neerukujulised. Aedoa kasvutingimuse d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri värskelt, kuivatatult, soolatult, sügavkülmutatult või konserveeritult. Kasulikkus · Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiinid) ja C-vitamiin. · Ravimtaim: ravimina kasutatakse oakaunu ja seemneid -- ube. · Temas on aine, mis on sarnane insuliiniga ja toimib soodsalt suhkru
Füüsal ehk juudikirss kasvab Ameerikas ja Egiptuses. Sisaldab suhkruid, A,B, C-vitamiine, org,happeid ja pektiine. Põletikuvastase toimega, kollatõve korral.Enne tarvitamist eemaldada viljatupp, pesta vilja kuuma 3 veega, eemaldada ebameeldiva lõhnaga vahataoline aine, millega pind kaetud. Keedised, konservid, salat, lisandid Kõrvitsköögiviljad kurk - toiduks kasut. poolvalminud vilju, mis erineva kuju ja pealispinnaga. valminult seemned tihked, nahkjad, koor kollane. Suure veesisalduse tõttu toiteväärtus ja kalorsus tühine. Mineraalainete poolest rauda. Valmimise järgi varajased, keskvalmivad ja hilised. kõrvits meeldiva maitse ja aroomiga, minainetest peamiselt fosfor. Värvuselt rohelised, kollased, valged, oranzid, triibulised. kujult- kerajad, lapergused, silidrilised, ümmargused. pealispind sile, ribiline, kühmuline
Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puudepõõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad, hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms. Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus vaarikavarsi, haigeid maasikapuhmikuid, lehemädaniku nakkusega kartulipealseid, kasvuhoonest sügisel väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada. Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik.
- valke 7,6 g - rasva 0,4 g - süsivesikuid 19,6 g - kiudaineid 5,1 g - vett 71,5 g 36. Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Aeduba on väärtuslik toiduaine: - head maitseomadused, - asendamatud aminohapped (lüsiin, arginiin jt). Toiteväärtuselt lähedane aedhernele. Poolvalminud kauntes ja terades on valke 610%, valminud terades kuni 20%. Aedoavalku peetakse isegi lihavalgust väärtuslikumaks (organismi poolt hästi omastatav). Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini (keskmiselt 20 mg%), - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid,
karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid. 41.Aedoa kasutamisviise. Road, hoidised, poolvalminud ube hapendatakse, soolatakse, külmutatakse, konserveeritakse, jahust leiba ja makarone. 42.Läätse toiteväärtus. Väärtuslik aminohapete koostise poolest. On oluline foolhappe, B- grupi vitamiinide ja kaaliumi allikas. Märkimisväärses koguses sisaldab lääts rauda, fosforit ja magneesiumi, ka tsinki, vaske. Lääts sisaldab: 24–32% proteiini, 50% süsivesikuid, 2% rasva. Oluline on kiudainetesisaldus. 43
PÕHJARIIGID 1) metsatüübid: okasmetsad ja lehtmetsad 2) kapitali majandamine: kapitalimahutused metsahooldusele 3)raie: raie on tasakaalus metsa taastumisega 4) töötlemine, eksport: mitmekesine töötlemine, ekspordis ülekaalus valmistooted 5) hind: kõrge hind ja suur kasum 11. Tooge välja kolm puiduveosuunda a) missuguste riikide vahel b) mida veetakse? 6+3p. VÄÄRISPUIT(must aafrika,[sahara kõrbest lõuna pool],kagu - aasia → usa; euroopa, jaapan).POOLVALMINUD PUIDUTOOTED(prussid, saematerjal) (kanada → usa) ÜMARPUIT( töötlemata puit)(kanada, põhja – euroopa, venemaa → usa, jaapan, lääne - euroopa 12.Nimetage kolm suuremat küttepuu toodanguga riiki maailmas 3p. 1) India 2) Hiina 3) Brasiilia 13.Nimetage kolm suuremat tööstusliku palgi(ümarpuidu) toodanguga riiki maailmas 3p. 1) USA 2) Venemaa 3) Kanada 14.Nimetage kolm suuremat paberitoodanguga riiki maailmas 3p. 1) Hiina 2) USA 3) Jaapan 15
- aperitiivides, - kokteilides, - jäätistes, - sorbettides, - magustoitudes. 53.Viinamarja sortide jaotamine kasutusotstarbe alusel. - veini tootmiseks, - lauaviinamarjaks, - toitude valmistamiseks. 54.Viinamarja säilitamisnõuded. Viinamarjad säilivad 0- 8°C temperatuuril ja 90-95% õhuniiskuse juures kuni 2 kuud. Poolvalminud viinamarjad järele ei valmi. Säilitamisel on vaja hoolikalt jälgida mädanike ja hallituste levikut. 55.Viinamarja kasutamine. Viinamarju kasvatatakse neljaks otstarbeks: - veini (vein + mahl 85%), - mahla, - rosinate tegemiseks (5%), - värskelt söömiseks (10%). Viinamarju: - süüakse niisama, - lisatakse puuviljasalatitele,
Et viinamarju kasvatatakse paljudes maades erinevates maakera piirkondades, on neid võimalik turustada aastaringselt. Müügile saabuvad peamiselt pakituna 5-10 kg mahutavatesse kastidesse, kasvuhooneviinamarjad lisaks veel siidpaberisse või puitvilla mässitud kobaratena. Kobaraid ei lõigata lahti, kääride abil eemaldatakse vaid üksikuid riknenud marjad. Viinamarjad säilivad +1-4 kraadi temperatuuril ja 90-95% õhuniiskuses kuni 2 kuud. Poolvalminud viinamarjad järele ei valmi. Säilitamisel on vaja hoolikalt jälgida mädanike ja hallituste levikut. Viinamarjasordid Viinamarjasorte arvatakse maailmas olevat üle 5000. Kõik sordid jagatakse põhiliselt kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad. Lauaviinamarju süüakse värskelt, nendega dekoreeritakse puuviljasalateid, juustulõike, liha- ja kalalõikeid, torte ja kooke. Enne tarvitamist vajavad hoolikalt leige veega pesemist, et eemaldada kemikaalide jääke.
Belgias. SidrunSidrunid pärinevad Lääne-Aasia, Ees-Aasia ja Lõuna-Hiina aladelt. Talub hästi külma-jakuumaperioode, kuid paremini kasvab siiski subtroopikas. Tänapäeval on sidrunite kasvatamine levinud kõikjal maailmas. Sidrunipuu kasvab 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad. Sidrunipuu kuulub igihaljaste puude gruppi. Neil on roosakad õied ja nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võib olla üheaegselt nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Ovaalsed või munakujulisesd sidrunid on 5-12 cm pikad ja nende läbimõõt on 4-8 cm ning nad kaaluvad 50-125 grammi. Tavaliselt on sidruni mõlemas otsas kühmuke ja koor on sileda pinnaga, rohekas kuni kollane. Koore sisekiht on valge, kuiv ja käsnjas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist. Helekollane viljaliha on eriti hapu, sisaldab palju orgaanilisi happeid, sealhulgas sidrunihapet
Aeduba on valgurikas nagu kõik kaunviljad, väga liigirohke ja väga paljude erinevate kasutamisvõimalustega. On 3 m kõrguseid, madalaid puhmaid, erivärvilisi seemneid ja erinevate omadustega kaunu. Aeduba on odav ja kergesti kasvatatav köögivili, millele kokad peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et oa valgud on sarnased lihavalkudele, kuid kergemini omastatavad. Aeduba tarvitatakse kulinaarias väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu hapendatakse, soolatakse ja sügavkülmutatakse. On samuti tähtis konservitööstuse tooraine. Põlduba Meie mõistes see tavaline, pruun uba. Eestlaste rahvustoit. On samuti üsna vormirohke liik, leidub madalamaid ja kõrgemaid sorte, suuremaid ja väiksemaid ube, värvilt mitut tooni pruunid. Õied valged, enamasti hästi lõhnavad, vars tugev, tahkudega. Saak valmib altpoolt alates, seega koristamine pisut tüütu, kuid pikeneb värskete kaunte kasutamise aeg
Teeb ise külvi Aeduba 1-aastane Soojanõudlikud Kerge kuni keskmine Seemned külva peenrale Rohimine Suve keskel võib alustada Vars on rohtne, maapinna Ei talu kloori (kloorivabad parasniiske liivsavi- ja kuni 15cm vahedega Mulla kobestamine poolvalminud kaunade lähedalt puitunud 1,5-3m väetised) saviliivmullad Lattoa seemneid on parem Vajadusel toestamine koristamisega pikkune Kahjulikult mõjub suur Neutraalne või nõrgalt külvata pesiti Hästi mõjub muldamine Kaunu koristades ei tohi neid
kasvatamine ulatuslikult levinud kogu maailmas, eriti laialdaselt aga Itaalias, USA-s, Hispaanias, Mehhikos, Argentiinas, Vahemeremaades, Hiinas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Suurimaks sidrunite eksportijaks Euroopa turgudele on Itaalia kõrval kujunenud Hispaania. Sidrunipuud kasvavad kuni 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad. Ka sidrunipuud kuuluvad igihaljaste puude gruppi. Nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võivad üheaegselt olla nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saadakse koortest väärtuslikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud oma tervistavate omaduste tõttu isutuse, palaviku, bakteriaalsete põletike ja külmetushaiguste puhul. Vastavalt erinevatel aastaaegadel kogutavale saagile jagatakse sidrunid kolme suurde gruppi. Itaalias näiteks kannavad need nimetusi:
- magustoitudes. Granaatõuna mahl on: - ergutava, - immuunsüsteemi tugevdava toimega 23. Viinamarja sortide jaotamine kasutusotstarbe alusel. - veini tootmiseks, - lauaviinamarjaks, - toitude valmistamiseks. 24. Viinamarja säilitamisnõuded. Viinamarjad säilivad 0- 8°C temperatuuril ja 90-95% õhuniiskuse juures kuni 2 kuud. Poolvalminud viinamarjad järele ei valmi. Säilitamisel on vaja hoolikalt jälgida mädanike ja hallituste levikut. 25. Viinamarja kasutamine. Viinamarju kasvatatakse neljaks otstarbeks: - veini (vein + mahl 85%), - mahla, - rosinate tegemiseks (5%), - värskelt söömiseks (10%). Viinamarju: - süüakse niisama, - lisatakse puuviljasalatitele,
Liigitatakse: peened oad (fine beans) pärgamentse sisekileta, liigitatakse omakorda eriti peened (kauna läbimõõt kuni 6 mm), peened (6...8 mm) ja keskmised (üle 8 mm) ning muud oad. 24 Kvaliteedilt jagunevad eriti peened oad ekstra, 1. ja 2. klassi, peened oad 1. ja 2. klassi, keskmised oad 2. klassi ja muud oad 1. ja 2. klassi. Põlduba sisaldab valku ja tärklist keskmiselt 6%, kuid suhkruid vähem 2%. Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri nii toorelt kui keedetult. Lääts on tugevasti hargnev 25...40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Kaunad on lühikesed, sisaldades 1...3 seemet. Seemned on seibikujulised või ümarlapikud, läbimõõduga 3...8 mm, rohekaskollase, helepruuni, punase või kirju värvusega. Valgusisaldus on eelmiste kaunviljadega võrreldes suurem. 5.11. Suhkrumais Suhkrumais on teraviljaline. Ta on üks maisi tüüpidest, mis piimküpses staadiumis on suhkrurikas
valitsus rahastab sellega teadustöid, ning hiljem juba litsentsiomanikule tekkinud lisakulud läbi lõpptoote, arendatud maksumaksja raha eest.78 Ülikoolid ja teadusuuringute instituudid omavad suurt osa nanotehnoloogilistest leiutistest, mis on hädavajalikud nanotehnoloogiliste toodete loomiseks, osa suurust arvatakse olevat ligi 70% aluspõhimõtetel leiutistest. 79 Seetõttu on levinud ka arvamus, et sellised ebaküpsed ja poolvalminud leiutised takistavad edasist uurimustöö läbiviimist, andes patendiomanikele võimaluse küsida lisatasu avastuste kasutamise eest. Lisaks tekib ka arvamus, et arvukad ja laiad patendid toovad kaasa suured tehingukulud, sest iga järgnev teadlasgrupp peab saama loa igalt patendiomandikult eraldi. 80 Selle tulemusel on teaduskirjanduses jõutud järeldusele, et varajases etapis
51 5.3. Kasvupinnaste tootmiseks vajalikud orgaanilised materjalid Orgaanilise aine mõju kasvupinnaste kvaliteedile on eelpool piisavalt kirjeldatud, mistõttu sellel siinkohal pikemalt ei peatuta. Küll aga vajab rõhutamist kasutatavate orgaaniliste ainete kvaliteet, mille põhinäitajaks on lagunemisaste. Kui kasvupinnasele lisatud orgaaniline aine (näiteks turvas, poolvalminud kompost või puulehed) on täielikult lagunemata, siis parandab ta küll õhustatavust, kuid selles leiduvad ained ei ole taimedele kättesaadavad; lagunemata või vähelagunenud materjal vähendab ka kasvupinnase kandvust. Lisaks kaasnevad lagunemata või vähelagunenud orgaanilise materjali kasutamisega järgmised riskid: Lagunedes (mineraliseerudes) väheneb orgaanilise aine maht, mistõttu istutusala või istutuskoht tiheneb ja vajub
annaabi.ee 
