ganglionid e põimikud. Sümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad asuvad seljaaju rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas. Nende neuronite aksonid on peenikesed ning suuremalt jaolt müeliniseeritud. Erutust juhivad kiirusega 1-20 m/s. Seljaajus oleva hallaine külgsarvedest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilistes ganglionides. Nendest lähtunud postganglionaarsed kiud jõuavad otse või läbi moodustunud närvipõimikute innerveeritava elundini. Sümpaatilise närvisüsteemi ganglionideks on ülemine, vahelmine ja alumine kaelaganglion, viimane moodustab ülemise rinnaganglioniga liitunult tähtganglioni. Kõhuõõnde jääb kõhuõõneganglion e päikesepõimik, ülemine ja alumine kinniseganglion. Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. Ainult mõned
Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad · ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm.
annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion), postganglionaarsed parasümpaatilised kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m sphincter papillae't ja m ciliaris't IV N trochlearis velum medullare läbib sinus harusid ei anna; tuum asub mesencephalon'i
.. Kõhulahtisust. 95) Prootonpumba inhibiitoreid manustatakse… 30 minutit enne sööki. 96) Mao happesekretsiooni pärssivad ravimid ja antatsiidid... Vähendavad nende ravimite toimet, mis vajavad imendumiseks happelist keskkonda. 97) Nimetatud farmakonid aktiveerivad postsünaptilisi parasümpaatilisi retseptoreid, välja arvatud... neostigmiin. 98) Millistes sünapsides ei ole ülekandeaine atsetüülkoliin? Postganglionaarsed sümpaatilise närvisüsteemi närvikiud südamesse. 99) Atropiin põhjustab.. südame löögisageduse kiirenemist. 100) Sümpaatilise närvisüsteemi innervatsiooni südames vahendavad peamiselt? β1- adrenoretseptorid. 101) Millistes sünapsides on ülekandeaine noradrenaliin? postganglionaarsed sümpaatilise närvisüsteemi närvikiud südamesse. 102) Parasümpaatilise närvisüsteemi… ganglionid asetsevad vahetult elundi läheduses.
Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b. VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3) külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks piiriväädiks (truncus symphaticus), osa paikneb lülisamba ees – prevertebraalsed ganglionid; (siit: lühikesed preganglionaarsed kiud, pikad postganglionaarsed); Lõppsünapsi mediaator: noradrenaliin (am. norepinefriin); Toimeid: süda – löögimahu tõus, sageduse tõus; vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine jne. VNS-i parasümpaatiline osa (parasymphaticus): Keskused a) kraniaalnärvide (III, VII, IX ja X, vt!)
Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund
1. Tsentraalsed (nt PICA (e tagumise alumise väikeajuarteri infarkt)) 2. Preganglionaarsed: Traumad, Mediastiinumi- ja kopsukasvajad, Demüeliniseerivad haigused (nt Sclerosis multiplex), Põletikud (nt meningiit), Lümfadenopaatiad, Neuroblastoom, Iatrogeensed põhjused (nt epiduraalanesteesia, kilpnäärme jt kaela operatsioonid). 3. Postganglionaarsed: Cluster-peavalu, migreen, Karotiidarteri dissektsioon, Karotiidarteri tromboos, Orbitasisesed tuumorid, Herpes zoster viirus. 4 KLIINILINE PILT Klassikaline Horneri sündroomi triaad – mioos, ptoos ja anhidroos – esineb suhteliselt harva ning sümptomid on tavaliselt tagasihoidlikud (3). Sümpaatilise innervatsiooni häirumine inaktiveerib m
Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin. Vastavad närvilõpmed on kolinergilised närvilõpmed, mis jagunevad M- ja N-kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkolliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida või imiteerida, sõltuvalt, kas need ained takistavadsümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut-tegemist on adreno- või kolinoblokaatoritega(adreno- või kolinolüütiliste ainetega). Mediaatori blokaatorid on antagonistid ja sarnast efekti esilekutsuvad ained agonistid=mimeetikumid.
Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist. Kahel pool seljaaju moodustavad sümpaatilise NS paravertebraalsed ganglionid sümpaatilise piiriväädi. Sümpaatilisest piiriväädist edasi suunduvad närvikiud paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionitesse. Sümpaatilise NS efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased, süda ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke. Parasümpaatiline närvisüsteem algab ajutüvest ja seljaaju sakraalsegmentidest. Parasümpaatilise NS ganglionid paiknevad elundi lähedal, mistõttu preganglionaarsed aksonid on väga pikad. Parasümpaatilised preganglionaarsed kiud jõuavad efektorelundini III, VII, IX ja X kraniaalnärvi koosseisus või sakraalosa puhul n.splanchicus pelvinus'ena. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude
neuronite kehad, ÜL ühelt närviimpulsilt teisele 2. Sensoorne ganglion (üva, eva üsa) sisaldab närvi koostisse kuuluvate retseptoorsete juureneuronite (tundetee 1. neuronid) kehi. Närvikiud. Motoorsed kiud (ajust elundini): 1. Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse 5 2. Parasümpaatilised (üve): (siseelundite, soonte) silelihaskiududele ja näärmetele. Pregangl kiud algavad tuumast, postganglionaarsed ganglionist. Sensoorsed kiud (elundist ajusse): 1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N
I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin Parasümpaatilise NS keskused asuvad peaajus: ● piklikajus, ajusillas, keskajus ja seljaaju ristluu piirkonnas ● parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas - elundi vahetus läheduses või elundi seinas - seetõttu on preganglionaarsed kiud pikad, aga postganglionaarsed kiud lühikesed ● peaajus asuvate keskuste kiud ulatuvad alakõhuni ● ristluu piirkonnas paiknevad keskused innerveerivad - jämesoolt, kuse- ja suguelundeid, pärasoolt Parasümpaatilise NS mediaatoriks on ATSETÜÜLKOLIIN ● seetõttu nim vastavaid sünapseid ja retseptoreid KOLIINERGILISTEKS: 1) M-koliinoretseptorites saab atsetüülkoliiniga sarnase reaktsiooni esile kutsuda MUSKARIINIGA
energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb. Parasümpaatiline NS- keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka ANS kaniosakraalseks osaks
-ne rinnanäärmetes, soodustab FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades ja seeläbi tugevdades nende toimet. · Neerupealise koor. Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (pindmine kiht koosneb väikestest rakkudest), seal moodustuvad aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (sisemus- areneb välja samast embrüonaalsest algest, millest tulenevad sümp.NS postganglionaarsed neuronid), siin moodustuvad adrenaliin ja noadrenaliin. Neerupealise koore jagunemine kolmeks üksteisest histoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks tsooniks ja neis produtseeritavad H-d. Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal
on külm ja higine ning pupillid on laienenud. 9 Neurotransmitterid ja retseptorid. Atsetüülkoliin (ACh) ja noradrenaliin (NE) on kaks põhilist virgatsainet ANS-s. ACh vabaneb kõikidest ANS-i preganglionaarsetest aksonitest ja kõikidest parasümpaatilistest postganglionaarsetest aksonitest. Koliinergilised närvikiud – ACh-vabastavad kiud. Adrenergilised närvikuid – sümpaatilised postganglionaarsed aksonid, mida vabastavad NE. Koliinergilised retseptorid: muskariin, nikotiin. Asuvad: Motoorsel lõpp-plaadil (somaatilise närvisüsteemi sihtmärk); Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ganglioni neuronitel; Neerupealse säsi hormoone produtseerivatel rakkudel; Kesknärvisüsteemis. Atsetüülkoliini toime nende retseptorite kaudu on alati stimuleeriv. Muskariini retseptorid: Postganglionaarsete koliinergiliste kiudude poolt innerveeritud sihtorganitel
*neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt organismi O2 vajadusele *2 neuronite gruppi: südame löögisagedust suurendav/vähendav *talitlust mõj faktorid: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, emots seisund, venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste Autonoomne NS: *preganglionaarsed närvikiud: lähtuvad KNS kindlates piirkondades paiknevatest neuronitest ja siirduvad autonoomsetesse ganglionitesse *postganglionaarsed närvikiud: lähtuvad autonoomsetes ganglionites paiknevatest neuronitest ja siirduvad innerveeritavasse elundisse Sümp NS: *selle keskused paiknevad seljaaju rinna-nimme osa külgsammastes: rinnasegmendid ja kolm esimest nimmesegmenti *sümp pregang närvikiud väljuvad seljaajust seljaajunärvide kõhtmiste juurte kaudu, eralduvad seljaajunärvidest ja siirduvad sümp ganglionitesse
piimaproduktsiooni stimul.-ne rinnanäärmetes, soodustab FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades ja seeläbi tugevdades nende toimet. · Neerupealise koor. Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (pindmine kiht koosneb väikestest rakkudest), seal moodustuvad aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (sisemus- areneb välja samast embrüonaalsest algest, millest tulenevad sümp.NS postganglionaarsed neuronid), siin moodustuvad adrenaliin ja noadrenaliin. Neerupealise koore jagunemine kolmeks üksteisest histoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks tsooniks ja neis produtseeritavad H-d. Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine e. päsmastsoon õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal
järgnevaid närve postganglionaarseteks. Sümpaatilise süsteemi virgatsained on preganglionaarselt atsetüülkoliin, postganglionaarselt aga adrenaliin või noradrenaliin. Adrenaliini toodab ka neerupealise säsi. Sümpaatikuse osad, mis lähtuvad nimmepiirkonnast, ei kulge piirkeeliku juurde, vaid moodustavad prevertebraalsed ganglionid ehk alakeha piirkonna närvisõlmed. Ka seal toimub sünaptiline ümberlülitus. Need postganglionaarsed teed ei suubu elundite juurde, et neid mõjutada, vaid põimuvad parasümpaatiliste traktidega närvipõimikuteks. Muu hulgas moodustavad nad solaarpleksuse ehk päikesepõimiku. Sümpaatikuse erutuse tulemusteks on vererõhu tõus, tahhükardia ja hingamisrütmi kiirenemine. Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus
annaabi.ee 
