Loobubuti väljamõeldud motiividest. Kõige tähtsam tõde. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. ISELOOMUSTUS Realistid üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Objektiivsus: Nad maalisid seda, mida nägid. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maaliti inimesi ja argielu, ka elu varjukülgi. ISELOOMUSTUS Kasutati looduses nähtavaid üksikasju, toone ja kompositsiooni. Tumedaid ja poriseid värve ei asendatud erksamate ja harmoonilisematega. Väga varjundirikkad. Kujutatud valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. JEAN FRANCOIS MILLET "Viljakoristajad" HONORE DAUMIER "Crispin ja Scapin" GUSTAVE COURBET "Tere, härra Courbet" KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst (24.04.2011) J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" T.Viirand "Kunstiraamat noortele"
võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides puuduvad meil unistused ning mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremaks, ning võib öelda, et ka keerukamaks meie soovid ning saavutused muutuvad. Oluline on mitte alla anda, võtta end kokku ja marssida need viimased kilomeetrid pimedas, paduvihmas ning vastutuult mööda poriseid külavaheteid. Kuna Runneli looming on ühest äärmusest teise, on raske midagi kokkuvõtvat öelda, kuna iga kord kui uuesti lugeda neid luuleridu, saab enda kohta midagi uut teadaa. Taasavastagem end läbi Runneli!
Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati I maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Otto Dix Max Beckmann Ernst Ludwig Kirchner Käthe Kollwitzi Franz Marc Emil Nolde Max Pechstein Karl SchmidtRottluff Egon Schiele Natüürmort
Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Maalid olid sünged, kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Ekspressionistid: Otto Dix (1891 - 1969) Max Beckmann (1884 1950) Ernst Ludwig Kirchner (1880 1938) George Grosz Max Beckmann Armuhaige mees Öö (1916) (1918 1919) Kubism Kunstivool, mis hakkas kujunema Prantsusmaal 1907.
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu
iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch ,,The Sick Child". Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust
,,punktidena" nagu neoimpressionistidel vaid hoogsate, erineva suurustega laikudena. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. 12. Mida kujutasid ja milliseid värve kasutasid ekspressionistid? Eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Kasutati : tooreid värvikontraste, poriseid värve, tuhmi kaloriiti 13. Kirjelda futurismi Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Tulevikukunst 14. Kust sai kubism alguse ja millal? Kubism sai alguse Prantsusmaalt 1907a. Mida võtsid kubistid omaks? Eseme taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Iseloomusta kubismi. Kubismi põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleerimine. Valitsesid pruunid, rohekad ja hallid toonid.
Saksamaal. Ekspressionistid Click to edit Master text styles kujutasid kõike dramaatilises Second level valguses, deformeerides sel Third level Fourth level eesmärgil esemeid ja inimesi. Fifth level Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest Click to edit Master text styles moodustas 1905. aastal rühmituse Second level "Die Brücke" (tõlkes Third level "Sild "). Rühma kuulusid Fourth level Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) Fifth level
Tunnused- Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Ekspressionism USA's USA'sse jõudis Eksperssionism läbi euroopa kunstnike,kes põgenesid sõja ja tagakiusamise eest
inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed (1886-1980) Herwarth Walden" on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega Egon Schiele ,,Autoportree" taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja (1890-1918) ühiskonna seisundit. Kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Kubism, Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja Prantsusmaa Pablo Picasso ,,Kaks rändnäitlejat", 20.saj algus tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid- (1881-1973) ,,Vaesed rannal" tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Georges Braque ,,Tütarlaps
tankide valmistamisega tegelevad tööstusettevõtted. Kõige otsesemalt mõjutas sõda sellist kunstivoolu nagu ekspressionism. Selle voolu nimetus tuleneb prantsuse keelesest sõnast expression (väljendus). Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal.
Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kasutati *poriseid* värve. Ekspressionistid Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Eksistentsialism Filosoodiline ja kirjanduslik vool. Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast.
Fovism (les fauves-metsikud) 1901.a., Prantsusmaa Värvi kaudu positiivsete tunnete avaldamine maalil. Jõulised värvipinnad ja hoogsad pintslilöögid. Erksad värvid. Nt: H.Matisse "Tants (pilt) Ekspressionism 1905.a. Saksamaa Väljendasid rahulolematust, negatiivseid tundeid. Selleks kasutati teravaid värvikontraste või "poriseid värve" Tähtis osa graafika. Palju musta pinda ja jõulist joont. Nt: E. Nolde (pildil), L. Kirchner Kunstirütmitus "Die Brücke" Kubism 1907.a. Prantsusmaa Ümbritseva kujutamine läbi geomeetriliste vormide. Esemed jaotati osadeks ja pandi uuesti teistmoodi kokku. Tehti kollaaze. Nt: P.Picasso "Awigoni neiud" (pilt), G.Braque Futurism 1909.a. Itaalia
ümber koondunud kunstnikuid. Ekspressionismi esimese laine lõpetas 1914. aastal alanud Esimene Maailmasõda. Sõja lõpp tõi enesega kaasa ekspressionismi teise voolu, mis oli eelnevast ühiskonnakriitilisem. Ekspressionistlikud kunstnikud pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega "poriseid" värve, inimesed ja esemed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Just säärased ekstreemsed meeleolud, olid ekspressionismis kõige populaarsemad. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu või ühiskonna seisundit. Pärast esimest maailmasõda, teise ekspressionismi laine tulekuga, muutus ühiskonnakriitika osakaal maalides veelgi, kunstnikud hakkasid väljendama
(http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida nimetatakse ekspressionismiks . Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi .Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant imub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda
Tema loomingu eesmärk oli polnud maalida seda, mida ta nägi, vaid seda mida ta tundis. 11. Ekspressionismi iseloomulikud jooned: · Väljendas kunstniku tundeid, mõtteid, mis olid enamasti rahutud ja ühiskonnakriitilised. · Maalidel oli dramaatiline valgus · Maalid ei pidanud olema ilusad. Nad tegid just vastupidi ja deformeerisid inimesi ja objekte oma töödes. · Kasutati üldistatud ja nurgelist joonist ning teravaid kontraste ja ,,poriseid" värve. 12. Ekspressionistlikud kunstnikud: Ernst LudwigKirchner, FrancMarc, Vassili Kandinsky, August Macke, Paul Klee, 13. Muutused Eesti kunstielus 20. saj alguses: · Arenes välja rahvuslik kunstielu. · 1919. aastal asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.30. peamine kujundava kunsti õppeasutus. · IXX ja XX sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. · 1920
Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda.
Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda.
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Sürrealism - Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel
3.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, kas abielluda või mitte? V: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed" 4.Keda süüdistas Sokrates selles, et see pole midagi teinud ateenlaste moraalseks täiustamiseks, kuid hindas kõrgelt tema abikaasat Aspasiat? V: Ateena riigimees Periklest 5. Mis juhtus nendega, kes ei kuulanud Sokratest, kes viidates daimonionile ehk südametunnistuse häälele, ütles, et tuleb pöörduda kõrvaltänavale? V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7.Mida vastas Delphis jumal Apolloni pühamus püütia ehk ennustaja-preestrinna, kui temalt küsiti, kas keegi on Sokratesest targem? V: mitte keegi 8.Kes olid Sokratese õpilased? V: Platon, Xenophon, Antisthenes ja Aristippos 9
ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega. Dresdeni kunstirühmitus oli ,,Die Brücke", seal tegutsesid kunstnikud Heckel, SchmidtRottluff, Kirchner, mõnda aega ka Nolde. Teatud aja nad elasid nad koos kommuunina. Ekspressionistid nägid kõike dramaatilises valguses, elasid kaasa ühiskonnaelu erinevatele aspektidele. Oma suhtumist väljendasid nad inimeste ja esemete deformeerimisega, kasutasid tooreid ning poriseid värve. Inimeste ilmed olid sageli jõhkrad ning neid ei huvitanud ilu ja harmoonia. Kubism Kubismi kõrgperiood oli alates 19071912, aga erinevates maades esines seda ka tunduvalt hilisemal ajal. Paralleelselt fovismiga hakkas tekkima kubism, millest räägitakse alates 1907st aastast. Lähtekohaks loetakse Cezanne'i, eelkõige tema ,,Suplejaid", ta püüdis nähtavais esemeis näha nende põhivorme ja struktuure, talle avaldas mõju ka neegerplastika. Picasso ja Braque on kubismi isad.
1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5. üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele 6. värvikombinatsioonid on teravad, kasutatakse tihti musta ja punast, mille kõrval ka määrdunud ja poriseid värve 7. pintslitöö on järsk ja maalipinnad tihti krobelised KUNSTNIKUD: Die Brücke 19051913 Emil Nolde (Emil Hansen, 18671956) armastas religioosseid teemasid, natüürmorte ning primitiivseid, kirglikke ja müstilisi maastikke Ernst Ludwig Kirchner (18801938) oluline figuur, maalis puugravüürist lähtuvalt nurgeliselt ja lamedalt, Berliinis kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda Der Blaue Reiter 19111913 Sinine ratsanik
Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda.
Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Kubism Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju
Ratsanikud jätkasid oma teekonda. 212 Beauvais's tegid nad kahetunnise peatuse, et hobuseid puhata lasta ja Porthost järele oodata. Kuna kahe tunni pärast polnud Porthos ikka veel tulnud ja temast ka igasugune teade puudus, liikusid nad edasi. Ühe ljöö kaugusel Beauvais'st, seal, kus tee kulgeb kahe järsu nõlvaku vahelt, kohtasid nad kaheksat kuni kümmet meest, kes näisid teed parandavat -- nad kaevasid auke ja süvendasid poriseid rööpaid. Kartes määrida oma saapaid ses kunstlikus poris, pöördus Aramis vihaselt meeste poole. Athos tahtis teda tagasi hoida, aga oli juba hilja. Töömehed hakkasid reisijaid pilkama ja ärritasid oma häbematusega isegi külmaverelise Athose nii vihale, et ta oma hobusega ühele neist peale tormas. Kohe taganesid mehed kraavi juurde ja võtsid sealt peidetud musketid. Selle tagajärjel sattusid meie seitse reisijat sõna otseses mõttes kuulirahe alla. Aramisel tungis kuul õlast