Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor Oluline Talupojad, põllutöölised Töölisklass Haritud, tehnoloogilise, Laialdase ettevalmistuse tööjõud ...
Katsetused Colin Rowe ja Fred Koetteri põhjal Komposiitlinn on olemas. 19. saj lõpust levima hakanud modernism nägi oma õitsenguil mitmeid olulisi muutusi. Maailmas aset leidnud linnastumine ning inimese kui indiviidi tähtsus ja religioonist kaugenemine olid kõigest osa sellest. Arhitektuuris oli modernismi mõjutusteks mitmed uued ehitamisvõimalused. Üha enam püüdleti kõrguse poole ning taotleti funktsionaalsust. Ajal mil modernism taanduma hakkas võttis jõuliselt koha üle post-modernism, mis kritiseeris tugevalt just eelnevat. Colin Rowe ja Fred Koetter olid ühed mõjukamad ja tähelepanuväärsemad arhitektuuri ajaloolased ja kriitikud sellest ajast. Nende ühine teos "Kollaažlinn" on pälvinud suurt tunnustust üle maailma ning nende poolt välja käidud printsiipe on järgitud mitmeil pool. Kuid kas me inimestena üldse teame mida me tegelikult eelistame, näha taha...
Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel leidus alati aega oma küla tegemistel silma peal hoida. Siinkohal võib Rehepappi kõrvutada
Ajatuse kultus seondub ka ajaloo ja traditsiooni hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet. Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam
mis eksistentsi mõistet teatud otsustaval määral kasutab, kuid pole selles suhtes normatiivne või populistlik (angazeeritud). TÄNAPÄEV Eksistentsialism pole tänapäeval enam selline filosoofiline moevool nagu ta oli Teise Maailmasõja ajal ja järel. Eksistentsialistideks on end pidanud paljud kunstnikud, kirjanikud, luuletajad, muusikud 20. sajandi teisel poolel. Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele. Seega heidetakse eksistentsialismi inimesekäsitlusele ette sedasama, mida too heitis omal ajal ette varasematele inimese-käsitlustele. Võib pakkuda, et eksistentsialismiga sarnase rolli on tänapäeva kunstnike-kirjanike seas üle võtnud veelgi radikaalsem inimkäsitlus, mis mõistab inimest lõhestununa ja valikute suhtes
poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest. Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku arhitektuurilise utoopia põhiseisukohti. 2. Postmodernistlik arhitektuuriteooria. 1950
loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirjutatud lugusid, siis võib ju tegelikult oletada, et mõned palad said kirja pandud just postmodernismi kõrgperioodil. See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll. Rääkides aga postmodernse maailma kujutamisest teoses ehk fiktsionaalsest postmodernistlikust maailmast, Filimonov on olustiku ja keskkonna kirjeldamise osas üldiselt napisõnaline, kogu tähelepanu on siiski sündmustel ja tegelastel enestel. Tihti ei anta isegi aimu tegevuspaigast, mina eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha
Võitis Pulitzeri preemia teostega ,,Tramm nimega ,,Iha"" ja ,,Kass tulisel plekk-katusel". Tema näidendeid ,,Klaasist loomaaed" ja ,,Iguaani öö" premeeriti NY näitekirjanduskriitikute Circle Awards´iga. Tema kammerlikud näidendid paistavad silma psühholoogilise sügavuse poolest, millega ta käsitleb inimestevahelisi suhteid. Näidend ,,The Rose Tattoo" pälvis Tony auhinna, kategoorias, ,,parim näidend". · Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele. Seega heidetakse eksistentsialismi inimesekäsitlusele ette sedasama, mida too heitis omal ajal ette varasematele inimese-käsitlustele. · Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel
kes lähtusid Bordeaux`eeskujudest. Et Tempranillo annab õhemat veini kui Bordeaux` marjad, kukkuski Riojas tammisem vein välja. Uut stiili, mis on täidlasem, pehmem ja mahlasem, asus 1970ndail juurutama Marques de Caceresi samuti prantsuse koolitusega juht Enrique Forner. Ühel omanikul võib olla mitu bodegat, millest üks harrastab traditsioonilist ( nt Faustino) ja teine modernset (Marques de Vitoria) veini. Praegu räägitakse juba postmodernistlikust Rioja veinist. See tähendab ennenägematult töömahukat aiahooldust, ( lehtede pügamine, nn roheline korje osa kobaraid eemaldatakse enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid. Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa
äravoolud parki jooksma, et soodustada hüdrolatsiooni parkides. Järgmine samm urbanistlikus rohealades oleks kinniste rohealade ehk parkide suurendamine, et parandada linna üldist muljet. Jällegi peavad pargid täitma mitut rolli, puhastama õhku, imema tänvatelt vett endasse jne. Kui me isegi loome keset linna veidike metsikut loodust, siis peab ka nende parkide eest korralikult hoolitsema, et teed oleksid puhtad ning nähtavus hea. Pärnu rannapark kui näide Eesti postmodernistlikust pargist Üheks ehedaks postmodernistliku linnaplaneerimise näiteks Eesti mastaabis võib tuua Pärnu Rannapargi kogualaga 48,4 ha. Tegelikult on park kuurortlinnas olnud juba pea 130 aastat, kuid oma postmodernistlikumale väljanägemisele läks ta üle 2010. aasta suvel, kui viidi lõpule rannapargi rekonstrueerimine, millega anti uus funktsioon pargi 9,6 hektarilisele alale. Rekonstrueeritava pargi projekti eesmärgiks oli tagada Pärnu linna elanikele ning linna
on iga in kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse- üleminek ühest etapist teise. eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon Konstruktivistlik paradigm. Seoses radikaalsete muutuvad aja jooksul. K-areng on määratud k- sotsiaal-majanduslike muutustega 20. saj lõpus küpsusest. hakati üha rohkem rääkima postindustriaalsest Mõtles välja k vikerkaare. Kaar 5-aastaste (humanitaarteadustes postmodernistlikust) vahemikega 5-80. Lapse; töötaja; kodanik; ühiskonnast ning vajadusest leida muutunud puhkaja; õpilase; perein rollid. Märkis ära ühiskonna jaoks sobiva k- nõustamise raamistik ja missusgustes eluaastatel on oma roll. Igal rollil metoodika. Muutunud töömaailm- oma kaar. Super k-etappide teooria Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused;
Inimeste kultuur ühtlustus läbi ühise infovõrgu. 47. Kuidas käsitlevad populaarkultuuri uuringud teksti ja publiku suhet? Populaarkultuuri uuringud keskenduvad vastuvõtja, publiku reaktsiooni uurimisele rohkem, kui edastatava teksti sisu uurimisele. Uuritakse mis ja kuidas pakub millist elamust. Uuritakse teksti poliitilist laetust ja publiku vastuvõttu, kui poliitilise teona. Tekst ja publik on omavahel kommunikatsioonis ja see pole ainult ühepoolne. Tekstid pole postmodernistlikust vaatenurgast tähenduslikult sidusat tervik-struktuurid, aid pigem fragmendid või nende ebapüsiv kogum, mis tegelikult häirib adekvaatse kommunikatsiooni püüdlusi. KULTUURIANALÜÜS 48. Mis on kultuurianalüüsi lähteseisukoht ja mida peetakse silmas mõistega „olevikulisus“? [Kultuurianalüüs, lk 288] Kultuurianalüüsi uurimuse tähelepanu alla läheb nii nüüdiskultuur kui ka mineviku oma ja
mütologiseeritud ja groteskne /nihestatud pilt nõukaajast. Kasutab maagilise realismi võtteid. Järgmine romaan 2006 a „Tema“ – vaatleb mitmete kõrvalpõigete kaudu ühe mehe (küüniline ja irooniline reklaamivend) armastuse lugu, pmst küsib, kas tõeline armastus on tänapäeval võimalik või mitte; selles loos jälgitakse, kuidas peategelase küünilisus järk-järgult hääbub. Ei saa rääkida enam väga domineerivast postmodernistlikust iroonilisest mängulisusest, asemel tuleb uus tõsimeelsus ja siirus. 2009 a „Hetk“ pmst uuris sama asja – kui palju on võimalik tänapäeval üksteisest hooliv suhtumine, pühendumine jm; samuti näib küsivat, kas üksindus ongi inimese saatus. Individualism – moodsat maailma ja inimest üles ehitav printsiip, kas see ei hakka ühel hetkel õnnelikuks saamis pärssima? Kahe inimese mitte- kokkusaamise lugu... Postmodernistlik suhtumine teeb jumala naeruväärseks, siis
Olles järjekindlalt liberaalne, vabadust hindav (nagu Feyerabend peaks olema), tuleks see jätta rahva otsustada (üleüldise arutluse ja hääletuse käigus). Kuid Feyerabend leiab, et teaduse sotsiaalne autoriteet on kaasajal niivõrd suur, et harmoonilise arengu taastamiseks on hädavajalik poliitiline sekkumine. , Foucault episteme mõiste. Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 21. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. §Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? (ei ole kasutanud k. konspektis). § Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 (kasutatud käesolevas konspektis).
Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel). (poliitiline) iha ajaloolise realismi järele, tõe ja mälu vahekordade uurimine, st eetilise hoiaku rõhutamist. Ajaloo juurest jõutakse aja ja koha kategooria uuringuteni (nt Madis Kõiv). Tiit Aleksejev ,,Palveränd. Lugu Esimesest ristisõjast" (2008) pole seotud Eesti ajalooga
Postmodernism · Päevakorda tuli mõiste siis, kui hakati arutama selle üle mida teha nõndanimetatud modernismi saavutustega kunstivallas. · Mida etteheideti? Postmodernsim ei tahtnud olla keerukas. · Probleem oli selles, et modernistliku kunsti saavutused hakkasid esindama ametliku kunsti. o Modernistlik kunst ei muuda midagi. o See oli 1 mis tingis postmodernse teema ning mis andis sellele sotsiaalse tähenduse teema. o Postmodernistlikust kunstist loodeti, et see muudab maailams midagi. o Üks mida modernismiga kohe seotakse on kõrge ja madala piiride maha jätmine, ehk tuleb taandada neid piire, mis kunsti kõrgeks ja madalaks jaotavad. Selline projekt pole õnnestunud. · Ajaliseks murranguks oli mai 1968 peamiselt Pariisis toimunud rahutused ning nendega seoses inimeste teatav nõudlikus kultuuri endale omandada.
uusi ideid katsetuste ja vigade läbi. Lühidalt, postmodernism otsis viise, et väljendada mitmekesisuse esteetikat. Veel märksõnu: lõpmatu ruum, keskuse puudumine, universaalsus, individuaalne kujutlus. Esimene kasutus postmodernismile leiti läbi arhitektuuri. Postmodernism sai uueks mõtlemisviisiks ning väga mõjuv viis neid uusi vaateid demonstreerida oli läbi arhitektuuri. Üks parematest näidetest ameerika postmodernistlikust maastikuarhitektuurist on Martha Schwartz'i tööd (enne maastikuarhitektina tööle asumist oli ta kunstnik). Tema kujundused markeerivad paiga, kuid haaravad kaasa palju suuema ruumi. Martha Schwartz kujundas Bagel Garden'i 1979. a - justkui renessanssaia stiilis. See on ideaalne näide postmodernistlikust aiakujundusest. Suurus vaid 22'x22', aed asub Bostonis Massachusettsis. Aed koosneb lühikestest nelinurgaks pügatud hekkidest, keskmise heki ümber on punane jalgtee
annaabi.ee 
