Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle
Talusid jagati talupoegadele, kuid kõige pealt said Vabadussõjas võidelnud esimestena. Esialgu maksti riigile renti, hiljem sai asundustalusid osta ka pärisomandusse. Võõrandatud maid kompenseeriti, kuid see summa oli väga väike. Balti liit- 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping (5 riiki liidus: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola) Devalveerimine- valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Vapsid- Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks. *Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. *Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale
demokraatiale või võiks olla nii ? Olles teadlik teemast uurijad püüavad juurde pääseda vastavale kirjandusele probleemi uurimiseks. Püütakse läheneda aste astmelt. Esimene teoreetiline uurimine lubab teadlastel visandada uuritava teema kohta diferentseeritult küsimusi a.Mida olemasolev kirjandus koondab termini alla 'populism'? b. Mida kujutab endast parempoolne populism vastavalt loetud raamatutele ? c. Mida võiks kirja panna populistliku retoorika kohta ? d. Mida loetud kirjandus ütleb meile parempoolse populismi ja demokraatia sidemete kohta? Valitud sotsiaal-teadusliku kirjanduse kriitiline üevaatamine populismi kohta viib meid järgmiste vastuste juurde ülalesitatud küsimuste kohta- a. Ei ole olemas populismi kontseptsiooni, millega kõik sotsiaalteadlased ühte meelt oleksid. Näiteks NOHLEN eristab kolme erinevat populismi tähendust 1
Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20. sajandi keskpaigaks laienes hääleõigus ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle. Survegrupid ja erakonna erinevused: Erakond püüab saavutada oma eesmärke võimule pääsedes ja valitsuses olles neid viia. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt ise võimul olemata. Survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Survegruppide liigid : 1
poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsesele kuulunud ülesanded antud nüüd eraettevõtete hallata. Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda Res publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed , kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Tunnuslikud jooned populistliku parteile. Teeb keskerakonnaale väga sarnaseks ainult et ühe juured on vasakpoolsuses ja teisel aga parempoolsuses. SURVEGRUPID JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Survegrupid jagunevad a)Kategooriakaitse grupid on niisugused org. Või ühendused , mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate) huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud org. , nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid
20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Populistliku partei tegevus on suunatud eesmärgile võita valimised. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valimisinstitutisoonide materdamine. Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis
• Realistliku tulevikuvisiooni puudumine, reaalpoliitika kriis; • Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber
Kruus, E.Joonas, Vasakpoolne Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne Partei(illegaalne) V.Kingisepp, J.Kreuks Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920
Järgmine Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna kabinet devalveeris 27. juunil 1933. aastal Eesti krooni 35% võrra. Kuigi devalveerimine osutus edukaks ja avaldas hiljem oma valitsusele head mõju majandusele, ei tunnistanud Päts kunagi oma viga vastandamisega devalveerimine. Valitsuse stabiilsuse puudumine tõi kaasa mitmeid uusi põhiseaduse ettepanekuid, kuid 14. ja 16. oktoobri 1933. aasta rahvahääletusel võeti vastu ainult kolmanda parempoolse populistliku Vapsi liikumise ettepanek. Päts valiti 21. oktoobril 1933 mittesiduva ülemineku juhiks valitsusele teise põhiseadusele . Kuni 24. jaanuarini 1934 oli ta riigi vanem, kuid pärast uue põhiseaduse jõustumist sai temast peaminister. Uus põhiseadus oli demokraatia triiv, mis andis riigipeale (ikka veel nimega "vanem") palju võimu ja jättis Riigikogusse vaid nõuandva rolli. Nii Päts kui ka tema viimane eelkäija Jaan Tõnisson püüdsid kontrollida Vaps Movementi,
50-60. aastate erakondi nimetatakse massiparteideks, kuna hääleõigus oli Euroopas levinud ka naistele ja mustanahalistele, mistõttu hakati parteidesse pidevalt uusi liikmeid värbama. Klassijaotusega vastavalt olid toonased erakonnad selgepiiriliselt vasak- ja parempoolsed. Kuna masside aktiivsusele järgnes 60ndatel langus, hakati erakondi nüüdsest nimetama populistlikeks. Parteid, kes väidavad, et esindavad kogu rahvast, mitte enam vaid mõne konkreetse klassi huve. Populistliku partei eesmärgiks on pääseda võimule, mis ei eelda enam palju parteiliikmeid, aga võimalikult palju valijaid. Seetõttu on parteide programmid hägusamaks muutunud, sest igaühe hääl on muutunud oluliseks ning seega antakse tihti välja katteta lubadusi (mida pole võimalik teoks teha, a la ühel ajal kõrged ja madalad maksud, eks). Sotsiaalsed liikumised. Killustunud võrgustikud, puudub selge ülesehitus, toetajaskond muutuv ja laialivalguv
Mässu käigus hävitati mitu silda, kaaperdati 2 lennukit. Balti Liit - oli aastatel 19341940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit. Balti liit sõlmiti 12. septembril 1934. Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes, millel kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse. vapsid -olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. vaikiv ajastu - on tagantjärele antud propagandistlik ja eitav nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Seda perioodi on kutsutud ka kodanluse diktatuuriks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda Inglise-Saksa mereväeleping - MRP -mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar
seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark 1919. aasta *maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine Detsembrimäss- oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Suur majanduskriis- Vapsid- olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. Pätsi riigipööre- 12. märtsil 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata, lasti vangistada mitusada juhtivat vabadussõjalast ja sulgeda nende organisatsioonid ja häälekandjad. Algas vaikiv ajastu I põhiseadus- 1920 juuni-riigipea on riigivanem, riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees
1960. aastate masside poliitilisele aktiivsusele järgnes langus. Parteide kõrvale ilmusid konkurentidena sotsiaalsed liikumised ning kodanikuorganisatsioonid, kes köitsid uudsete probleemitõstatuste ja tegevusvormidega. 16 Kodanikud, huvid ja demokraatia Kuulumine erakonda polnud enam popp. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistliku partei tegevus oli suunatud teistsugusele eesmärgile – võita valimised. Selleks püüti saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Niisugune taktika tõi kaasa parteiprogrammide hägustumise ja populistlikumaks muutumise. Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla reaalne. Populistide tüüpiliseks jooneks sai ka bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine
ajalehed, spordiorganisatsioonid, spordiklubid, rahvapeod. Püüti suurendada liikmeskonda. 1950. 60. aastatel võib erakondi nimetada massiparteideks. Nad jagunesid selgelt parem- ja vasakpoolseteks. Edaspidi kadus noorte huvi poliitika vastu tekkisid noorsooliikumised nagu hipid. Ka parteid muutsid oma tegevust. Nende programme on raske eristada, sest alusideoloog pole enam selgelt arusaadav. Tekkisid populistlikud parteid, kes väitsid et nad esindavad kogu rahvast. Populistliku partei eesmärk on lihtne tuleb võita valimised ja pole tähtis palju parteid liikmeid on. Lubadusi jagatakse kõigile. Populistid räägivad, et tahavad vähendada valitsemiskulusid. Oluliseks on muutunud ka läbirääkimised teiste parteidega. Sõlmitakse omavahelisi kokkuleppeid, tänu sellele on parteidel lihtsam moodustada ka koalitsioonivalitsust. Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsel skaalal
Selle tulemusel aga tekivad polaarsed stratosfääripilved, millel on suur osa Antark tika osooniaugu tekkimisel. T.Kändleri(1994) andmeil on USA presidendil Bill Clintonil plaanis viia kasvuhoonegaaside tootmise tase USA-s 1990 aasta tasemele.P.Mardiste(1994) andmeil on Euroopa Ühendus võtnud kohustuse stabiliseerida kasv uhoonegaasi CO2 emissinno 2000 aastaks 1990 aasta tasemele. Emissiooni stabiliseerimine 1990 aasta tasemele paistab aga pigem poliitikute populistliku sammuna, kui tõsise keskonnakaitseabinõuna, kuna ta ei peata CO2 kontsentratsiooni suurene mist atmosfääris. Valitsustevahelise organisatsiooni IPCC andmetel tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni hoidmiseks atmosfääris 1990 aasta tasemel vähenada teiste hulgas CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra. Samas teeb P.Mardiste(1994) andmeil igasuguse protsessi küsitavaks ennustatav sõiduautode arvu 45%-ne kasv 20 aasta jooksul. Ka Eesti on võtnud endale kohustuse kaitsta õhku
Sellega seoses võeti sisuliselt patriitside viimane relv pleibeide vastu ära. Tulemus oli aga see, et ,,demokraatlik rahvavõim" vähenes veelgi ja tunduvalt suurenes kõrgetel positsioonidel olevate pleibeide võim. 287 133 ekr oligi ,,tugevate pleibeide" aeg. Selle perioodi ajal oli vanarooma vabariik ka sõjaliselt kõige aktiivsem/edukam, samas kodanike olukord muutus kehvemaks. Töötud olid tänavatel jms. Oli hea aeg populistliku liidri tõusuks. 133 121 ekr Tiberius ja Gaius Cracchus (vennad. Tribuunid (riigiamet). Soovitan iseseisvalt nende kohta lugeda) üritasid sisuliselt riiki ümber teha nii, et rahva populaarsel arvamusel oleks suurim võim. See ebaõnnestus neil, kuid rahvas oli aru saanud, kui nõrk senat tegelikult oli. Edasi tuli keeruline periood, kus põhiliselt olid võimukad erinevad väejuhid ja/või kõnemehed (sh rahvale meelepärased isikud)
41 on vältida eelnõude kergekäelist esit. ja sellega parlamendi põhjendamatut ülekoormamist. Teiseks põhj. on see, et tänapäeva elukiiruse tõttu võib ühe isiku algatatud eelnõu olla ebakompetentne. Parlamendis esitab tervikeelnõusid sagedamini opositsioon kui valitsuse esindajad -- opositsiooni eesmärgiks on saada enda põhjendatud eelnõule parlamendi enamuse toetus või populistliku eelnõuga lihtsalt diskrediteerida valitsust. Valitseva partei liikmetel pole erilist põhjust tervikeelnõusid esitada, sest seda saab paremini teha valitsuse kaudu. Valitseva partei liikmed esitavad enamasti parandusettepanekuid. Vahel saab seadusandliku algatusega esineda ka rahvaalgatuse korras, näiteks Hispaanias tuleb eelnõu parlamenti rahvaalgatuse korras esitamiseks koguda vähemalt 500 000 hääleõigusliku kodaniku allkirjad.
annaabi.ee 
