"Pöördkehad" - 11 õppematerjali

Ruumilised kujundid ja pöördkehad

Kõik kaldprismad on mittekorrapärased prismad. Sk= PH V= SpH Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+2Sp Püramiid: Kaldpüramiid ja püstpüramiid 1 tahk on hulknurk ja ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad Kõrgus on tipu kaugust põhjast, alati põhjaga risti. Tipp on külgservade ühine punkt Korrapärased ja mittekorrapärased püramiidid m = külje kõrgus ehk apoteem Sk=Pm/2 Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+Sp V=SpH/3 Pöördkehad Pöördkehad on ruumilised kujundid, mis tekivad mingi tasandilise kujundi pöörlemisel ümber ühe külje. Silinder ­ tekib ristküliku pöörlemisel Külgtahk on ristkülik. Silindritelg ­ ristküliku külg, mille ümber ta pöörleb Selleks, et silindril kõik ära arvutada on vaja tema raadiust ja kõrgust Moodustaja = m ­ telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind ­ see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r

PÖÖRDKEHAD

PÖÖRDKEHAD Silinder Koonus V = Sp*h = r2*h Sk = rm St = 2Sp+Sk = 2r(r+h) Sp = r2 Sp = r2 St = Sk+Sp = rm + r2 Sk = c*h = 2r*h Kera S = 4r2 

Pöördkehad

Pöördkehad  Silinder Sp = *r² Sk = 2**r*h St = 2*Sp+Sk = 2**r²+2**r*h V = Sp*h = *r²*h  Koonus Sp = *r L = 2**r Sk = *r*m = ½*C*m St = Sp+Sk = *r²+*r*m V = *Sp*h = **r²*h  Kera S = 4**R² V = 4/3**R³ 

Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks.

Stereomeetria kujundid

VII kursus STEREOMEETRIA Keha Põhja pindala Külgpindala Täispindala Ruumala -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- TAHKKEHAD .................................................................................................................................................................................................................. Prisma Sk=ür l St =Sk +2Sp V=Sp h Püstprisma ...

Pöördkehad

Pöördkehad reede, 10. mai 2013. a Külli Nõmmiste Jõhvi Gümnaasium Definitsioon Pöördkehaks nimetatakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber kujundi tasandil asetseva sirge (telje) Pildid: http://mathworld.wolfram.com/ Silinder Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe oma külje Külgpindala Täispindala S k = 2 r h S = Sk + 2 S p = silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et h Ruumala i r dnili s V = r 2h silindri moodustaja r ...

Pi põhikooli matemaatikas

Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ...

Metsade hindamise konspekt

määratud läbimõõtu kujutatakse mõõdus 1 : 1 või 1 : 2 , vastavat pikkust (kõrgust) aga mõõdus 1 : 100 või 1 : 200. Kujutades tüvemoodustajat ümber oma telje pöörlema, tekib pöördkeha, mille ruumala on vastavuses puutüve ruumalaga Iga puu tegelikkusele võimalikult lähedase tüvemoodustaja saab teada ainult mõõtmiste kaudu(mida tihedamalt mõõdetud seda täpsem) Puutüve moodustaja valemid on üldistatud keskmised Lihtsamad analüütilised pöördkehad, millega tüve üksikuid lõike saab võrrelda on (alates tüükaotsast): neiloid, silinder, paraboloid ja koonus. Mahu valemid-ei ole väga täpsed, üldistatud keskmised 1)A. Nilson 2) A. Denzin ­ Mõeldud 26...31 m kõrgusega puudele A) v=g1,3hf1,3 n -1 g B) Otspinna liitvalem v=L((g0+gn)/2+ 1 )+vlatv K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn)

Põhikooli matemaatika kordamine

1) 218´ Lahendus: 218´ = 218 : 60 = 3 (kraadi), jääk 38 (minutit); 218´ = 338´. 2) 4751´ Lahendus: 4751´ = 4751 : 60 = 79 (kraadi), jääk 11 (minutit); 4751´ = 7911´. 3) 82´ Lahendus: 82´ = 82 : 60 = 1 (kraad), jääk 22 (minutit); 82´ = 122´. 4) 5560´ Lahendus: 5560´ = 5560 : 60 = 92 (kraadi), jääk 40 (minutit); 5560´ = 9240´.  Pöördkehad Silinder 1. Silindri põhja raadius on 2 cm ja kõrgus 5 cm. Leia silindri külgpindala, põhjapindala ja täispindala. Lahendus: Teeme joonise. h r Antud on r = 2 cm; h = 5 cm. Leiame Sk; Sp; St. Külgpindala Sk = 2rh; Sk = 2 . 2 . 5 = 20 (cm2); põhjapindala Sp = r2; Sp = . 22 = 4 (cm2); täispindala St = 2Sp + Sk = 2 r2 + 2rh = 2r(r + h); St = 2 . 4 + 20 = 28 (cm2).

Jõuülekanne

- Üherealised kuullaagrid - Kaherealised kuullaagrid - Täpiskuullaagrid - Miniatuurkuullaagrid - Tollmõõdus kuullaagrid - Kuumuskindlad kuullaagrid, kuni 270* C - Sfäärilised kaherealised kuullaagrid - Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes.

Google SketchUp

alustasin 80 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 18.2 Automaatseks kasutamiseks  selekteeri soovitud rada  kliki Follow Me tööriistaga soovitud profiilil. Hetkel on profiil joonistatud kujundi peale ja seepärast teeb see sisselõike 18.3 Pöördkehad Pöördkehade loomiseks pead joonistama ringi - selekteeri ring ja kliki profiilil. 81 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein HARJUTUS  Kasutades Follow Me ja Intersect tööriistu loome pisikese paadi.  Loome paadi profiili  Selekteerirada ja Follow Me abil kliki profiilile