Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avarus, mille kaudu tõuseb maapinnale vulkaaniline materjal. Vulkaanid võivad tekkida ka meres. Kui meres tekkib laava ja seejärel puutub kokku veega see tardub. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees on vedel laava, seda nimetatakse padilaavaks. Tardunud laavast tekkivad väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km. Päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan on Olympos Mons Marsil, mis küünib lausa 27 km-ni kokkulepitud Marsi merepinnast. Vulkaane jagatakse kolmeks: Tegevvulkaanid; Uinunud vulkaaanid; Kustunud vulkaanid. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud
ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io
Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis,
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739
Tuuma jaguneb: VÄLISTUUM - 2900- 5200 km. Tuuma ja vahevöö piiril toimub seismiliste P-lainete levikukiiruse järsk langus ja S-lained enam edasi ei levi. Seismilisest allikast tekib Maa teisele poole (alates 103°) S-lainete varju ala, mistõttu arvatakse et välimine tuum on vedelas olekus. SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti. Juhib S-lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. 7. Ookeaniline ja kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke
avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
alates 1950. aastatest suureneb troposfääriosooni hulk atmosfääris ~1% aastas esineb lühiajalisi kõrgeid kontsentratsioone esineb nn osoonipuhanguid osooni teke sõltub päikesekiirgusest, mistõttu on O 3 kontsentratsioonid kõrgeimad aprillist augustini ja madalaimad talvel osooni moodustumine algab pärast päikesetõusu ja on maksimumis pärastlõunal öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast (mmHg) millibaar (mb) hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris: TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär:
Väiksemad kuid väga olulised seismiliste lainete levikukiiruse muutused tulevad ilmsiks veel vahevöö ülemises osas 50-200 km, 410 km ja 660 km sügavustel. Eelpool toodud põhiliste seismiliste katkestuspindade järgi eraldatakse Maa sisemuses välja olulisemad sfäärid. 17. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek e faas)? MAAKOOR - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks. Paljud eraldavad ka peamiselt ookeanide ning kontinentide kokkupuutealadel esinevat üleminekulisest maakoore tüüpi. VAHEVÖÖ on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides).
(6) Veenus on äärmiselt ebasõbralik paik: pilvedes leiduvad väävelhappepiisad muudavad kogu taeva kollakaks, päike ja tähed ei paista kunagi, atmosfäär suruks 11 meid seal kokku 90 korda suurema jõuga kui Maal, põrgulikus kuumuses sulab seatina. Kraatreid on Veenusel vähem kui Merkuuril või Kuul, sest osa neist on täitunud laavaga- Veenusel on palju vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. (1:13) Joonis 7. Veenus Suur keskmine tihedus viitab raud-nikkeltuuma olemasolule. Andmeid Veenusest: · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (6) 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa
Kivimainese püüd saavutada tasakaalulist seisundit väljendub kivimite liikumises. Nt mägede all on nn. mägede juured, mis tasakaalustavad kõrgemale ulatuva osa survet üleslükkejõuga tihedamas aluspinnases. Teine variant(vähem esinev) on mägede koosnemine suhteliselt vähemtihedast ainest, mis on rohkem üles lükatud. Glatsioisostaasia liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel. Litosfäär maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär süvavahevöö Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles) Ookeanilise e basaltse maakoore paksus 3-10km kuni 15km keskahelike all Kontinentaalse e graniitse maakoore paksus 25-80km 2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine
nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
