OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõ...
Viimasel ajal lähtutakse palga maksmisel töötajate töötulemustest. Ühtlasi võimaldab selline süsteem tööandjal vaadata kompensatsioone tulutoovate investeeringutena, mitte lihtsalt suurte väljaminekutena. Suurima tulu saamiseks tuleb töötajatele selgelt väljendada, mida neilt oodatakse. Töötajad tuleb kaasata lühiajalistesse eesmärkidesse. Neile tuleb anda teada, kuidas premeeritakse eesmärkide täitmisel. Eesmärgid peavad olema mõistlikud ja preemiad selle eest õiglased. Töötajat rahaga premeerides tuleb olla ettevaatlik palga tõstmisel. Organisatsiooni langusperioodil ei pruugi juht suuta maksta kõrgemat palka. Rahalised preemiad on heaks alternatiiviks. Koheselt väljamakstud preemia on tunnustus töötajale tema saavutuste eest ja töötaja seostab seda otseselt oma töötulemustega. Boonuste maksmisel igal aastal ühel ja samal ajal võib tekitada töötajatel arusaama, et selle
aastatel, varem on temalt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis Põldroos romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 19881991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige, lisaks on olnud NLKP liige. Enn Põldroosi tähtsamad preemiad: 1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad 1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad 1987 NSVL riiklik preemia 2002 Eesti romaanivõistluse III preemia Näiteid Enn Põldroosi maalidest: ,,Sõjapõgenikud" (1968) ,,Söömaaeg" (1969)
"Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuripärl Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. L. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene keelde. Täname kuulamast! J
............................................................................. 5 Ilmunud luulekogud:...............................................................................................................5 Tuntud laulusõnad:..................................................................................................................6 Tähtsus........................................................................................................................................ 6 Preemiad..................................................................................................................................6 Küll ta tuleb.............................................................................................................................6 Kodu........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:...........................................................
mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt
ülevaatamiseks. Iga inimene, meie teemapõhiselt siis eriala omandanud isik, loob väärtuse, mille kaudu saab vastavalt saavutatud tulemustele tagasisidet. Rääkides ettevõtete vaatenurgast, mis on suur-, keskmine-, väikeettevõtte igaüks väärtustab ettevõte sisu (ehk töötajaid ja nende panust ettevõttesse) enda äranägemise järgi. Suurettevõtetes on kombeks väärtustada töötajaid läbi rahaliste väärtuste lisamise (mõtlen selle all: preemiad vms korralised väljamaksed, mis on igati põhjendatud ning väljateenitud). Keskmise suurusega ettevõtted kasutavad erinevaid taktikaid töötajate esiletoomiseks, nt üldkoosolekutel, kokkutulekutel töötajate tunnustamine kiitussõnade ning tavaliselt firmameene kinkimisega, kus materiaalsed preemiad esinevad palju harvematel kordadel. Väikeettevõte juht on rohkem vaevatud firmale raha sissetoomisega ning tihtipeale unustab õigeaegselt palka maksta kuidas
Kazuyo Sejima ja Ryue Nishizawa. Tatjana-Julianna Matrossova KUKUB-1 2014 The Christian Dior Building Tokios The Serpentine Pavilion Londonis Kazuyo Sejima Ryue Nishizawa Preemiad • Arnold Brunner Memorial Medal of the American Academy of Arts and Letters • Jaapani Arhitektuuri Instituudi disaini auhind • Berlin art Prize • Ameerika Pritzkeri preemia • Nike arhitektuuriline preemia Ameerika Pritzkeri preemia 21st Century Museum of Contemporary Art Kanazawa O-muuseum Zollverein School of Management and Design Toledo Museum New Museum of Contemporary Art The Rolex Learning Center Tänan!
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0
Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt.
Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkudest: „Kümm okaalminiatuuri lastele“ ja „Mina ka“ . Levilauludest on populaarseimad „Muinas maale“ ja „Metshaldjas“ Preemiad • Eesti NSV muusika aastapreemia (1981) • Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu preemia (1984)
Kirklandi artikli "Compensation Plans That Pay Back" põhjal Kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine on tänapäeval tõeline väljakutse. Palga maksmisel tuleb lähtuda töötaja töötulemustest Töötajad on strateegiline investeering, mitte üldkulu. Produktiivsus Töötajatele tuleb selgelt väljendada, mida neilt oodatakse Eesmärgid peavad olema mõistlikud ja preemiad nende täitmise eest õiglased Preemia tuleb välja maksta koheselt, et töötaja seostaks seda otseselt töötulemustega Produktiivsus Tänu avaldamine Edukad ideed Paindlik tööaeg ja kodus töötamine. Lisaks ettevõtte eesmärkidele peaks töötajatel olema ka isiklikud eesmärgid. Edukad ideed Töötaja elukvaliteedi parandamine Edukad ideed Töötaja enesearengut soodustava keskkonna loomine Edukad ideed
vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium ja Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Tema ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000 ) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
Werner Karl Heisenberg (1901-1976) Freddy Rohtla, Kaspar Lind 12B 2014 Üldiselt elust • Sündis 5. detsembril 1901; • Õppis Maximiliani gümnaasiumis ja Müncheni ülikoolis; • Võttis osa noorteliikumistest; • Doktorikraad Göttingeni ülikoolist; • Huvitus ka klaverimängust ja matkamisest; • Abielu Elisabeth Schumacheriga; • Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat,
*Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis on sageli seotud loodusaistingutega *Suur tähelepanu kõlale *Õhuliste ning õrnade kõlavärvidega ("Allikas") Looming *Tähtteoseid aastast 2002 oli Kõrvitsa "Armastuse märk" * Palju teosed kitarrille (,,Halo", ,,Kiss on the Water") *Kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidel Preemiad *2001.a Heino Elleri nimeline preemia *2002. aastal noore kultuuritegelase preemia *"Eldorado" saavutas 2003. a Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koha *Tema teoseid on mängitud mitmetel festivalidel. "For You, the Messenger Of Night" Kuulamiseks http://www.youtube.com/watch?v=M0h9W31CfNk http://www.youtube.com/watch?v=B8KvzZvN4y0&feat http://www.youtube.com/watch?v=t5yq5k5cbYI&featur
Jutustab ühe Lõuna-Eesti perekonna lugu. Põhja-Liivimaa elu 19-20. sajand. "Tants aurukatla ümber" Ilmus 1971. aastal. Kõige kuulsam ja esinduslikum teos. "Tants aurukatla ümber" Maa ja tema harija. Töö ja inimene. Eesti talurahva elu 20. sajandi algusest keskpaigani. 1972. aastal Nõukogude Eesti preemia. Seosed elu ja teoste vahel Üldraamistik tema suguvõsalt. Täie teadmistega komponeeritud romaanid. Preemiad ja auhinnad Nõukogude Eesti preemia 1972. aastal. Fr. Tuglase novelliauhinnad 1975. a, 1996. a, 2002. a ja 2007. a.
seeriat oma lemmik kunstnikust. Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. Bakalaureuse tööna koostas ta näituse "harjutus".Selle näituse tööde kohta on öeldud,et ükski pilt selles seerias ei ole käsitletav asjana iseeneses vaid osana teosest. Preemiad Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia Vaal galerii noore kunstniku preemia Kasutatud kirjandus http://saadoja.ee/2009 http://www.einst.ee/Ea/persona/saadoja.html http://www.kunstihoone.ee/index.php? mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=111&yritus=n2itu s&asukoht=Linnagalerii&aeg=arhiiv&lang=est&club=1
• Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002) • “Laul Päikesele” (lastekoorile, 2002) • “Thulema laulud” (flöödile ja klaverile, 2002)
erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren Musikverlag. Tunnustus Balti Assamblee kunstipreemia 2013 Eesti Muusika Aastapreemiad, Kultuurkapitali, Eesti Muusika Päevade ja muud preemiad mitmel korral Aasta Seikluse tiitel 2010 ekspeditsiooni "Arktika-Antarktika 2010" juhtimise eest (žüriis Go Reisiajakiri ja Matkasport) Lingid https://www.youtube.com/watch?v=T-bWSk CzOjg https://www.youtube.com/watch?v=XoDcZI 1bQ7w https://www.youtube.com/watch?v=_TvcCG OB2hc
Allik ,, Vorst’’ 2010 Ühiskonnakriitika ,,Ma nägin seda. ,,Naised seisavad nii Riigisaladus-Kottida kui müür’’ 2007-2009 rahvast’’ 2004 Maalid ,,Ma nägin seda.Jeesus ,,Bunker’’ 2004 on sündinud’’ 2003 Loodus ,,Looduse pilt. Talvine mets’’ 2001 ,,Pesa’’ 2001 Preemiad • 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 20 000 Eesti krooni ühiskonnakriitilise isikunäituse "Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest, mis osutas eksistentsiaalsetele küsimustele • 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt
1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutajaid; 19361939 esimees) Kuulus ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, mitmel korral selle esimees Preemiad: 19381939 teine auhind Kadrioru haldushoone koosolekusaali gobeläänide kavandite võistluselt Töid kogudes: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eduard Vilde Muuseum, erakogud Kirjeldus: Greenbergi looming järgib oma ajastu kunstisuundi ning läbis pika stiililise arengu. 1930. aastate alguse teoseis valdab art déco'lik kujutusviis ning värvikäsitlus rõhutab vormi plastilisust (nt ,,Istuv naine", 1930 ja ,,Naine maskidega", 1931). Kunstnikku köitsid
hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut.. ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ Ema mu ema (luuletused) Hääd ööd (pere ja kodu raamat) Ime kütken tähe poole kist (luuletused) Kuldmuna (lastenäidendid) Rohiline ruunakõnõ (kuulderaamat) Suurtelt väikestele (luuletused) Võrokiilne lugemik (luuletused) Preemiad Ta on saanud kolm preemiat: - Bernard Kangro kirjanduspreemia (1991) - Gustav Suitsu stipendium (2004) - Aasta Naine (2008) Mõiste Kuulderaamat lindistatud CD-na, et ka pimedad lapsed saaksid seda nö lugeda. Pildid Üllest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest : Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus- Siia, siia
linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad esiletõstmist Ljubljana (1973) ja Tokio (1974) graafikabiennaalide preemiad, samuti Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua preemia (1989) ja Eesti Kultuuripreemia (1997). Suprealistlike kompositsioonide loomist alustas Lapin juba 1993. aastal ning on jätkanud seeria täiendamisega tänaseni. Praegusel hetkel kuulub valikusse juba mitukümmend teost. Seeriat näidatakse Eestis suuremahuliselt, kuigi üksikud tööd on olnud üleval mitmetel grupinäitustel nii siin kui välisriikides.
kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi
"Endise aja nooruk" "Ameerika: valik "Daam ja auto, luuletusi 1947- päikeseprillid ja 1996" püss" "Taasleitud aeg" "Elu Picassoga: "Valge kassike ja kümme aastat teisi Madame armastust" d'Aulnoy "Punapäine tüdruk" haldjajutte" "Kurja õied. Les Fleurs du mal" "Tubakapood" PREEMIAD 1995 Balti kirjandusauhind romaani "Piiririik" eest 1996 Kultuurkapitali aastapreemia romaani "Hind" eest 2002 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemiaartiklipreemia: "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat" ("Meil siin Hüperboreas") eest 2007 Juhan Liivi luuleauhind "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb.." eest 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia esseistika "Flandria päevik" eest TÄHTSUS
mälestuskivi Panus põllumajandusse (2) Avaldas puuviljakasvatusest ja aiandusest artikleid Arendas erilise huviga õunasorte Vääriskalade kasvandus Sangaste lossi tiikides Hobusekasvatus – Tori hobusetõug Kuuluvus organisatsioonidesse Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige Preemiad 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi ‘Sangaste’ eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ‘ Sangaste’ eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja – suur kuldmedal Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi Kastutatud kirjandus
graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht * 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest.
Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ja selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärt on välja andnud üle 80 erineva laserplaadi.Pärt ise on öelnud oma muusika kohta et see on nagu valgus, mis läbib prisma ,igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Preemiad 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem".2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus. Tunnustused * 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja * Tartu Ülikooli audoktor * Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat
10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma joonistustega. (pigem kritseldustega) Teose vastuvõtt oli soe ja äratas palju huvi, kuna Kristiina Ehini
Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001. aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest, 2003.aastal Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale, 2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. Jan Uuspõld on osalenud ka arvukalt televisiooni rollides: "Palume lavale", "Kättemaksukontor", "Kälimehed" ja "Brigaad 3" jne. Lisaks televisioonile on
Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk lastekirjanikuna 9 Kasutatud kirjandus 10 1. Elu- ja Isikuloolised andmed Andrus Kivirähk on sündinud 17
on Ida-Virumaal tänavu altkäemaksu võtmisega vahele jäänud kaks politseiametnikku, üks neist liikluspolitseinik. Arvatakse, et politseid võtavad sellepärast altkäemaksu, et nende palk on väike ja sellega ei ela ära. Kuigi Ida politseiprefektuuri teenistusosakonna politseidirektori Raivo Palu sõnul maksab politsei oma töötajatele seaduse poolt ettenähtud palka, pluss veel kaks korda aastas preemiad parematele. Kuid tundub siiski, et ahvatlusele ei suudeta vastu panna. Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel Andri Karp arvab, et pistisepakkujaid on ikkagi vähemaks jäänud, sest rikkujad, kes reegleid regulaarselt eiravad, saavad lõpuks aru, et ei ole mõtet pakkuda. Kokkuvõtteks võin öelda, et on väga erinevaid inimesi. Need, kes on ausad ja peavad kinni seadusest, teised aga sellised, kes lihtsalt ostavad ennast olukorrast välja.
Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra coverid Kindlasti naljakamad kui orginaalid Mõned sõnad on tekkinud originaal sõnade ingliskeelsest kõlast Suurepärane näide sellest on Suzanne Vega lihtsast tüüdütamisest tehtud "Tüütu kärbes" Eesmärk pole midagi halvustada Päris vaimukaid covereid on teinud "Erisaaate" tarbeks Kasutatud materjalid
ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult: oksendades. lahtisteid tarvitades. organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades. rangeid dieete kasutades. ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine.
a alguses Pildid aastast 1920 15. mai 1923, üks viimaseid pilte Leninist. Leninism · Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt loodud ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis jätkus ka peale tema surma Nõukogude Venemaal. Leninismi järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. · Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. · Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad, kolhoosid, sõjaväeüksused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. · Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes asutustes oli Lenini portree või büst. Suuremad rahatähed ja paljud postmargid kandsid Lenini portreed. · Lenini surnukeha balsameeriti ning paigutati Moskvasse Punasele väljakule avalikuks vaatamiseks mausoleumi. ``Õppida, õppida, õppida, õppida Kommunismi!´´ Plakatid Täname kuulamast!
- Pitsalõik 20.- Salat kausis 25.- Pirukad 8.- Koogitükk 10.- Firma juhtkond ja personal Direktor, (varustaja) Teenindajad (2) Köögitöölised (2) Koristaja Firmas töötamiseks on vajalik vähemalt toitlustusalane kutseharidus. Palgasüsteem Palka makstakse töötatud tundide alusel ning lisaks pühade ajal ja hea töö korral preemiad. Finantsprognoos Kasumiplaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni 1. Käive 62310 70000 65320 63000 62310 65320 2. Tootmiskulud Tooted -14000 -17000 -15000 -14000 -14000 -16000 Tööliste palk -19000 -22000 -20000 -20000 -19000 -20000 Elekter -3000 -3000 -2700 -2500 -3000 -2700 3. Turunduskulud
Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat tuberkuloos, mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Ent pole halba ilma heata arvatavasti poleks haiguseta sündinud ka Saaremaa valsi sõnu, mis on kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku Juhan Smuuliga. Arvatavasti oli koos-elu õnnelik, sest kestis aastakümneid. Ta suri 28 aprill 2007. Aastal. Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi nimeline luuleauhind (1965), Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1994) ning Riiklik Elutöö preemia 2005. aastal · Põleva laotuse all" (1945) Luulekogu oli kantud koduigatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Debüüt oli vabavärsis. Kirjanike liit.
9.3. Investeerimisplaan (loetelu vajaminevatest seadmetest, töövahenditest, sisutuselementidest jne koos soetushindadega) 9.4. Koostööpartnerid (allhankijad millistelt ettevõtetelt tellitakse tooraine, materjalid jne) 10. Ettevõtte juhtkond, personal 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine (struktuur alluvussuhted) 10.2.Personal, selle arendamine, koolitusplaanid (milliseid koolitusi vajatakse) 10.3. Töötasu ja palgasüsteemi areng (ajapalk, tükipalk, preemiad, müügiprotsendid vms) 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine (tellitakse raamatupidamine vastavast ettevõttest, kasutatakse kunstniku/kujundaja teenuseid vms) 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus (mille alusel kas planeerimise aluseks on äriplaan ise?) 11.2. Finantseerimine (kes, kuidas omakapital, laenud?) 11.3. Kasumiplaan (vähemalt nelja aasta kohta) 11.4. Rahavoogude plaan (näidis vähemalt kuue kuu kohta) 12
5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus – Tehnoloogia areng) 2)Maailmavete reostumine 3) normidest ei tarbepuit peata kinni Parasvöötme okasmetsad: Kalavarude taastamisvõimalused – 1)piiritletud Kasvab: Euroopa, kanada Venemaa Peamised liigid: mereterritoorium 2)Püügi piirmäärad 3)rahvusvahelised Kuusk,Mänd, Seeder, nulg, kask, Iseloomustus: 1)Juurdekasv kokkulepped 4)preemiad püügist loobumiseks 1-2 m3/ha 2)Loode-Ameerikas kuni 20 m3/ha Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude 3)Hõredad,mdalad 4)hästi säilinud 5)peamine tarbepuidu vähenemisele – 1)kalandusega seotud ettevõtted allikas 6) kohati laastatud pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad
Eesti Draamateater 1997 "Arkaadia" Peterburi Suur Draamateater Lopahhin, "Kirsiaed" 1998 "Ugala" 1993 "Ivanov" Pantalone, "Armastus kolme apelsini Eesti Draamateater 1992 vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" "Ugala" 1991 "Ugala" 1991 "Tõrksa taltsutus" "Ugala" 1987 Preemiad V. Panso nimeline noore näitleja preemia 1986 Eesti vabariiklik kultuuripreemia 1996 Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht 1999 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 Venemaa riiklik mälestusmedal "Tsehhov 150" 2011 Välisministeeriumi kultuuripreemia 2013 Tänan kuulamast!
avastusele (raadiumile) patenti, hakkasid USA suurfirmad sellega ise tegelema ja naisel oli väga raske saada raadiumit enda kätte. Lisaks pidid kõik naisteadlased hakkama saama väga väheste vahenditega oma laborites, sest sõja tõttu polnud midagi lihtsalt saada. 4. Naised olid väga põikpäised ja ei tahtnud saada kasu oma avastustest, vaid tahtsid ainult, et teadus areneks. Seepärast M. Curie ei võtnud ka patenti oma avastusele. 5. See oli tol ajal tavaline, et Nobeli preemiad läksid meestele, kuigi võiduideed olid meestele selgitatud nende naiste poolt. Naisi võeti pigem kui abilisi, mitte teadlasi. Näitena saab tuua Esther Lederbergi, Isabella Karle ja Ruth Hubbardi, kes kõik pidid tunnistama oma mehe Nobeli preemia võitu, kuigi tehtud uurimistöö oli neil ühine. 6. Sellel ajal oli tugev sooline diskrimineerimine - inimesed ei arvanud heaks, et naised tegelevad teaduslike aladega, see oli meeste eriala. Kui mõni naine hakkas tegelema
Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul Pinna opereti "Jaani öö". Noorte näitlejate jaoks oli üllatus ka see, et "Põhjamaa" on tegelikult laul Ülo Vinteri muusikalist "Pipi Pikksukk" ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär. Preemiad: Eesti Autorite Ühingu preemia 2005 parima sõnalavastuse originaalmuusika eest. Riina Roose ja Jaak Jürisson - Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia 2005. Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse
hinged„ 2012 "Vasaku jala reede„ Kokku 8 rolli Rollid telesarjades: "Kelgukoerad" (2006–2009) "Ühikarotid„ "Kalevipojad" (2011) "Alpimaja" (2012) "Waba Riik" (1997) "V.E.R.I." (1994–1996) Mänginud telelavastustes: "Trimalhio pidu" (1996) "Nukumaja ehk Norbert" (1999) Osalenud kuuldemängudes: "Kaval Ants ja Vanapagan" (1992) "Rännukutse" (2001) "Heailmadraakon" Preemiad: 2000 Eesti teatri aastaauhind ansamblipreemia lavastuse "Aristokraadid" trupile 2001Eesti vene kogukonna ja fondi Rõõmukuulutus aastapreemia "Eraku ja Kuuevarbalise" trupile 2011 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Jaan Mõtus "Pulmades", Ichiro "Õitsengus", Toomas
sellest kasu. Minu meelest juht peab raudse käega valitsema ja hoida situatsiooni oma käedes. Aga teiselt poolt karm kontroll ei tee situatsiooni paremaks, sest karmides tingimustes ei saa progresseeruma. Inimesed peavad usuma oma jõududesse ja teada, et minu juhtkond mind toetab ja aitab igal juhul, sest touetuseta juhtkonna poolt ei ole progressi ja tuleviku. Sellepärastki peab juhtkonda osata nii trahvi andma, kui ka preemiaid hea töö eest. Aga preemiad, palgad ei aita, kui firmas ebasoodne kliima. Suurema rolli mängib firma sees olev kliima, justnimelt sellest sõltub firma edukus. Ideaalne juhataja peab luua olustikku, mis sobiksid töötajatele ja soodsa asjaseisu inimeste vahel. Juht peab osata kuulata oma alluvaid, küsima kuidas neil läheb, nii tööl kui ka kodus, hoolitseda iga töötaja eest, sest justnimelt nende peal seisab firma. Aga peab juhataja teadma piire, sest liiga lähedad suhted võivad negatiivselt mõjuma töö peale
2007 Rudyard Kiplingi / Kulno Süvalepa "Kass, kes kõndis omapead" (Sadamateater) 2010 Ole Lund Kirkegaardi "Ninasarvik Otto" Muud Ülesastumised 2008 Eesti otsib superstaari II hooaja üks saatejuhtidest politseinik Kaspar Tuvi "Kättemaksukontoris" 2010 "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010 turvamees "Riigimeheestes" (ETV) 2011 "Eesti Laul 2011" üks saatejuhtidest (ETV) 2009–2011 "Tujurikkuja" (ETV) Preemiad 2007 Vanemuise teatri kolleegipreemia "Aasta vanemuislane" 2008 Tartu noor kultuurikandja 2011 Oskar Lutsu huumoripreemia
Tungla tõlkes on ilmunud Bella Ahmadulina lüürikavalimik "Muusikatunnid", J. Hora ja F Srámeki luuletuste kogus "Kümme XX sajandi tsehhi luuletajat", M. Tsvetajeva "Luulet" ning rohkesti lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P. Darie "Emaarmastus", Kim Si Söpi "Lood, kuuldud Kuldse Kilpkonna mäel", O. Drizi "Tsir-biri.bom", J. Kazakovi "Kuidas ma maja ehitasin", S. Marsaki "Jäätis" ja "Kuidas höövel tegi höövli", S. Tsornõi "Kui kõik on kodunt ära" jpm. Preemiad · 1986 Virumaa lasteraamatu preemia · 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad · 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia · 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia · 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden · 2007 Muhvi auhind · 2008 Harjumaa kultuuri pärl 6 Ilmunud lasteluuleraamatud · Karune lugu(1975)
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpi...
individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja materiaalsed motivaatorid (on tajutavad füüsilise kasuna (palk, preemiad, töökeskkond ja –tingimused jne). Motivatsioonisüsteemi komponendid: 1.) materiaalsed: palk, lisatasud, soodustused jne 2.) mittemateriaalsed: töökorraldus ja töö sisu, tunnustus, töötingimused ja –keskkond jne Traditsiooniline motivatsioonisüsteem on toiminud piitsa-prääniku meetodil, seega motivatsioon võib ka olla negatiivsete materiaalsete (rahalised karistused, trahvid,
· ,,Imeline autobuss" · ,,Pähklist paat" · ,,Õues kasvab tiritamm" · ,,Koolilapse 12 kuud" · ,,Ärge uskuge maastikku" · ,,Kes oli kõige tugevam" · ,,Nääriametid" · ,,Filmikrõll" · ,,Sügispeeglimäng" · ,,Jänesepojaõhtu koos isaga" · ,,Meil maal" · ,,Tõmblukuga kass" · ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" · ,,Krõll ja igasugused hääled" · ,,Krõll ja pannkoogitegu" Ellen Niidu preemiad : · KL' i aastapreemia 1971 a. · KL' i aastapreemia 1970 a. · Juhan Smuuli nimeline preemia 1972 a. KASUTATUD ALLIKAD : · www.google.ee · www.wikipeedia.org · Lääne-Virumaa Keskraamatukogu · Eesti kirjanike leksikon · www.station.ee · www.tallinn.ee · et.wikiquote.org Rakvere Gümnaasium Ellen Niit Referaat Rakvere 2010
annaabi.ee 
