja töötajate koosolekud, püüda ületada võimalikud arusaamatused; - kinnisvaraomanikud (rendisuhetes) võivad olla pahatahtlikud,
Kuldaktsia on nimiväärtus aktsia, mis teatud olukordades võib kõik teised aktsiad välja hääletada. Sageli omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud. See aktsia on sageli kehtiv ainult teatud kindla ajavahemiku jooksul, et hiljuti erastatud ettevõte harjub ära keskkonnaga. Kui just ettevõtte omandiõigust tuleb hoida arvestades riiklikke huve, näiteks riigi julgeoleku põhjustel. (4 lk 146) Eestis on olnud mitmeid pretsedente seoses kuldaktsiatega. Kuni aastani 2004 oli Eesti riigil kuldaktsia Eesti Telekomis. Samal ajal oli TeliaSoneral osalus eesti Telekomis 49 protsenti, ning Eesti riigil vaid natukene üle veerandi. Kuid aastal 1999 sõlmitud aktsionäridevaheline leping ei 13 lubanud enne 2004 aasta maid TeliaSoneral osalust suurendada. Eesti riik ei pidanud seal küll
II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti. Peab lähtuma varem tehtud otsustest. Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid. Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse. Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt. Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud. See õigus on tunginud ka mandrile, kui Inglismaa sai Euroopa Ühenduse liikmeks. Kohtusid kaks õiguskultuuri - Mandri-Euroopa ja Common Law. Common law asjatundjad kirjeldavad seda kui common law kriisi
a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest Anglo-Ameerika õigussüsteem - Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud.
1. SEADUSED 2. SEADUSEST MADALAMAL OLEVAD ÕIGUSEALLIKAD See on vertikaalne liigitus. Kui võtta aluseks kuulumine teatud õigusvaldkonda: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUV 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUV See on horisontaalne liigitus. Common law’s kehtib pretsedente üksikjuhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahenditest (case law). Statue law ehk seadusõigus on alam kohtulahendite suhtes. 2.3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. 2.4. Seadus Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seaduste vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusega (referendum). Referendum on keelatud algatada erakorralise või sõjaseisundi ajal
Rooma õiguse retseptsioon tuli Eesti alale kahe lainena: Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil, seejärel 19saj kodifitseerimise käigus. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem Päritolu on Inglismaalt - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Krooni nimel ja krooni kasuks. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud. Arvestatakse pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Seejuures tuleb arvestada uue juhtumi tehioludega, lahendus peab olema kordumatu ning üksnes antud juhu kasuks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsiteda reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused), kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks, mitte n.ö konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks.
d. kujuta ette, kuidas vastane sind ette kujutab e. võrdle tekkinud tajukujundeid f. avasta suurimad hinnanguvahed ja nende põhjused g. mõtle läbi, mil moel hinnangute erinevusi arvestada, vähendada... 4. Rakenda konflikti killustamise võtet a. vähenda kummagi meeskonna läbirääkijate arvu b. vähenda vaidlusküsimuste arvu c. sõnasta põhimõttelised vastandused konkreetseks d. väldi ebasoovitavaid pretsedente, nt lepete eiramist e. tükelda suur õun viiludeks f. kasuta meie-sõnumeid g. eelista suurte vastanduste korral umbisikulist tegumoodi 43 8.6. Kuidas leida ühist platvormi? b. leia ühendavaid eesmärke c. mõtle läbi, kas sinul ja vastaspoolele leidub ühiseid vaenlasi Nt sõjaoht, vaesus, ebastabiilsus, teised isikud, firmad... d. väldi ähvardavat tooni e
üksikjuhul, mil seda rikuti. Tegeleti üksikjuhtudega, ei loodud alust terviklikule õigussüsteemile. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo- ameerika süsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinnetaalses süsteemis. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel. Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jõuti. Selline reegel on vaid orientiiriks, mitte konkreetseks retseptiks antud juhu korral. Nii muutub ja täienebki common law süsteem pidevalt.
Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest (PS § 152 lg 2) Anglo-ameerika õigussüsteem (common law) Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Common law on suuremas ulatuses säilinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus-Meremaal. Kirjutatud õiguse osa tõus 20. saj II poolel (Euroopa ühisõiguse mõju Briti harule) Ühendatud Kuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu liikmetena sunnitud üle võtma EL õigust, õiguse määratletuse põhimõte ja põhiõiguste üksnes seaduse alusel piiramise lubatavuse tõttu võetakse EL direktiive üle vastavate siseriiklike õigusaktide kaudu.
Angloameerika õigusperekond: Tekkis keskajal Inglismaal, umbes 11 saj. Olulised tunnused: 1) Tähelepanu on pööratud konkreetse situatsiooni lahendamisele (konkreetne norm) 2) On loodud kohtuniku poolt, lahendab konkreetse situatsiooni selle normiga 3) Peamiseks õigusallikaks on pretsedent. Anglo-Ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalõigussüsteemis. Kohus tegeleb mingi juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasugust juhtude pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Kokkuvõte: Üldiselt võib väita, et nii õiguse kui riigi olemuse avamise korral on õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitlustele vaatama ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja 19.saj. I veerandist positivistlikud. I MS eel hakkasid kontinentaalõiguse
l u u a a l u s t t e r v i k l i ku l e õigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- jaavaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalsesõigussüsteemis.Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe . Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saabkohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sesteelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli
käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest (PS § 152 lg 2). 2. Anglo-ameerika õigussüsteem (common law) Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Common law on suuremas ulatuses säilinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus-Meremaal. Kirjutatud õiguse osa tõus 20. saj II poolel (Euroopa ühisõiguse mõju Briti harule) Ühendatud Kuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu liikmetena sunnitud üle võtma EL õigust, õiguse määratletuse põhimõte ja põhiõiguste üksnes seaduse alusel piiramise lubatavuse tõttu võetakse EL direktiive üle vastavate siseriiklike õigusaktide kaudu.
Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalses õigussüsteemis. 33 Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sest eelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleski eelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida
annaabi.ee 
