Toomas Hendrik Ilves Kristjan kangro Sündinud 1953. Aastal 26. detsembril Stockholmis. Ta valdab inglise, eesti, hispaania ja saksa keeli. Kõrgema hariduse sai ta Columbia Ülikoolis psühholoogia valdkonnas, psühholoogiamagistri kraadi saavutas Pennsylvania Ülikoolis. Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992) . Preagu on ta abielus Evelin Ilvesega. Toomas Hendrik Ilves oli töötas teadustöödel psühholoogia, inglise keele ning Eesti kirjanduse valdkonnas, samuti oli pikka aega tegev raadio Vaba Euroopa juures, aastatel 1993 kuni 1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Ta töötas välisministrina aastatel 1996 kuni 1998 ning 1999 kuni 2002. On olnud Riigikogu ja Europarlamendi liige. Alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president , mida ta ei saavutan...
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president, on sündinud 26.detsembril 1953. aastal Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Ta kasvas üles Ameerikas ja lõpetas Leonia Keskkooli aastal 1972. Kõrgema hariduse omandas Columbia Ülikoolis psühholoogia erialal (1972 1976) ning Pennsylvania Ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga aastal 1978. Peale kooli töötas Ilves teadlasena psühholoogia, inglise keele, kunsti ja eesti kirjanduse vallas. 1984. aastal kolis ta Ameerikast Euroopasse, Saksamaale, kus alustas tööd raadio Vaba Euroopa juures. Peale tööd raadios, oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. 1996. aastal sai ta Eesti Vabariigi välisministriks, oli selles ametis aastani 1998, kui ta valiti Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees. 1999. aastal jätkas Eesti välisministri tööd, kuni aastani 2002. Siis sai Ilvesest Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Ta on kuulunud Parempoolsete(1988), Sotsia...
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabarii...
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stochol...
Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sel...
Tallinna 21. Kool Robert Pikmets Toomas Hendrik Ilves Referaat Õpetaja: Tiina Pikamäe 2012 Robert Pikmets Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis kee...
Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996.-ni Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Märkimata ei saa...
Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad Ahja keskkooli õpetaja, riigikogu (1992-2001) liige, siseminister. New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". ...
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
Toomas Hendrik Ilves Referaat SISUKORD TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................................3 1. Hariduskäik.............................................................................................................................3 2. Ametikohad.............................................................................................................................3 3. Isiklik......................................................................................................................................4 4. Avaldanud...............................................................................................................................5 5. Tunnustused ja tiitlid.......................................................................
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm k...
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
Miljonimäng Allikad: http://et.wikipedia.org http://www.ekspress.ee/ Koostajad Piret Tänav, Siret Vene 2008 1. President, kes on sündinud Stockholmis ja naudib maaelu A Tarja Kaarina B Dmitri Medvedev Halonen D Toomas Hendrik C Horst Köhler Ilves D Toomas Hendrik Ilves 2. President, kes on ka suur inglise hard rock'i austaja, tema lemmikute seas on Black Sabbath, Deep Purple ja Led Zeppelin. Suureks nõrkuseks on jäätis ja ujumine A Vladimir Putin B Viktor Juštšenko C Dmitri Medvedev D Toomas Hendrik Ilves C Dmitri Medvedev 3. President, kes oskab eesti keelt A Dmitri Medvedev B Lech Aleksander Kaczyński C Alaksandr D Tarja Kaarina Lukašenka Halonen D Tarja Kaarina Halonen 4. President, kes juhib riiki, kus tehakse Lauma pesu ...
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev h...
Armsad klassikaaslased! Ma sooviksin, seoses läheneva Eesti Vabariigi aastapäevaga, peatuda põgusalt meie presidendi teemal - keda valiks rahvas, kui nad saaksid otse valida presidendi? Oleks rahva otsustada, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit. Kui järgmise aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus meedia läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand. Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav president seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega, tuleb välja erinevatest küsitlustest, võib olla on see nii kuna: Politoloogide sõnu...
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjut...
2 METSADE MAA JÄRVEDE MAA LAULUMAA 3 Ma elan Eestimaal. Eesti riigikeel on eesti keel. Eestis elavad eestlased. 4 Soome Rootsi Venemaa Läti Eestimaa president on Toomas Hendrik 6 Ilves. Konstantin Päts Lennart Meri Arnord Rüütel Toomas Hendrik7Ilves 8 10 Me elame Ida- Virumaal. HÜMN LIPP VAPP RAHVUSLILL RAHVUSLIND RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp ...
Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri. Teine abikaasa oli Helle Meri, neil oli tütar Tuule meri. Lennartil oli ka vend nimega Hindrek-Peeter Meri. Lennart meri käis haridust saamas nii Berliinis, Pariisis, Jaranskis, Tallinnas ning ta lõpetas ka 1953. aastal Tartu ülikooli. Lennart Meri oli ametis 9 aastat (1992-2001). Kolmas Eesti...
Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945 "Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj. vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad rajati mitmes LadinaAmeerika riigi...
Presidendi kõne refereering President Toomas-Hendrik Ilves räägib enda iseseisvumispäeva kõnes, et eesti rahvas on oma vabadusega nii harjunud, et see näib meile iseenesestmõistetavana, et see võib lausa meile muutuda igavaks. Kuid tema sõnul näitavad viimased kümme päeva meie kunagiste saatusekaaslaste seas Kiievis, kui eksitav ja uinutav see endastmõistetavus võib olla. Ilves lisab ka, et Ukrainlased on meile oluliselt lähemal nii ajas, ruumis kui ka saatuses kui me oleme valmis tunnistama. Presidendi meelest on kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek. Majandus, sotsiaalne turvavõrk ja kultuur aga sõltuvad vaid neist alustaladest. Järgmisena toob Toomas-Hendrik Ilves välja meie väikese rahvaarvu ja tõstatab esile küsimuse, et kas me saame nii väiksena hakkama. Probleemi lahendamiseks arvab ta, et ei saa lugeda seda, kui Eestis sünniks rohkem ...
Estonia, Hiiumaa & School Ken Pähn Kärdla Gymnasium 11th grade Estonia Officialy the republic of Estonia Territory: 45 000 sq km Population: 1,3 million Capital: Tallinn 15 counties Language:Estonian Estonian Flag Coat of Arms Blue the blue sky above the native land. Black - the attachment to our black soil. White - hard work and purity. National emblems Barn swallow Corn flower National emblems limestone Estonia President: Toomas Hendrik European Union since 2004 Ilves Nato since 2004 Prime minster: Andrus Ansip United Nation since 1991 Democratic parliamentary republic Andrus Ansip Toomas Hendrik Il...
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874...
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARN...
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased,...
Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs 24. veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja sõnastas tähtsamad eesmärgid tulevikuks. Erilist tähelepanu pälvisid töötus, hariduse uuendamine ning eurole üleminek. Ilvese arvates on kõige valusamaks küsimuseks tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks on riigi halb majanduslik olukord. See tähendab, et töötu ise pole oma hädas süüdi, seega on riigi ja iga inimese ülesandeks töötuks jäänud inimest toetada ning säilitada tema eneseväärikust. Tõsi küll, töötu abiks on olemas töötuskindlustus, kuid paljudele pole see piisav, seda enam et kõik abivajajad seda ei saa. Töötusest johtub järgmine sotsiaalne probleem, vaesus, mis puudutab lisaks täiskasvanutele ka nende perekonda ning eeskätt lapsi. President rõhutab, et kujunenud olukorras peaks riik...
Arutlus "Eesti elu aastal 2011" Aasta 2011 oli Eesti jaoks väga oluline, toimus mitmeid muudatusi ühiskonna elus. Eesti jaoks oli nii kergemaid kui ka raskemaid otsuseid, aga ikkagi suudeti kõigega ilusti toime tulla. Antud arutluses analüüsin kuute erinevat sündmust, toon välja negatiivseid ja positiivseid külgi ja püüan anda panuse ka oma arvamusega. Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni. Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast. Majandus areneb euroalal kiiremini, IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas. Majanduskasv suurendab tööhõivet, sissetulekuid ja maksutulusid. Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid. Ma arvan , et euro on Eestile parem, sest euroga pole kursi kõikumise ...
Kati Kraun RP082 Eetiline konflikt Juhtumi kirjeldus: President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 13.03.09 otsuse, millega võetakse riiklikud teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja koos natsisümboolikaga teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt. Ilves kirjutas alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk (Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.)Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmises. Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi (Maarjamaa Risti teenetemärk antak...
MEIE RIIGI SÜMBOLID EESTI VABARIIGI SÜMBOOLIKA PISIKE RIIK LÄÄNEMERE RÜPES... EESTI VABARIIGI LIPP EESTI VABARIIGI VAPP SUITSUPÄÄSUKE RAHVUSLIND RUKKILILL RAHVUSLILL PAEKIVI RAHVUSKIVI RÄIM RAHVUSKALA RAHVARIIDED OLULINE INFO EESTI KOHTA • HÜMN: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • Pealinn: Tallinn • Pindala :45 227[1] km² • Riigikeel(ed)eestiAmetlik(ud) keel(ed) : eesti • Rahvaarv : 1 311 870 (1.01.2014) • Rahvastikutihedus : 29,0 in/km² • Riigikord : parlamentaarne vabariik • President : Toomas Hendrik Ilves • Peaminister : Taavi Rõivas • Iseseisvus : 24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru k...
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu? Toompea lossis Mitu maakonda on Eestis? 15
Independence day of Estonia Independence Day, officially known as Eesti Vabariigi aastapäev is a federal holiday in Estonia when it declared independence in 1918 February 24: Independence Day The Republic of Estonia was founded on 24 February 1918, when the Salvation Committee (Päästekomitee) declared the independence of the Republic of Estonia. A Quest for Independence The 1917 revolution and the generally unstable situation in Russia created the opportunity for Estonia to gain its independence. Celebration of the 95th Anniversary of the Proclamation of the State Independence of the Republic of Estonia Saturday, 23 February 11.00 Placing of wreaths on the graves of Estonian state figures 13.00 Handing out of state decorations by President of the Republic Toomas Hendrik Ilves Sunday, 24 February 07.33 Formal flag-raising ceremony on Pikk Hermann tower in Tallinn ...
Nädala poliitilised sündmused Ilves toetab kahekojalise Euroopa Parlamendi loomist President Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed. Teder: lastele kodakondsuse andmise küsimusi tuleks käsitleda laiemalt Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi tema saab parlamendile teha kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid ettepanekuid, võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt. Ansip: Estonian Airil pole plaani A Peaminister Andrus Ansip rääkis riigikogus arupärimistele vastates, et valitsusel pole Estonian Airiga olemas plaani Agi, mistõtu ei s...
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indre...
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) ...
Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused 04 märtsil 2006 suri Edgar Valter 14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus ...
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla. Toomas Hendrik Ilves Vaatasin paar nädalat tagasi oma ema lõputunnistust. Tema lõpetas Otepää Keskkooli umbes 20 aastat tagasi. Võrdlesin seejärel tema lõputunnistusel olevaid ained nendega, mis on paari kuu pärast lõpetades minu tunnistuse peal. Üllatuslikult ei leidnud ma ühtegi ainet, mis minu õppekavas on, kuid tema omas mitte. Osade õppeainete nimed olid küll uuenenud, näiteks arvutiõpetusest on nüüd saanud informaatika ning maateadusest geograafia, ent enamjaolt olid isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elekt...
Eesti valitsemine. Uue valitsuse moodustamise protsess 2014. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariig...
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja...
EESTI 1940-1991 Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. NSVL okupeeris Eesti juunis 1940 Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel ning annekteeris augustis 1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süst...
EESTI VABARIIGI PRESIDENT 1)Eesti Vabariigi presidendiks kandideerimise tingimused. · kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ame...
Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin Die Schw...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö osakond Kuidas jõuda juhi tasemele? Lõputöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Head ja halba juhtimisviisi on kerge eristada. Kokkuvõte Antud referaadist saime teada, et Eesti Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes, seadusandluspädevus, tal on vetoõigus, riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus, austasustamispädevus ja armua...
Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikke...
Eesti keelekorraldus Mis on keelekorraldus? Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja leitutata...
Eesti Vabariik Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240km. Elanike arvu poolest kuulub Eesti kindlasti maailma väiksemate hulka: 2000. aasta alguses elas Eestis 1 361 242 inimest. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus on pisut vähem kui kolmandik kogu rahvastikust. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Eestis elab mitmeid mujalt Euroopast kadunud või üliharva esinevaid taime- ja loomaliike. Suurtest imetajatest on tavalised põder, metskits ja metssiga, ent leidub ka korpraid, ilveseid, hunte ja pruunkarusid, viigeid ning kauneid hallhülgeid. 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. Eesti kodanikud valivad iga nelja aasta tagant 101-liikmelise parlamendi (Riigikogu). Parlament valib vi...
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale tervise kindlustuse . Ta oli ka ülemaailmse rohelise risti Eesti president . Ta presidendi aeg oli 2001 – 2006 . Toomas Hend...
Arvamuslugu Alates 2007. aastast võime peaaegu igast ajalehest lugeda artikleid MTÜ Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani kohta, keda süüdistatakse endale rõivaste, jalanõude ja ehete ostmises Eesti Euroopa Liikumise raha eest. Samuti kasutas ta MTÜ raha reiside ja ilusalongi teenuste eest maksmisel. Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid Galojan ja tema advokaat, et kohtus tunnistas Toomas Hendrik Ilves isiklikult, kuid Harju maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ilves oli paar kuud enne Galojani sama mittetulundusühingu juhatuse liige. Advokaat ei täpsustanud, mida tema kaitsealune tahtnuks Ilveselt kuulda, aga Galojani tuttavate kinnitusel oodati, et Ilves räägiks, kas MTÜ-l oli ka varem kombeks osa ...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
Estonian presidents Estonia has only had 4 presidents, since it's been a republic for little time. Konstantin Päts (1874-1956) was the first president of Estonia. His reign as a president started in 1938 and ended in 1940. Päts' political career started early. He served as a municipal advisor in 1904 and had many political positions after that. With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he got the position of Foreign mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
