Simon Sebag Montefiore ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ retsensioon Simon Sebag Montefiore teos ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ ilmus 2000. aastal. Rein Turu eesti keelne tõlge, kirjastuselt Varrak, ilmus 2002. aastal. Raamat koosneb 703 leheküljest, millest 176 moodustavad: register, tõlkevasted, kasutatud kirjandus, allikmaterjalid, viited, sugupuud, tegelaste nimekiri ning pildid. Antud teos annab hea pildi vene riigitegelase Grigori Aleksandrovitš Potjomkini elust ning mitmekülgse ülevaate Katariina II aegsest ühiskonnast ja seisustest. Samuti võimaldab antud teos tutvuda tsaaririigi õukondlike omapäradega. Montefiore teose peaeesmärgiks on aidata mõista Grigori Aleksandrovitš Potjomkini tõusu ratsakaardiväelasest silmapaistvaks vene riigitegelaseks, sõjaväelaseks ning Katariina II favoriidiks. Raamat on kronoloogiliselt üles ehitatud, koosneb kaheksast
Katariina II ajal peetud sõjad jätkasid Venemaa vallutuspoliitikat. Peamiseks vastasek kujunes Türgi. Veel olulisem oli kontrolli kehtestamine seni Türgi võimu alla kuulunud Krimmi khaaniriigi üle. Nii laienesid Venemaa piirid Musta mere rannikuni. Lisaks Musta mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel, kelle kolmeks jagamises Katariina II osales. Katariina II valitsusaja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud kogu tänapäeva Baltikum- Eesti, Läti ja Leedu. Potjomkini külad. Türgilt vallutatud ala hoidmiseks alustati Musta mere ranniku koloniseerimist. Aadlikele tehti rohkeid maa-annetusi, mis tõi kaasa tuhandete talupoegade ümberasustamise sisekubermangudest uutele viljakatele mustmullaaladele. Rannikumaade koloniseerimist juhatas Katariina II soosik vürst Grigori Potjomkin. Niinimetatut potjomkini külad on saanud näilise heaolu ja ülespuhutuse sünonüümiks.
Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal
parastavad jne lähedastel on eriti raske selliseid asju lugeda." www.naistekas.delfi.ee Noh-eesti keele vaste puudub; afgaanis-Afganistaanis; debiil-debiilik; alaarenenu, loll-rumal ,,Koolikiusamine sundis teismelisi tüdrukuid enesetapukatsele" ,,turvade pärast lammutage või koolid maga...söörumaa kandib rahva raha hispaaniasse,säästuka leivavargale tehakse lohe üks-null...koolid,kust peaks tulema tuleviku maksumaksjad on nagu potjomkini külad kommunistide mängummaal...rikkur-ahnurid on endile erakoolid susserdanud ja siit ka klassivahe juba kooli eaast alates....rahakoti paksus määrab tänase elu...olgu see kool või,mis iganes...rahakoti paksus on NLKP ladviku korruptiivselt korraldadatud...ja kannatajteks ongi lapsed eriti maapiirkondades...aitäh kommunist ansip ja komsomolkus laar...pered lõhutud tööd pole,külad virelevad jne...riigikogu varastab omas mahlas nagu polekski midagi valesti...ei huvita KGB-ERGMA 101
inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda,
polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest
Stanislaw August Poniatowski. Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin, kes kindlustas oma võimu sellega, et hoolitses ka keisrinnale uute voodikaaslaste muretsemise eest. Tegelik valitseja oligi vürst Potjomkin, kelle nimi muutus üldmõisteks seoses Katariina II reisiga Krimmi. Demonstreerimaks rahva heaolu Lõuna-Venemaa, ei näidatud keisrinnale viletsaid hurtsikuid – neid varjasid nn Potjomkini külad (kerged puidust fassaadid). http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://rusistica.eu/venemaast/18-sajand/katariina-ii/ http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm
(mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] OTSIGE NAIST!..................................13 7. EI OLE MIDAGI UUT PÄIKESE ALL. KÕIK ON TÜHI TÖÖ JA VAIMU NÄRIMINE.......13 8. ÜKSKI PROHVET EI OLE KUULUS OMAL MAAL...................................................16 9. NON OLET RAHA EI HAISE..............................................................................18 10
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga (kes on nimetanud teda "Põhjala täheks"). Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutlustel, a...
· Näiliselt oli kõik korras, suhete paranemine USA-ga, äärmustelt tagasitõmbumine sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu
Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Katariina II isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister
KatariinaII eraelu Pugatsovi mässu ajal sai alguse Katariina tähtsaim isiklik suhe, tema armulugu Grigori Potjomkiniga. Potjomkin oli vapper sõdur, kuid ka suur musikaarmastaja. Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: ,, Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin."
Türgiga (17871791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatroon, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. Oma valitsemise ajal hoolitses Katariina uute maade vallutamise (Poola kolm jagamist) kui ka seni autonoomsetena püsinud provintside alistamise eest. Ta laskis äraostetud Euroopa literaatidel ülistada end "valgustatud" monarhina, kuigi tema tegelik valitsemisviis selleks põhjust ei andnud. Vladimir Borovikovsky (17571825) Katariina II pargis, 1794. Fakte *Vormsi uue kalmistu rajamise võis
Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. Allikas: http://www.maaja.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1319&Itemid=2 Katariina II ei olnud mitte ainult osav ja auahne valitseja, paljude jaoks on ta ajalukku läinud eelkõige nümfomaanina. Keisrinna täitmatust lihahimust räägiti legende juba tema eluajal. Õukonna kupeldaja madam Protas ja ülemõuemeister Tsoglokoff otsisid oma käskijannale hea välimusega kaardiväeohvitsere. Enne kui väljavalitud mehed imperaatori voodisse pääsesid, tuli
Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. 7 Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narvabürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema
Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Nimetatavaid soosikuid: Grigori Potjomkin, Platon Zubov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla
Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks. Esitusviis on monoloogiline, autor esineb enamasti minavormis. Esikohal on seotud kõne. Lüürikas esineb keele kogu muusikaline element rütm, riim, refrään, kordus. Põhinõudeks on kujutatud elamuse ühtsus. KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist
Aga sügissemestri tahaksin pühendada tervenisti soomeugri kultuuridele, mida ma loen ka Tallinna Ülikoolis. Kas uue presidendi ajal on soomeugri rahvaste elu Venemaal kergem või raskem? Venemaal ei ole ju uut presidenti! President või vähemalt kogu asja juht on ikka seesama. Ja kahjuks see president ei ole veel ilmutanud üheski punktis iseseisvust, kuigi väike lootus oli. Aga mingi läbimurre on seal toimunud selles mõttes, et kas või alternatiivina toimus see Saranski... puhas Potjomkini küla (soomeugri rahvaste kultuurifestival 2007. aasta juulis toim). Aga ikkagi, et ta toimus juba see on hea. Ja HantõMansiiskis (soomeugri rahvaste maailmakongressil juunis 2008 toim) käis kohal Medvedev ja tähelepanu oli ülevenemaaline. Ja igal juhul see kusagil tuleb positiivselt välja. Me oleme saanud neid toetada ju ikkagi mitmes punktis. Kahjuks muidugi rahad, mida nad saavad oma kultuuri edendamiseks, on väikesed ja surve on jätkuv
Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati. Saksa kolonisatsioon kujunes Ungaris Doonau ja Balatoni vahelisel alal, Serbia põhjaosas (Vojevodina), tänapäeva Rumeenia lääne- ja põhjaosas (Banat, Transilvaania) ning Lääne-Ukrainas (Galiitsia, Bukoviina). Musta mere põhjaranniku stepialad koloniseerisid venelased. Katariina II lähikondlase vürst Grigori Potjomkini eestvõttel asutati Sevastoopoli ja Odessa sadamalinnad. 1787. aastal toimunud Katariina II, Austria keisri Joseph II ja Poola kuninga August IV ühise ringsõiduga Venemaa uutes valdustes seonduvad nn. Potjomkini külad kolonistide õitsvat elu kujutavad dekoratsioonid. 6. PRANTSUSMAA Prantsusmaa oli varauusaja Euroopa kõige väljapaistvamaks monarhiaks. Juba Philippe Ilusast peale kandsid end ,,kiriku vanimaks tütreks" pidava Prantsusmaa kuningad tiitlit Rex
annaabi.ee 
