50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merili M
Õppematerjali autor
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega
• Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba • Tervitamine lugupidavalt • Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks lugupidamise avalduseks. • Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise • Alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt • Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib kättpidi tervitamist. • Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea • Lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava
ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses tegutsetakse vastavalt vanusele ja soole: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, · mees tervitab naist, · käe ulatab esimesena vanem või naine. Euroopalikus suhtlemiskultuuris kehtib tervitamise ja tutvumise puhul viis reeglit: · tõuske püsti, · vaadake silma, · naeratage, · öelge oma nimi, 5 · andke kätt. Arvestada tuleb ka seda, et enam ei pöörata suurt tähelepanu daamide vanusevahele ega abielunaise positsioonile. Vabaabielus olevasse paari suhtutakse sama lugupidamisega nagu ametlikult abielus olevasse paari.
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on omaks võtnud hästi
kõik toimingud reguleeritakse ülimate peensusteni. 1682 Prantsuse kuninglik õukond kolib Versailles` isse. Versailles saab enamikule monarhiatest ihaldusväärseks eeskujuks Kujuneb välja riikide/diplomaatide üldtunnustatud hierarhia. Ajavahemikku 15. sajandi keskpaigast Esimese maailmasõjani nimetatakse "klassikalise diplomaatia ajajärguks". Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1815 Viini kongress kehtestab reglemendi diplomaatiliste esindajate auastmete kohta: Erakorraline ja Täievoliline Suursaadik Erakorraline Saadikja Täievoliline Minister Minister-resident Asjur (Chargé d`affaires) Suursaadikuid vahetavad omavahel üksnes suurriigid, suur- ja väikeriikide ning väikeriikide vahel vahetatakse saadikuid. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1961 diplomaatiliste suhete Viini konventsioon kaasaegse diplomaatia alusdokument: https://www.riigiteataja.ee/akt/1062202 Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon Artikkel 1
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega.
seltskonnas. TAKTITUNNE väljendub oskuses rõhutada eelkõige meeldivat ning olla ettevaatlik selles suhtes, mis võib teise tundeid riivata. Taktitundega inimene · Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda · Oskab õigel ajal õnne soovida, kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada · Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda · Arvestab, et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile.
................................................................................................................... 40 3 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett Kutse-eetika Töös lähtutakse ettevõtte sisekorraeeskirja kõrval ka eetilistest põhimõtetest. Eetikakoodeks on ette nähtud ka sekretäridele, juhiabidele. Sekretäri ja juhiabi kutsestandardis on sõnastatud nõuded eetiliste teadmiste kohta. Kutsestandardit on vaja, sest ühiskonnaelu on muutunud keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning eriti meedias silmis. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis. Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja “kõlblus” (mis on sünonüümid)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid