z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend z Puusa rotatsioon ja abduktsioon – adduktsioon z Põlve rotatsioon, valgus, varus z Varvastega äratõuge z Tugifaas POSTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavööde ja rindkere rotatsioon z Vaagna asend, vaagna rotatsioon z Põlv – teljelisus, flektsioon- ekstensioon z Subtalaar liikumine z Kannaasend z Toetus
südamekõverust? Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot' tetraloogiale? Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Vaskulogeneesi üldiseloomustus Angiogeneesi üldiseloomustus Mis on hemangioblast? Hematopoeesi toimumise kohad Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! 10. Ektoderm Ektodermi derivaadid Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid
5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“.
lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema kas stiimulid olid samad - Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata); Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides. Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? - Transientne globaalne amneesia – vanad mälestused kadunud, uusi ei teki. Algab ja lõpeb kiiresti. Põhjuseks peatrauma, migreenihood, epilepsiahood, madal veresuhkur. - Herpesentsefaliit – ajupõletik, temporaalsagara kahjustus
võtta, sõltub suuresti sellest, kas katarakt piirab patsiendi tegevusvabadust ja kas patsient saab teha seda, mida ta tahab teha. Katarakt võib häirida patsiendi igapäeva toiminguid, näiteks: ohutu autojuhtimine, lugemine ja spordiga või hobidega tegelemine. Patsientidel, kel katarakt mõjutab negatiivselt igpäevaelu, oleks kasu operatsioonist. Pärast katarakti eemaldusoperatsiooni, patsiendid tavaliselt läbivad laserprotseduuri, et avada läbipaistmatu posterioorne kapsel, sellest ka populeerne väärarvamus, et katarakti saab laseriga eemaldada. Kasutatud allikad: 1. Bradford, Cynthia. A. 1999. Basic Ophthalmology. San Fransisco: American Academy of Ophthalmology. 2. Pershing, S; Kumar A. Phacoemisification versus extracapsular cataract extraction. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed, detsember, 2010.
hüpotaalamusega mis kontrollib hormonaalseid süsteeme - Amügdala kahjustus mõjutab emotsionaalset mälu kuid omab vähe efekti eksplitsiitsele ja implitsiitsele mälule Lühimälu - Neutraalne salvestus äsja möödunud sündmstest ja nende järjestustest - Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks - Seotud nii ventraalse kui ka ….. Lühimäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaalsagara posterioorne osa – (juhtum KF) täielik võimetus korrata verbaalseid stiimuleid nagu numbreid, tähti, sõnu. Seevastu normikohane lühijuttude ja paaris seoste hilisem meenutamine - Uurijad on leidnud spetsiifilisi lühimälu häiretega patsiente kellel on kahjustusi nii kiiru-, oimu-, kui ka kuklasagarate ühenduskohtades Frontaalsagarad - Frontaalkoore kahjustuseg patsientidel on raskusi mitmetes lühimälu testides. Nt kui peab
Ürgvagu (blastopoor) süvend läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse Läbi Henseni sõlme migreerunud rakkudest tekivad neelu endoderm, pea mesoderm ja seljakeelik Kui rakud (tulevased endodermi ja mesodermi rakud) sisenevad ürgjutti teevad nad läbi epiteliaal-mesenhümaalse transitsiooni (EMT) Endodermi rakud teevad läbi MET ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa (germinatiivsirp) Ürgjutt defineerib kehateljed (anterioorne-posterioorne; dorsaalne- ventraalne; vasak-parem). Henseni sõlm (anetrioorne osa) – pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa) Ürgjuti keskosa (lateraalne osa somiitidest, süda, neerud) Ürgjuti posterioorne osa (külgplaadi mesoderm, extra-embrüonaalne mesoderm) 59. Imetaja gastrulatsioon (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja lõigustumise lõppresultaati ehk blastotsüsti, kus oli selgelt eristatav
Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel
1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. Selgroo moodustumine Selgroolüli moodustamise alustamiseks indutseerib seljakeelik oma kõrvalolevaid mesenhüümi rakke, et need sekreteeriks epimorfiini, mis tõmbab ligi sklerotoomi rakke seljakeeliku ja neuraaltoru ümber
ürgjutt Henseni sõlm - ürgjuti eesmine laienenud osa ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade) - gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkega epiblasti posterioorses osas anterioorne osa - pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa; seal asub algul Henseni sõlm keskosa - lateraalne osa - somiidid, süda, neerud posterioorne osa - külgplaadi mesoderm, ekstraembrüonaalne mesoderm Ürgvagu - süvend, läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt
eriti kummaline, kuigi tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? On leitud, et kui pilt näost on tagurpidi, siis töötleb aju seda kui igat teist visuaalset stiimulit. Õigetpidi näo pilti töötleb aga eraldi nägude äratundmise süsteem KIIRUSAGARAD: - kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Funktsionaalselt saab hargistada – primaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa. Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel. Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel. Siia koondub mitut tüüpi tajuinfot (somatosensoorne, nägemistaju). Orienteerumiseks vastava tajumodaalsuse “kaardid”. Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse objektide asukoht, KUS tee keha liigutuste suunamine ruumis objektide suhtes, KUIDAS tee
moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme. Jääseme proksimaal-distaalne pattering. Kahe morfogeeni vastassuunalise gradiendi koostoimel: retinoolhape somiitidest ja FGF’d AER-st. Retinoolhappe sünteesi määravad vastava kehasegmendi Hox-transkriptsioonifaktorid. AER morfogeenid – jagunemist stimuleerivad. Proksimaalsed jäseme elemendid differentseeruvad varem kui distaalsed. Jäseme anterio-posterioorne pattering. Polariseeriva aktiivsuse soon jäsemepunga tagumises servas. Määrab sõrmede identsust. Doos-sõltuvus: vähem implanteeritud ZPA rakke või väiksem mõjutusaeg -> vähem ektoopilisi ”sõrmi ”.Wolperti morfogeen leiti 1975: ZPA jäsemepunga polariseeriva aktiivsuse eest vastutab Sonic hedgehog (Shh). Sõrmede moodustumine. Sõrmede identsus sõltub Shh kontsentratsioonist neid moodustavate mesenhüümirakkudele ja ajast kui kaua nad Shh mõju all on. ZPA enese
regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked:
· Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased · Anterioorne eesmine · Posterioorne - tagumine 34
- Viis kuidas vastuvõetav informatsioon ja vajalikud tegevused omavahel siduda - Aitavad koos asju täpsemini teha Erinevates uuringutes on püütud kognitiivse kontrolliga seotud piirkondi prootonaladega kokku panna ja küsida mis ülesanded kuskil on. Pigem kooskõlaline ja üsna hästi võtnud temaatika. Kontralateraalne viivitatud töötlus (CDA) - Üks asi millega on võimalik kirjeldada kui palju energiat läheb ülesannete täitmiseks - Posterioorne materjalispetsiifiline aktiivsus, sõltub meeldejäetavad info hulgast ja inimese võimekusest - Need kellel on suurem infotöötluse võimekus, neil o 2 ühikut 2 distaktoriga sama kerge kui ainult 2 ühikuga ülesanne - 4 ühiku meelespidamine nõuab rohkem ressursse kui 2 ühikut ja 2 segajat CDA on seotud mälus säilitamisega mitte pingutusega Mitu objekti mahub töömällu? Kuna säilitavate objektide hulk oli enam-vähem 4 (sõltumata objektide keerukusest) siis on
Doris Vahtrik Komplikatsioonid Sahtli sündroom- võib osutuda väga tõsiseks sekundaarselt tekkivaks sündroomiks pärast iga pehme koe vigastust. Kui kude tursub, siis ta vajab ruumi, et suureneda. Kui see pole võimalik muutub kude isheemiliseks ning hävineb. Erinevad sahtli sündroomist haaratud koed: KÄSI Ventraalselt mediaan- ja ulnaarnärv; radiaal- ja ulnaararter; dorsaalselt posterioorne luudevaheline närv JALG Eesmis- tibiaalselt- eesmis-tibiaalne arter, süva peroneaalnärv; süva posterioorselt- posterioor-tibiaalsed veresooned ja närvid, peroneaal arter; peroneaalselt ehk pindluumiselt- süvad ja pindmised peroneaalnärvid. Seega on ülimalt tähtis kontrollida patsiendil, kelle anamneesis on trauma või kahtlustatakse süvakudede turset, märke isheemiast (valge nahk, palpatsioonil külm, distaalne pulss puudub ning mõõdukas valu).
longitudinalis - pikutine • bioloogiliselt pole inimene viimase 50 000 a. jooksul edasi arenenud (v.a.karvakasvu↓) – inimaju kasvab pärast sündi (loote pea kasv aeglustub pärast 30.n.-ahvil mitte) medialis – keskmine (mediaalne) Embrüol 3 lootelehte: • Endoderm: siseorganid posterior – tagumine (posterioorne) • Mesoderm: skelett ja lihased • Ektoderm: närvisüsteem ja nahk profundus – süva 3 nädalat pärast viljastamist: neuraalplaat → neuraaltoru 7. n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega.
annaabi.ee 
